KEHALISE KASVATUSE AINEKAVA

kehalise-kasvatuse-ainekava.pdf
File Size: 628 kb
File Type: pdf
Download File
Kinnitatud direktori KK nr.25, 02.12.2013.a.
  1. Kehakultuuripädevus
Kehakultuuripädevus väljendub kehalise aktiivsuse ja tervisliku eluviisi väärtustamises elustiili osana. See hõlmab oskust anda hinnangut kehalise vormisoleku tasemele, samuti valmisolekut sobiva spordiala või liikumisviisi harrastamiseks. Oluline on salliv suhtumine kaaslastesse, ausa mängu reeglite järgimine ning koostöö väärtustamine sportimisel ja liikumisel.
  1. Põhikooli lõpetaja:
1) mõistab kehalise aktiivsuse tähtsust tervisele ja töövõimele;
2) valdab põhiteadmisi ja -oskusi, et harrastada liikumist iseseisvalt sise- ja välistingimustes;
3) liigub/spordib ohutus- ja hügieeninõudeid järgides ning teab, kuidas käituda sportimisel juhtuda võivates ohuolukordades;
4) tunneb ausa mängu põhimõtteid, on koostöövalmis ning liigub/spordib oma kaaslasi austades ja keskkonda säilitades;
5) oskab kasutada kehalise võimekuse lihtsamaid enesekontrollimeetodeid ning jälgib oma kehalise vormisoleku taset;
6) tunneb huvi Eestis ning maailmas toimuvate spordi- ja tantsusündmuste vastu;
7) tunneb liikumisest/sportimisest rõõmu ning on valmis liikumist/sportimist iseseisvalt harrastama.
3.     Ainevaldkonna õppeaineAinevaldkonda kuulub kehaline kasvatus, mida õpetatakse 1.– 9. klassini. Kehalise kasvatuse nädalatundide jaotumine klassiti on järgmine:
  1. 1.klassis 3 tundi nädalas
  2. 2.klassis 3 tundi nädalas
  3. 3.klassis 3 tundi nädalas
  4. 4.klassis 3 tundi nädalas (eraldi grupid poistele ja tüdrukutele)
  5. 5.klassis 3 tundi nädalas (eraldi grupid poistele ja tüdrukutele)
  6. 6.klassis 3 tundi nädalas (eraldi grupid poistele ja tüdrukutele)
  7. 7.klassis 2 tundi nädalas (eraldi grupid poistele ja tüdrukutele)
  8. 8.klassis 2 tundi nädalas (eraldi grupid poistele ja tüdrukutele)
  9. 9.klassis 2 tundi nädalas (eraldi grupid poistele ja tüdrukutele)
  1. Ainevaldkonna kirjeldus
Ainevaldkonda kuuluv kehaline kasvatus toetab õpilast oma tervist väärtustava eluviisi kujunemisel. Kehalise kasvatuse tundides omandatud teadmised, oskused ja kogemused on aluseks õpilase iseseisvale liikumisharrastusele. Koolis kogetud liikumisrõõm soodustab huvi spordi- ja tantsusündmuste vastu, innustab õpilast neid jälgima ning neis osalema. Kehalise kasvatuse õppekorraldus, mis tagab õpilase kehalise/liigutusliku, kõlbelise, sotsiaalse ja esteetilise arengu, toetab tema kujunemist terviklikuks isiksuseks.
  1. Lõiming
Kehalise kasvatuse lõimimisel teiste valdkondadega on palju võimalusi. Emakeelepädevust kujundatakse kehalises kasvatuses teksti mõistmise, suulise ja kirjaliku teksti loomise ning eneseväljendusoskuse kaudu.
Õpilaste võõrkeeltepädevuse kujunemisele aitab kaasa erinevatest võõrkeelsetest teabeallikatest vajaliku info leidmine. Eri spordialades/liikumisviisides kasutatakse võõrsõnu, mille tähendust on vaja selgitada.
Kunstipädevuse kujunemist toetab spordialade/liikumisviiside isikupärane ja loominguline käsitlus, valmisolek leida erinevatele ülesannetele uusi ja omanäolisi lahendusi ning oskus märgata ümbritsevas ilu.
Sotsiaalne pädevus. Kehalises kasvatuses omandatud teadmised rahvuslikust ning rahvusvahelisest liikumis- ja spordikultuurist avardavad õpilase silmaringi. Tervist väärtustava eluviisi omaksvõtmine ja teadlikkus soodustavad õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kodanikuks.
Tehnoloogiline pädevus võimaldab rakendada teaduse ja tehnika saavutusi erinevates spordialades/liikumisviisides (spordialade tehnika, spordivarustus ja -vahendid) ning järgida tervisliku toitumise põhitõdesid.
Loodusteaduslikku pädevust toetab keskkonna väärtustamine liikumisel/sportimisel. Kehalise kasvatuse kaudu kinnistuvad teadmised ja oskused, mis on omandatud inimeseõpetuses, bioloogias, füüsikas ja geograafias.
  1. Läbivad teemad
Läbiva teema „Tervis ja ohutus“ puhul on kehalisel kasvatusel kanda oluline osa. Tervislikuks eluviisiks vajalike teadmiste, arusaamade, oskuste ja kogemuste omandamist toetatakse nii aineõppes kui ka tunnivälises tegevuses, samuti füüsilise ja sotsiaalse õpikeskkonna loomise kaudu.
Läbivat teemat „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine“ toetatakse kehalises kasvatuses õpilaste innustamisega olema terve ning kandma muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas hoolt oma töövõime suurendamise eest. Võimekuse ja huvi ilmnemise korral mõne spordi- ja/või liikumisharrastuse vastu juhitakse õpilast selle alaga süvendatult tegelema.
Läbivat teemat „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ aitab kehalises kasvatuses ellu viia väljas (looduses) harrastatavate spordialadega tegelemine, mis väärtustab ümbritsevat ning soodustab õpilase kujunemist keskkonnateadlikuks liikumise harrastajaks.
Läbivat teemat „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus“ toetatakse õpilaste organiseeritud tunnivälise liikumisharrastuse kaudu (omaalgatuslikud spordi- ja tantsuüritused, võistlused, õpilaste juhendamisel tegutsevad liikumis- ja treeningrühmad jms).
Läbiv teema „Kultuuriline identiteet“ kajastub kehalise kasvatuse tundides õpitavates spordialades/liikumisviisides, mis tutvustavad rahvuslikku ja teiste maade liikumiskultuuri ning aitavad õpilasel kujuneda kultuuriteadlikuks (omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust väärtustavaks) ühiskonnaliikmeks.
Läbiv teema „Teabekeskkond“ toetab õpilast vajaliku info leidmisel.
Läbiva teema „Tehnoloogia ja innovatsioon“ rakendamine kehalises kasvatuses seostub antud ülesande jaoks õpilasepoolse sobiva lahenduse leidmisega.
Läbiv teema „Väärtused ja kõlblus“ seostub spordi ülima aate – ausa mängu põhimõtete – järgimisega kehalises kasvatuses ning tunnivälises sportlikus tegevuses. Sportlikus tegevuses kehtivate reeglite mõistmine ja nende järgimine toetab õpilase kujunemist kõlbeliseks isiksuseks.
7.      Kehaline kasvatus
  1. Õppeaine kirjeldus
Kehalises kasvatuses lähtutakse vajadusest toetada õpilase kujunemist hea tervise ja töövõimega isiksuseks. Kehalise kasvatuse tundides omandatud teadmised, oskused ja kogemused soodustavad õpilase mitmekülgset arengut ning võimaldavad tal leida endale jõukohase, turvalise ja tervisliku liikumisharrastuse. Kehalises kasvatuses juhitakse õpilast oma kehalise vormisoleku taset jälgima ning seda regulaarselt harjutades ning uusi (sh iseseisvalt omandatud) teadmisi ja oskusi hankides edendama. Keskkonda hoidev, kaaslasi austav, koostööd ning ausa mängu põhimõtteid väärtustav liikumine ja sportimine toetavad õpilase sotsiaalset ning kõlbelist arengut. Põhialadena kuuluvad põhikooli kehalise kasvatuse ainekavva võimlemine, kergejõustik (I kooliastme õpitulemustes ja õppesisus esitatud põhiliikumisviisidena jooks, hüpped ja visked), liikumis- ja sportmängud (korv-, võrk- ja jalgpall – koolil on kohustus õpetada neist kaht), tantsuline liikumine, talialad (suusatamine ja uisutamine – koolil on kohustus õpetada neist üht) ning orienteerumine. I või II kooliastmes läbivad õpilased ujumise algõpetuse kursuse. Teadmisi spordist ja liikumisest/sportimisest edastatakse kehalise kasvatuse tundides praktilises tegevuses ja/või õpilasi iseseisvale (tunnivälisele) õppele suunates. Et koolidel oleks võimalik kehalist kasvatust korraldades arvestada õpilaste huve, kooli ja/või paikkonna spordi- või liikumisharrastuse traditsioone, ent ka olemasolevaid sportimistingimusi, on kehalise kasvatuse ainekavas esitatud õpitulemused kavandatud saavutada (ja neile vastav õppesisu läbida) 75–80% õppeks ettenähtud tundide jooksul. 20–25% kehalisele kasvatusele ette nähtud tundide mahust võivad koolid kasutada ainekavva mittekuuluvate spordialade ja liikumisviiside (käsipall, saalihoki, pesapall, sulgpall, erinevad tantsustiilid jm) õpetamiseks, ainekavva kuuluvate põhialade oskuste kinnistamiseks või põhialade süvendatud õppeks. Tantsuline liikumine võib olla integreeritud kehalise kasvatuse tundides teiste spordialade ja liikumisviisidega.
  1. I kooliastme õpitulemused:
I kooliastme õpitulemused kajastavad õpilase head saavutust.
3. klassi õpilane:
1) kirjeldab regulaarse liikumise/sportimise tähtsust tervisele; nimetab põhjusi, miks õpilane peab olema kehaliselt aktiivne;
2) omandab kooliastme ainekavva kuuluvate liikumisviiside/kehaliste harjutuste tehnika (vt alade õpitulemused õppesisu juures); sooritab põhiliikumisviise liigutusoskuste tasemel;
3) teab (kirjeldab), kuidas tuleb käituda kehalise kasvatuse tunnis (võimlas, staadionil, maastikul jne), täidab õpetaja seatud ohutusnõudeid ja hügieenireegleid; loetleb ohuallikaid liikumis-sportimispaikades ja kooliteel ning kirjeldab ohutu liikumise/sportimise/liiklemise võimalusi;
4) sooritab õpetaja juhendamisel kontrollharjutusi; annab hinnangu oma sooritusele ja kogetud kehalisele koormusele (kerge/raske);
5) teab, kuidas käituda kehalisi harjutusi sooritades: on viisakas, sõbralik ja abivalmis; täidab kokkulepitud (mängu) reegleid; kasutab heaperemehelikult kooli spordivahendeid ja - inventari;
6) loetleb spordialasid ja nimetab Eesti tuntud sportlasi; nimetab Eestis toimuvaid spordivõistlusi ning tantsuüritusi;
  1. harjutab aktiivselt kehalise kasvatuse tundides; oskab iseseisvalt ja koos kaaslastega ohutult mängida liikumismäge; tahab õppidauusi kehalisi harjutusi ja liikumisviise.
 
  1. 1.klass
Õppesisu
Teadmised spordist ja liikumisviisidest
  1. Liikumise ja sportimise tähtsus inimese tervisele. Liikumissoovitused õpilasele.
  2. Liikumine/sportimine üksi ja koos kaaslastega, oma kaaslase soorituse kirjeldamine ning hinnangu andmine.
  3. Ohutu liikumise/liiklemise juhised õpilasele, käitumisreeglid kehalise kasvatuse tunnis; ohutu ja kaaslasi arvestav käitumine erinevate harjutuste ja liikumisviisidega tegeldes; ohutu liiklemine sportimispaikadesse ja kooliteel.
  4. Hügieenireeglid kehalisi harjutusi tehes. Teadmised ilmastikule ja spordialale vastavast riietumisest. Pesemise vajalikkus kehaliste harjutuste tegemise järel.
  5. Elementaarsed teadmised spordialadest, Eesti sportlastest ning Eestis toimuvatest spordivõistlustest ja tantsuüritustest.
Võimlemine
 
Rivikorra harjutused. Rivistumine viirgu ja kolonni, harvenemine ja koondumine, tervitamine. Pööre paigal hüppega.
Kõnni-, jooksu- ja hüplemisharjutused. Päkkkõnd, kõnd kandadel, liikumine juurdevõtusammuga kõrvale.
Üldkoormavad ja koordinatsiooni arendavad hüplemisharjutused. Harki- ja käärihüplemine, hüplemine hüpitsa tiirutamisega ette jalalt jalale, koordinatsiooniharjutused.
Põhivõimlemine ja üldarendavad võimlemisharjutused. Üldarendavad võimlemisharjutused käte, kere ja jalgade põhiasenditega, harjutused vahendita ja vahenditega saatelugemise ning muusika saatel.
Rakendusvõimlemine. Ronimine varbseinal, kaldpingil, üle takistuste ja takistuste alt, rippseis, ripped.
Akrobaatilised harjutused. Veered kägaras ja sirutatult, juurdeviivad harjutused turiseisuks ja tireliks, tirel ette ja veere taha turiseisu.
Tasakaaluharjutused. Liikumine joonel, pingil ja poomil, kasutades erinevaid kõnni- ja jooksusamme, päkkkõnd ja pöörded päkkadel, võimlemispingil kõnd kiiruse muutmise, takistuste ületamise ja peatumistega.
Ettevalmistavad harjutused toenghüppeks. Harjutused äratõuke õppimiseks hoolaualt.
 
Jooks, hüpped, visked
Jooks. Jooksuasend, jooksuliigutused, jooksu alustamine ja lõpetamine, jooks erinevatest lähteasenditest, mitmesugused jooksuharjutused, jooks erinevas tempos. Kestvusjooks, võimetekohase jooksutempo valimine. Püstistart koos stardikäsklustega.
Teatevahetuse õppimine lihtsates teatevõistlustes, pendelteatejooksu teatevahetus käteplaksuga.
Hüpped. Paigalt kaugushüpe, maandumine kaugushüppes. Hüpped hoojooksult vetruva maandumisega. Madalatest takistustest ülehüpped.
Visked. Viskepalli hoie. Tennispallivise ülalt täpsusele ja kaugusele. Pallivise paigalt.
 
Liikumismängud
Jooksu- ja hüppemängud. Mängud (jõukohaste vahendite) viskamisega. Liikumismängud väljas/maastikul. Liikumine (jooksud, pidurdused, suunamuutused) pallita ja palliga. Pallikäsitsemise harjutused: põrgatamine, vedamine, viskamine, söötmine ja püüdmine. Sportmänge ettevalmistavad liikumismängud ja teatevõistlused palliga. Rahvastepall.
 
Suusatamine
Suuskade kinnitamine, pakkimine ja kandmine. Õige kepihoie, suusarivi. Kukkumine ja tõusmine paigal ning liikudes, tasakaaluharjutused suuskadel. Trepptõus. Laskumine põhiasendis. Vahelduvtõukeline kahesammuline sõiduviis.
Tantsuline liikumine
 Lihtsamad tantsuvõtted ja tantsusammud (kõnni-, külg-, hüpak-, galopp ja lõppsamm). Liikumine ruumis kasutades erinevaid suundi. Sammud ja liikumised, rütmi- ja koordinatsiooniharjutused vastavalt muusika iseloomule. Liikumine sõõris ja paarilisega kõrvuti ringjoonel. Eesti traditsioonilised laulumängud paarilise valimisega.
 
Õpitulemused
 Õpilane:
  1. oskab käituda kehalise kasvatuse tunnis, liikudes/sportides erinevates sportimispaikades ning liigeldes tänaval; järgib õpetaja seatud reegleid ja ohutusnõudeid; täidab mängureegleid; teab ja täidab (õpetaja seatud) hügieeninõudeid;
  2. kirjeldab regulaarse liikumise/sportimise tähtsust tervisele;
  3. oskab liikuda, kasutades rivisammu;
  4. sooritab tireli ette;
  5. hüpleb hüpitsat tiirutades ette;
  6. jookseb kiirjooksu püstistardist stardikäsklustega;
  7. sooritab õiget teatevahetust lihtsates teatevõistlustes;
  8. sooritab palliviset paigalt;
  9. oskab mängida rahvastepalli lihtsustatud reeglite järgi, on kaasmängijatega sõbralik;
  10. sooritab harjutusi erinevaid palle põrgatades, vedades, söötes, visates ja püüdes;
  11. laskub suuskadel laugelt nõlvalt põhiasendis ja sooritab trepptõusu nõlvale;
  12. mängib/tantsib õpitud eesti laulumänge;
  13. oskab liikuda vastavalt muusikale, rütmile, helile.
  14. läbib joostes võimetekohase tempoga 500m distantsi;
  15. läbib järjest suusatades 1 km.
    1. 2. KLASS
Õppesisu
Teadmised spordist ja liikumisviisidest
 
  1. Regulaarse liikumise ja sportimise tähtsus inimese tervisele. Liikumissoovitused õpilasele.
  2. Liikumine/sportimine üksi ja koos kaaslastega, oma kaaslase soorituse kirjeldamine ning
 hinnangu andmine.
  1. Ohutu liikumise/liiklemise juhised õpilasele, käitumisreeglid kehalise kasvatuse tunnis; ohutu ja kaaslasi arvestav käitumine erinevate harjutuste ja liikumisviisidega tegeldes; ohutu liiklemine sportimispaikadesse ja kooliteel.
  2. Hügieenireeglid kehalisi harjutusi tehes. Teadmised ilmastikule ja spordialale vastavast riietumisest. Pesemise vajalikkus kehaliste harjutuste tegemise järel.
  3. Elementaarsed teadmised spordialadest, Eesti sportlastest ning Eestis toimuvatest spordivõistlustest ja tantsuüritustest.
 
Võimlemine
Rivikorra harjutused. Rivistumine viirgu ja kolonni, harvenemine ja koondumine, tervitamine. Hüppega pöörded paigal. Kujundliikumised.
Kõnni-, jooksu- ja hüplemisharjutused. Liikumine juurdevõtusammuga kõrvale, rivisamm (P) ja võimlejasamm (T).
Üldkoormavad ja koordinatsiooni arendavad hüplemisharjutused. Harki- ja käärihüplemine, hüplemine hüpitsa tiirutamisega ette jalalt jalale, koordinatsiooniharjutused.
Põhivõimlemine ja üldarendavad võimlemisharjutused. Üldarendavad võimlemisharjutused käte, kere ja jalgade põhiasenditega, harjutused vahendita ja vahenditega saatelugemise ning muusika saatel. Lühike põhivõimlemise kombinatsioon.
Rakendusvõimlemine. Ronimine varbseinal, kaldpingil, üle takistuste ja takistuste alt, rippseis, ripped ja toengud.
Akrobaatilised harjutused. Veered kägaras ja sirutatult, juurdeviivad harjutused turiseisuks ja tireliks, tirel ette ja veere taha turiseisu, turiseis, toengkägarast sirutushüpe maandumisasendi fikseerimisega. Kaldpinnalt tirel taha.
Tasakaaluharjutused. Päkk-kõnd joonel, pingil ja poomil. Pöörded päkkadel. Tasakaalu arendavad mängud.
Ettevalmistavad harjutused toenghüppeks. Harjutused äratõuke õppimiseks hoolaualt. Mahahüpe kõrgemalt tasapinnalt maandumisasendi fikseerimisega.
 
Jooks, hüpped, visked
Jooks. Jooksuasend, jooksuliigutused, jooks erinevatest lähteasenditest, mitmesugused jooksuharjutused, jooks erinevas tempos. Kiirendusjooks, kestvusjooks, võimetekohase jooksutempo valimine. Püstistart koos stardikäsklustega. Pendelteatejooks teatepulgaga.
Hüpped. Paigalt kaugushüpe, maandumine kaugushüppes. Hüpped hoojooksult, et omandada jooksu ja hüppe ühendamise oskus. Madalatest takistustest ülehüpped parema ja vasaku jalaga.
Visked. Tennispallivise ülalt täpsusele ja kaugusele. Pallivise paigalt.
 
 Liikumismängud
Jooksu- ja hüppemängud. Mängud (jõukohaste vahendite) viskamisega. Liikumismängud väljas/maastikul. Liikumine (jooksud, pidurdused, suunamuutused) pallita ja palliga. Pallikäsitsemise harjutused: põrgatamine, vedamine, viskamine, söötmine ja püüdmine. Sportmänge ettevalmistavad liikumismängud ja teatevõistlused palliga. Rahvastepall.
 
Suusatamine
Suusarivi. Tasakaalu- ja osavusharjutused suuskadel. Kukkumine ja tõusmine paigal ja liikudes. Trepptõus. Käärtõus. Laskumine põhiasendis. Vahelduvtõukeline kahesammuline sõiduviis. Paaristõukeline sammuta sõiduviis laugel nõlval.
 
Tantsuline liikumine
 Lihtsamad tantsuvõtted ja tantsusammud. Liikumine ruumis kasutades erinevaid suundi, tasandeid ja tantsujooniseid üksi, paaris ja grupis. Sammud ja liikumised, rütmi- ja koordinatsiooniharjutused vastavalt muusika iseloomule. Eesti traditsioonilised laulumängud ja pärimustantsud. 2-3 kombinatsioonilised lihtsamad paaristantsud.
 
 Õpitulemused
 Õpilane:
  1. oskab käituda kehalise kasvatuse tunnis, liikudes/sportides erinevates sportimispaikades ning liigeldes tänaval; järgib õpetaja seatud reegleid ja ohutusnõudeid; täidab mängureegleid; teab ja täidab (õpetaja seatud) hügieeninõudeid;
  2. kirjeldab regulaarse liikumise/sportimise tähtsust inimese tervisele;
  3. loetleb spordialasid ja nimetab tuntud Eesti sportlasi;
  4. oskab liikuda, kasutades rivisammu (P) ja võimlejasammu (T);
  5. sooritab tireli ette, turiseisu;
  6. sooritab lühikese põhivõimlemise kombinatsiooni muusika või saatelugemise saatel;
  7. hüpleb hüpitsat tiirutades ette;
  8. jookseb kiirjooksu püstistardist stardikäsklustega;
  9. sooritab õiget teatevahetust teatevõistlustes ja pendelteatejooksus;
  10. sooritab palliviset paigalt;
  11. oskab mängida rahvastepalli lihtsustatud reeglite järgi, on kaasmängijatega sõbralik ja austab kohtuniku otsust;
  12. sooritab harjutusi erinevaid palle põrgatades, vedades, söötes, visates ja püüdes ning mängib nendega liikumismänge;
  13. laskub suuskadel laugelt nõlvalt põhiasendis ja sooritab trepp- ja käärtõusu nõlval;
  14. suusatab vahelduvtõukelise kahesammulise sõiduviisiga;
  15. mängib/tantsib õpitud eesti laulumänge;
  16. oskab liikuda vastavalt muusikale, rütmile, helile.
  17. läbib joostes võimetekohase tempoga 800m distantsi;
  18. läbib järjest suusatades 1 km (T) ja 2 km (P) distantsi.
    1. 3. KLASS
Õppesisu
Teadmised spordist ja liikumisviisidest
 
  1. Regulaarse liikumise ja sportimise tähtsus inimese tervisele. Liikumissoovitused I kooliastme õpilastele.
  2. Liikumine/sportimine üksi ja koos kaaslastega, oma kaaslase soorituse kirjeldamine ning
  3. hinnangu andmine.
  4. Ohutu liikumise/liiklemise juhised õpilasele, käitumisreeglid kehalise kasvatuse tunnis; ohutu ja kaaslasi arvestav käitumine erinevate harjutuste ja liikumisviisidega tegeldes; ohutu liiklemine sportimispaikadesse ja kooliteel.
  5. Hügieenireeglid kehalisi harjutusi tehes. Teadmised ilmastikule ja spordialale vastavast riietumisest. Pesemise vajalikkus kehaliste harjutuste tegemise järel.
  6. Elementaarsed teadmised spordialadest, Eesti sportlastest ning Eestis toimuvatest spordivõistlustest ja tantsuüritustest.
 
Võimlemine
Rivikorra harjutused. Pöörded paigal. Kujundliikumised.
Kõnni-, jooksu- ja hüplemisharjutused. Rivisamm (P) ja võimlejasamm (T).
Üldkoormavad ja koordinatsiooni arendavad hüplemisharjutused. Hüplemine hüpitsa tiirutamisega ette jalalt jalale, koordinatsiooniharjutused.
Põhivõimlemine ja üldarendavad võimlemisharjutused. Üldarendavad võimlemisharjutused käte, kere ja jalgade põhiasenditega, harjutused vahendita ja vahenditega saatelugemise ning muusika saatel. Põhivõimlemise kombinatsioon (16 takti) muusika või saatelugemise saatel:
Rakendusvõimlemine. Ronimine varbseinal, kaldpingil, üle takistuste ja takistuste alt, rippseis, ripped ja toengud.
Akrobaatilised harjutused. Veered kägaras ja sirutatult. Tirel ette ja kaldpinnal tirel taha. Veere taha turiseisu, kaarsild. Toengkägarast sirutushüpe maandumisasendi fikseerimisega.
Tasakaaluharjutused. Liikumine joonel, pingil ja poomil , kasutades erinevaid kõnni- ja jooksusamme. Päkk-kõnd joonel, pingil ja poomil. Pöörded päkkadel. Tasakaalu arendavad mängud.
Ettevalmistavad harjutused toenghüppeks. Harjutused äratõuke õppimiseks hoolaualt. Sirutus-mahahüpe kõrgemalt tasapinnalt maandumisasendi fikseerimisega.
 
Jooks, hüpped, visked
Jooks. Jooksuasend, jooksuliigutused, jooks erinevatest lähteasenditest, mitmesugused jooksuharjutused, jooks erinevas tempos. Kiirendusjooks, kestvusjooks, võimetekohase jooksutempo valimine. Püstistart koos stardikäsklustega. Pendelteatejooks teatepulgaga.
Hüpped. Paigalt kaugushüpe, kaugushüpe hoojooksult paku tabamiseta. Madalatest takistustest ülehüpped parema ja vasaku jalaga. Kõrgushüpe otsehoolt.
Visked. Tennispallivise ülalt täpsusele ja kaugusele. Pallivise paigalt ja kolmelt sammu hooga.
 
Liikumismängud
Jooksu- ja hüppemängud. Mängud (jõukohaste vahendite) viskamisega. Liikumismängud väljas/maastikul. Liikumine (jooksud, pidurdused, suunamuutused) pallita ja palliga. Pallikäsitsemise harjutused: põrgatamine, vedamine, viskamine, söötmine ja püüdmine. Sportmänge ettevalmistavad liikumismängud ja teatevõistlused palliga. Rahvastepall. Maastikumängud.
Suusatamine
Suusarivi. Tasakaalu- ja osavusharjutused suuskadel. Trepptõus. Käärtõus. Sahkpidurdus. Laskumine põhiasendis. Vahelduvtõukeline kahesammuline sõiduviis. Paaristõukeline sammuta sõiduviis. Mängud suuskadel.
Tantsuline liikumine
Lihtsamad tantsuvõtted ja tantsusammud. Liikumine ruumis kasutades erinevaid suundi, tasandeid ja tantsujooniseid üksi, paaris ja grupis. Sammud ja liikumised, rütmi- ja koordinatsiooniharjutused vastavalt muusika iseloomule. Eesti traditsioonilised laulumängud ja pärimustantsud.
Ujumine
Ohutusnõuded ja kord basseinides ning ujumispaikades; ujumise hügieeninõuded. Veega kohanemise harjutused. Rinnuli- ja seliliujumine.
 
Õpitulemused
 Õpilane:
  1. oskab käituda kehalise kasvatuse tunnis, liikudes/sportides erinevates sportimispaikades ning liigeldes tänaval; järgib õpetaja seatud reegleid ja ohutusnõudeid; täidab mängureegleid; teab ja täidab (õpetaja seatud) hügieeninõudeid;
  2. kirjeldab regulaarse liikumise/sportimise tähtsust inimese tervisele; nimetab põhjusi, miks ta peab olema kehaliselt aktiivne;
  3. annab hinnangu oma sooritusele ja kogetud kehalisele koormusele (kerge või raske);
  4. loetleb spordialasid ja nimetab tuntud Eesti sportlasi; nimetab Eestis toimuvaid spordivõistlusi ning tantsuüritusi;
  5. oskab liikuda, kasutades rivisammu (P) ja võimlejasammu (T);
  6. sooritab tireli ette, turiseisu ja kaldpinnalt tireli taha;
  7. sooritab põhivõimlemise kombinatsiooni (16 takti) muusika või saatelugemise saatel;
  8. hüpleb hüpitsat tiirutades ette (30 sekundi jooksul);
  9. jookseb kiirjooksu püstistardist stardikäsklustega;
  10. sooritab õiget teatevahetust teatevõistlustes ja pendelteatejooksus;
  11. sooritab palliviset paigalt ja kolmesammulise hooga;
  12. sooritab hoojooksult kaugushüppe paku tabamisega;
  13. oskab mängida rahvastepalli lihtsustatud reeglite järgi, on kaasmängijatega sõbralik ja austab kohtuniku otsust;
  14. sooritab harjutusi erinevaid palle põrgatades, vedades, söötes, visates ja püüdes ning mängib nendega liikumismänge;
  15. laskub mäest põhiasendis;
  16. suusatab paaristõukelise sammuta sõiduviisiga ja vaheltuvtõukelise kahesammulise sõiduviisiga;
  17. mängib/tantsib õpitud eesti laulumänge;
  18. oskab liikuda vastavalt muusikale, rütmile, helile.
  19. õpilane ujub vabalt valitud stiilis 25 meetrit;
  20. läbib joostes võimetekohase tempoga 1 km distantsi;
21) läbib järjest suusatades 1 km (T) ja 2 km (P) distantsi.
 
  1. II kooliastme õpitulemused:
II kooliastme õpitulemused kajastavad õpilase head saavutust.
6. klassi õpilane:
1) selgitab kehalise aktiivsuse ja hea rühi tähtsust inimese tervisele ning kirjeldab kehalise
 aktiivsuse rolli tervislikus eluviisis; kirjeldab oma kehalist aktiivsust/liikumisharrastust;
2) omandab kooliastme ainekavva kuuluvate kehaliste harjutuste (spordialade/liikumisviiside)
 tehnika (vt alade õpitulemused õppesisu juures), teab, kuidas õpitud alasid iseseisvalt
 sooritada; sooritab põhiliikumisviise liigutusvilumuste tasemel;
3) selgitab kehalise kasvatuse tundides kehtivate ohutus- ja hügieeninõuete ning iseseisva
 ohutu liikumisharrastuse/liiklemise vajalikkust; järgib ohutus- ja hügieenireegleid kehalise
 kasvatuse tundides ning tunnivälistes spordiüritustes;
4) sooritab kontrollharjutusi ja kehalise võimekuse katseid, võrdleb saavutatud tulemusi oma
 varasemate tulemustega; valib õpetaja juhendamisel oma rühti ja kehalist võimekust
 parandavaid harjutusi ja sooritab neid;
5) mõistab hea käitumise, reeglite järgimise, keskkonda säästva suhtumise ja koostöö
 tegemise vajalikkust sportimisel/liikumisel; täidab reegleid ja võistlusmäärusi kehalisi
 harjutusi õppides ning liikudes; on valmis tegema koostööd (sooritama koos harjutusi,
 kuuluma ühte võistkonda jne) kõigi kaaslastega; kirjeldab ausa mängu põhimõtete
 realiseerimist spordis ja teistes tegevustes;
6) kirjeldab sobivaid oskussõnu kasutades nähtud spordivõistlust ja/või tantsuüritust ning oma
 muljeid sellest; nimetab Eesti ja maailma tuntud sportlasi ning võistkondi; valdab teadmisi
 maailmas toimuvatest suurvõistlustest ja antiikolümpiamängudest;
7) harjutab aktiivselt kehalise kasvatuse tundides; tunneb huvi koolis toimuvate spordi- ja
 tantsuürituste vastu, võtab neist osa võistleja, osaleja või pealtvaatajana; oskab
 sportida/liikuda koos kaaslastega, jagada omavahel ülesandeid, kokku leppida
 mängureegleid jne; soovib õppida uusi kehalisi harjutusi ja liikumisviise ning omandada
 teadmisi iseseisvaks sportimiseks/liikumiseks; osaleb tervisespordiüritustel.
  1. 4. KLASS
Õppesisu
Teadmised spordist ja liikumisviisidest
 
  1. Kehalise aktiivsuse tähtsus tervisele; kehaline aktiivsus kui tervisliku eluviisi oluline komponent. Liikumissoovitused II kooliastme õpilasele.
  2. Õpitud spordialade/liikumisviiside oskussõnavara. Õpitavate spordialade põhilised võistlusmäärused. Ausa mängu põhimõtted spordis.
  3. Ohutus- ja hügieenireeglite järgimise vajalikkus liikudes, sportides ning liigeldes. Ohutu ümbrust säästev liikumine harjutuspaikades ja looduses.
  4. Teadmised käitumisest ohuolukordades. Lihtsad esmaabivõtted.
  5. Käitumine spordivõistlusel ja tantsuüritustel.
  6. Teadmised iseseisvaks harjutamiseks: kuidas sooritada soojendusharjutusi ja rühiharjutusi; kuidas sooritada kehaliste võimete teste ning treenida (õpetaja toel valitud harjutusi kasutades) oma kehalisi võimeid ja rühti.
  7. Teadmised spordialadest/liikumisviisidest, suurvõistlused ja/või üritused Eestis ning maailmas, tuntumad Eesti ja maailma sportlased jms.
 
Võimlemine
Rivikorra harjutused. Ümberrivistumine viirus ja kolonnis.
Kõnni-, jooksu- ja hüplemisharjutused. Harjutuskombinatsioonid. Hüplemisharjutused hüpitsaga.
Põhivõimlemine ja üldarendavad võimlemisharjutused saatelugemise ja/või muusika saatel.
Rühiharjutused. Kehatüve lihaseid treenivad ja sirutusoskust kujundavad harjutused.
Rakendus- ja riistvõimlemine. Kahe- ja kolmevõtteline ronimine; käte erinevad haarded ja hoided; upp-, tiri- ja kinnerripe.
Akrobaatika. Tirel ette ja taha; painduvust arendavad harjutused ja kaarsild (T); juurdeviivaid harjutusi kätelseisuks.
Tasakaaluharjutused. Erinevad kõnni- ja hüplemisharjutused.
Toenghüpe. Hoojooksult hüpe hoolauale, äratõuge ja toengkägar (kitsel, hobusel), ülesirutus- mahahüpe maandumisasendi fikseerimisega;
 
Kergejõustik
Jooks. Erinevad jooksuharjutused: põlve- ja sääretõstejooks. Pendelteatejooks. Kiirjooks stardikäsklustega. Kestvusjooks. Maastikujooks.
Hüpped. Mitmesugused hüppe- ja hüplemisharjutused. Kaugushüpe paku tabamiseta. Kõrgushüpe üleastumistehnikaga.
Visked. viskeharjutused: täpsusvisked vertikaalse märklaua pihta. Pallivise paigalt ja kolme sammu hooga.
 
Liikumis- ja sportmängud
Sportmänge ettevalmistavad liikumismänge ja teatevõistlusi pallidega, rahvastepall.
Korvpall. Palli hoie, palli põrgatamine ja söötmine liikumisel.
 
Suusatamine
Laskumised põhi- ja puhkeasendis. Pöörded paigal (hüppepööre). Tõusuviiside kasutamine erineva raskusega nõlvadel. Poolsahkpidurdus. Astepööre laskumisel. Paaristõukeline sammuta sõiduviis; vahelduvtõukeline kahesammuline sõiduviis; mänge suuskadel.
 
Orienteerumine
Orienteerumine ruumis ja vabas looduses tuttava objekti plaani järgi. Orienteerumine silmapaistvate loodus- ja tehisobjektide järgi etteantud piirkonnas. Orienteerumismängud.
 
Tantsuline liikumine
Eesti rahva- ja seltskonnatantsud paaris ning paarilise vahetusega. Eakohased tantsuvõtted ja - sammud; 4–8-taktilised liikumis- ja tantsukombinatsioonid; ruumitaju ülesanded, polkasamm, ruutrumba põhisamm. Loovtants. Tantsuürituste külastamine ja arutelu.
Õpitulemused:
Õpilane:
  1. selgitab kehalise aktiivsuse ja hea rühi tähtsust tervisele, kirjeldab kehalise aktiivsuse rolli tervislikus eluviisis ning oma kehalist aktiivsust/liikumisharrastust;
  2. mõistab ohutus- ja hügieeninõuete täitmise vajalikkust ning järgib neid kehalise kasvatuse tundides ja tunnivälises tegevuses; teab, kuidas vältida ohuolukordi liikudes, sportides ja liigeldes ning mida teha õnnetusjuhtumite ja lihtsamate sporditraumade korral;
  3. suudab iseseisvalt sooritada üldarendavaid võimlemisharjutusi ja rühiharjutusi; oskab sportida/liikuda koos kaaslastega, jagada omavahel ülesandeid, kokku leppida mängureegleid jne;
  4. sooritab kehaliste võimete testi ja annab tulemusele hinnangu võrreldes eelmistel aastatel saavutatuga; valib õpetaja juhtimisel harjutusi oma kehalise võimekuse arendamiseks ning sooritab neid;
  5. tunneb õpitud spordialade/tantsustiilide oskussõnu, kasutab neid sündmuste kirjeldamisel ning oskab käituda spordivõistlustel ja tantsuüritustel;
  6. teab, mida tähendab aus mäng spordis;
  7. valdab teadmisi õpitud spordialadest/liikumisviisidest, nimetab Eestis ja maailmas toimuvaid suurvõistlusi, tuntud sportlasi ja võistkondi;
  8. sooritab põhivõimlemise harjutuskombinatsiooni saatelugemise või muusika saatel;
  9. hüpleb hüpitsat tiirutades paigal;
  10. sooritab harjutuskombinatsiooni akrobaatikas;
  11. sooritab õpitud toenghüppe;
  12. sooritab kaugushüppe paku tabamiseta, ja üleastumistehnikas kõrgushüppe;
  13. sooritab palliviske kolmelt sammult;
  14. jookseb kiirjooksu stardikäsklustega;
  15. jookseb järjest 7 minutit;
  16. mängib reeglitepäraselt rahvastepalli ning aktsepteerib kohtuniku otsuseid;
  17. sooritab põrgatused takistuste vahel korvpallis;
  18. suusatab sammuta paaristõukelise sõiduviisiga; vahelduvtõukelise kahesammulise sõiduviisiga;
  19. sooritab suusatades laskumisi põhi- ja puhkeasendis;
  20. läbib järjest suusatades 2 km (T) ja 3 km (P) distantsi;
  21. orienteerub etteantud plaani ning silmapistvate loodus- või tehisobjektide järgi etteantud piirkonnas;
  22. tantsib õpitud paaris- ja rühmatantse, sh Eesti ja teiste rahvaste tantse.
 
  1. 5. KLASS
Õppesisu
Teadmised spordist ja liikumisviisidest
  1. Kehalise aktiivsuse tähtsus tervisele; kehaline aktiivsus kui tervisliku eluviisi oluline komponent. Liikumissoovitused II kooliastme õpilasele.
  2. Õpitud spordialade/liikumisviiside oskussõnavara. Õpitavate spordialade põhilised võistlusmäärused. Ausa mängu põhimõtted spordis.
  3. Ohutus- ja hügieenireeglite järgimise vajalikkus liikudes, sportides ning liigeldes. Ohutu ümbrust säästev liikumine harjutuspaikades ja looduses.
  4. Teadmised käitumisest ohuolukordades. Lihtsad esmaabivõtted.
  5. Käitumine spordivõistlusel ja tantsuüritustel.
  6. Teadmised iseseisvaks harjutamiseks: kuidas sooritada soojendusharjutusi ja rühiharjutusi; kuidas sooritada kehaliste võimete teste ning treenida (õpetaja toel valitud harjutusi kasutades) oma kehalisi võimeid ja rühti.
 
  1. Teadmised spordialadest/liikumisviisidest, suurvõistlused ja/või üritused Eestis ning maailmas, tuntumad Eesti ja maailma sportlased jms.
 
Võimlemine
Rivikorra harjutused. Ümberrivistumine viirus ja kolonnis. Pöörded sammliikumiselt.
Kõnni-, jooksu- ja hüplemisharjutused. Harjutuskombinatsioonid. Hüplemisharjutused hüpitsa ja hoonööriga.
Põhivõimlemine ja üldarendavad võimlemisharjutused saatelugemise ja/või muusika saatel. Harjutused vahendita ja vahendiga: käte j jalgade hood, lõdvestamised, vetrumised.
Rühiharjutused. Kehatüve lihaseid treenivad ja sirutusoskust kujundavad harjutused.
Rakendus- ja riistvõimlemine. Kahe- ja kolmevõtteline ronimine; käte erinevad haarded ja hoided; upp-, tiri- ja kinnerripe. Hooglemine rippes; ees- ja tagatoengust hooga mahahüpped; kangil jala ülehoog ja taagasi.
Akrobaatika. Erinevad tirelid; tiritamm (P) ja selle õppimiseks juurdeviivad harjutused; painduvust arendavad harjutused ja kaarsild (T); kätelseis abistamisega.
Tasakaaluharjutused. Erinevad kõnni- ja hüplemisharjutused; pöörded ja mahahüpped.
Toenghüpe. Harkhüpe.
 
 Kergejõustik
Jooks. Jooksuasendi ja –liigutuste korrigeerimine. Põlve- ja sääretõstejooks. Jooksu alustamine ja lõpetamine. Kiirjooks ja selle eelsoojendus. Madallähte tutvustamine. Stardikäsklused. Kestvusjooks. Pendelteatejooks.
Hüpped. Sammhüpped. Kaugushüpe täishoolt paku tabamiseta. Kaugushüppe tulemuse mõõtmine. Kõrgushüpe (üleastumishüpe).
Visked. Pallivise hoojooksult.
Liikumis- ja sportmängud
Sportmänge ettevalmistavad liikumismänge ja teatevõistlusi pallidega, rahvastepall.
Korvpall. Palli hoie söötes, püüdes ja peale visates. Palli põrgatamine, söötmine ja vise korvile. Sammudelt vise korvile. Kaitseasend. Korvpallireeglitega tutvumine.
Võrkpall. Ettevalmistavad harjutused võrkpalliga. Ülalt- ja altsööt pea kohale, vastu seina ning paarides. Alt-eest palling. Pioneeripall. Kolme viskega võrkpall. Minivõrkpall.
Suusatamine
Laskumised põhi- ja puhkeasendis. Pöörded paigal (hüppepööre). Tõusuviiside kasutamine erineva raskusega nõlvadel. Poolsahkpidurdus. Poolsahkpööre. Paaristõukeline ühesammuline sõiduviis. Vahelduvtõukeline kahesammuline sõiduviis. Uisusamm ilma keppideta; pooluisusamm laugel laskumisel. Mänge suuskadel. Teatesuusatamine.
Orienteerumine
Maastikuobjektid, leppemärgid. Maastiku ja kaardi võrdlemine. Asukoha määramine. Liikumine joonorientiiride järgi. Kompassi tutvustamine. Orienteerumismängud.
 
Tantsuline liikumine
Eesti rahva- ja seltskonnatantsud paaris ning paarilise vahetusega. Eakohased tantsuvõtted ja - sammud; 4–8-taktilised liikumis- ja tantsukombinatsioonid; ruumitaju ülesanded, põimumine liikudes, pöörded ja pöörlemine. Polka pööreldes, rock`i põhisamm. Loovtants. Tantsuürituste külastamine ja arutelu.
Õpitulemused:
Õpilane:
  1. selgitab kehalise aktiivsuse ja hea rühi tähtsust tervisele, kirjeldab kehalise aktiivsuse rolli tervislikus eluviisis ning oma kehalist aktiivsust/liikumisharrastust;
  2. mõistab ohutus- ja hügieeninõuete täitmise vajalikkust ning järgib neid kehalise kasvatuse tundides ja tunnivälises tegevuses; teab, kuidas vältida ohuolukordi liikudes, sportides ja liigeldes ning mida teha õnnetusjuhtumite ja lihtsamate sporditraumade korral;
  3. suudab iseseisvalt sooritada üldarendavaid võimlemisharjutusi ja rühiharjutusi; oskab sportida/liikuda koos kaaslastega, jagada omavahel ülesandeid, kokku leppida mängureegleid jne;
  4. sooritab kehaliste võimete testi ja annab tulemusele hinnangu võrreldes eelmistel aastatel saavutatuga; valib õpetaja juhtimisel harjutusi oma kehalise võimekuse arendamiseks ning sooritab neid;
  5. tunneb õpitud spordialade/tantsustiilide oskussõnu, kasutab neid sündmuste kirjeldamisel ning oskab käituda spordivõistlustel ja tantsuüritustel;
  6. teab, mida tähendab aus mäng spordis;
  7. valdab teadmisi õpitud spordialadest/liikumisviisidest, nimetab Eestis ja maailmas toimuvaid suurvõistlusi, tuntud sportlasi ja võistkondi;
  8. sooritab põhivõimlemise harjutuskombinatsiooni saatelugemise või muusika saatel;
  9. hüpleb hüpitsat tiirutades paigal ja liikudes;
  10. sooritab õpitud toenghüppe (harkhüpe);
  11. sooritab harjutuskombinatsiooni akrobaatikas;
  12. sooritab kaugushüppe paku tabamiseta ja üleastumistehnikas kõrgushüppe;
  13. sooritab palliviske hoojooksult;
  14. jookseb kiirjooksu stardikäsklustega;
  15. jookseb järjest 8 minutit;
  16. mängib reeglitepäraselt rahvastepalli ning aktsepteerib kohtuniku otsuseid;
  17. sooritab sportmänge ettevalmistavaid liikumismänge ja teatevõistlusi pallidega;
  18. sooritab põrgatused takistuste vahelt korvpallis;
  19. sooritab võrkpalli ülalt- ja altsöödu paarides;
  20. suusatab paaristõukelise ühesammulise sõiduviisiga, vahelduvtõukelise kahesammulise sõiduviisiga;
  21. sooritab suusatades laskumisi põhi- ja puhkeasendis;
  22. sooritab poolsahkpöörde;
  23. sooritab teatevahetuse teatesuusatamises;
  24. läbib järjest suusatades 3 km (T) ja 4 km (P) distantsi;
  25. teab orienteerumise põhileppemärke (10-15);
  26. orienteerub etteantud plaani ning silmapistvate loodus- või tehisobjektide järgi etteantud piirkonnas;
  27. oskab mängida orienteerumismänge plaaniga, kaardiga, kaardita.
  28. tantsib õpitud paaris- ja rühmatantse, sh Eesti ja teiste rahvaste tantse.
 
  1. 6. KLASS
Õppesisu
Teadmised spordist ja liikumisviisidest
  1. Kehalise aktiivsuse tähtsus tervisele; kehaline aktiivsus kui tervisliku eluviisi oluline komponent. Liikumissoovitused II kooliastme õpilasele.
  2. Õpitud spordialade/liikumisviiside oskussõnavara. Õpitavate spordialade põhilised võistlusmäärused. Ausa mängu põhimõtted spordis.
  3. Ohutus- ja hügieenireeglite järgimise vajalikkus liikudes, sportides ning liigeldes. Ohutu ümbrust säästev liikumine harjutuspaikades ja looduses.
  4. Teadmised käitumisest ohuolukordades. Lihtsad esmaabivõtted.
  5. Käitumine spordivõistlusel ja tantsuüritustel.
  6. Teadmised iseseisvaks harjutamiseks: kuidas sooritada soojendusharjutusi ja rühiharjutusi; kuidas sooritada kehaliste võimete teste ning treenida (õpetaja toel valitud harjutusi kasutades) oma kehalisi võimeid ja rühti.
  7. Teadmised spordialadest/liikumisviisidest, suurvõistlused ja/või üritused Eestis ning maailmas, tuntumad Eesti ja maailma sportlased jms.
  8. Teadmised antiikolümpiamängudest.
 
Võimlemine
Rivikorra harjutused. Ümberrivistumine viirus ja kolonnis. Pöörded sammliikumiselt.
Kõnni-, jooksu- ja hüplemisharjutused. Harjutuskombinatsioonid. Hüplemisharjutused hüpitsa ja hoonööriga.
Põhivõimlemine ja üldarendavad võimlemisharjutused saatelugemise ja/või muusika saatel. Harjutused vahendita ja vahendiga: käte j jalgade hood, lõdvestamised, vetrumised.
Rühiharjutused. Kehatüve lihaseid treenivad ja sirutusoskust kujundavad harjutused.
Iluvõimlemine (T). Hüpitsa hood, ringid, kaheksad, tiirutamised; erinevad hüpped; lihtsad visked ja püüded.
Rakendus- ja riistvõimlemine. Kahe- ja kolmevõtteline ronimine. Hooglemine rippes; ees- ja tagatoengust hooga mahahüpped; kangil jala ülehoog ja taagasi. Tireltõus ühe jala hoo ja teise tõukega (P).
Akrobaatika. Erinevad tirelid; tiritamm (P); kaarsild (T); kätelseis abistamisega; ratas kõrvale. Harjutuskombianatsioone õpitud elementidest.
Tasakaaluharjutused. Erinevad kõnni- ja hüplemisharjutused; pöörded ja mahahüpped.
Toenghüpe. Kägarhüpe.
 
Kergejõustik
Jooks. Kiirjooks ja selle eelsoojendus. Madallähe. Stardikäsklused. Kestvusjooks. Ringteatejooksu teatevahetus.
Hüpped. Sammhüpped. Kaugushüpe täishoolt paku tabamisega. Kaugushüppe tulemuse mõõtmine. Kõrgushüpe (üleastumishüpe).
Visked. Pallivise hoojooksult.
Liikumis- ja sportmängud
Sportmänge ettevalmistavad liikumismänge ja teatevõistlusi pallidega.
Korvpall. Palli hoie söötes, püüdes ja peale visates. Palli põrgatamine, söötmine ja vise korvile. Sammudelt vise korvile. Kaitseasend. Korvpallireeglitega tutvumine. Mäng lihtsustatud reeglite järgi.
Võrkpall. Ülalt- ja altsööt pea kohale, vastu seina ning paarides. Alt-eest palling. Kolme viskega võrkpall. Minivõrkpall.
 
Suusatamine
Laskumised põhi- ja puhkeasendis. Tõusuviiside kasutamine erineva raskusega nõlvadel. Uisusammpööre. Paaristõukeline ühesammuline sõiduviis. Vahelduvtõukeline kahesammuline sõiduviis. Paaristõukeline kahesammuline uisusammsõiduviis. Teatesuusatamine.
Orienteerumine
Kaardi mõõtkava, reljeefivormide (lõikejoonte vahe), kauguste määramine. Kompassi tutvustamine. Suunaharjutused kompassiga seistes ja liikudes. Õpperaja läbimine kaarti ja kompassi kasutades. Orienteerumismängud.
 
 Tantsuline liikumine
Eesti rahva- ja seltskonnatantsud paaris ning paarilise vahetusega. Eakohased tantsuvõtted ja - sammud; 4–8-taktilised liikumis- ja tantsukombinatsioonid; ruumitaju ülesanded. Kujutluspiltidel baseeruv liikumine üksi, paaris, grupis. Tantsuürituste külastamine ja arutelu.
 
Õpitulemused:
Õpilane:
  1. selgitab kehalise aktiivsuse ja hea rühi tähtsust tervisele, kirjeldab kehalise aktiivsuse rolli tervislikus eluviisis ning oma kehalist aktiivsust/liikumisharrastust;
  2. mõistab ohutus- ja hügieeninõuete täitmise vajalikkust ning järgib neid kehalise kasvatuse tundides ja tunnivälises tegevuses; teab, kuidas vältida ohuolukordi liikudes, sportides ja liigeldes ning mida teha õnnetusjuhtumite ja lihtsamate sporditraumade korral;
  3. suudab iseseisvalt sooritada üldarendavaid võimlemisharjutusi ja rühiharjutusi; oskab sportida/liikuda koos kaaslastega, jagada omavahel ülesandeid, kokku leppida mängureegleid jne;
  4. sooritab kehaliste võimete testi ja annab tulemusele hinnangu võrreldes eelmistel aastatel saavutatuga; valib õpetaja juhtimisel harjutusi oma kehalise võimekuse arendamiseks ning sooritab neid;
  5. tunneb õpitud spordialade/tantsustiilide oskussõnu, kasutab neid sündmuste kirjeldamisel ning oskab käituda spordivõistlustel ja tantsuüritustel;
  6. teab, mida tähendab aus mäng spordis;
  7. valdab teadmisi õpitud spordialadest/liikumisviisidest, nimetab Eestis ja maailmas toimuvaid suurvõistlusi, tuntud sportlasi ja võistkondi;
  8. teab tähtsaid fakte antiikolümpiamängudest;
  9. sooritab põhivõimlemise harjutuskombinatsiooni (32 takti) saatelugemise või muusika saatel;
  10. hüpleb hüpitsat tiirutades paigal ja liikudes;
  11. sooritab iluvõimlemise elemente hüpitsaga (T);
  12. sooritab õpitud toenghüppe (kägarhüpe);
  13. sooritab harjutuskombinatsiooni akrobaatikas ja madalal poomil (T);
  14. sooritab madallähte stardikäsklustega ja õige teatevahetuse ringteatejooksus;
  15. sooritab kaugushüppe paku tabamisega ja üleastumistehnikas kõrgushüppe;
  16. sooritab palliviske hoojooksult;
  17. jookseb kiirjooksu stardikäsklustega;
  18. jookseb järjest 9 minutit;
  19. sooritab sportmänge ettevalmistavaid liikumismänge ja teatevõistlusi pallidega;
  20. sooritab põrgatused takistuste vahelt ja sammudelt viske korvile korvpallis;
  21. sooritab ülalt- ja altsöödu paarides ning alt-eest pallingu võrkpallis;
  22. mängib korv- ja võrkpalli lihtsustatud reeglite järgi;
  23. suusatab paaristõukelise ühesammulise sõiduviisiga, vahelduvtõukelise kahesammulise sõiduviisiga ja paaristõukelise kahesammulise uisusamm-sõiduviisiga;
  24. sooritab suusatades laskumisi põhi- ja puhkeasendis;
  25. sooritab uisusammpöörde;
  26. sooritab teatevahetuse teatesuusatamises;
  27. läbib järjest suusatades 3 km (T) ja 5 km (P) distantsi;
  28. oskab orienteeruda kaardi järgi ja kasutada kompassi;
  29. arvestab orienteerumise liikumistempot valides erinevaid pinnasetüüpe, reljeefivorme ja takistusi;
  30. oskab mängida orienteerumismänge kaardiga;
  31. tantsib õpitud paaris- ja rühmatantse, sh Eesti ja teiste rahvaste tantse;
  32. kasutab eneseväljendamiseks loovliikumist.
 
  1.  III kooliastme õpitulemused:
III kooliastme õpitulemused kajastavad õpilase head saavutust.
Põhikooli lõpetaja:
 
  1. kirjeldab kehalise aktiivsuse mõju tervisele ja töövõimele ning selgitab regulaarse liikumisharrastuse vajalikkust; analüüsib oma igapäevast kehalist aktiivsust, s.h liikumisharrastust ning annab sellele hinnangu;
  2. omandab põhikooli ainekavva kuuluvate spordialade/liikumisviiside tehnika (vt alade õpitulemused õppesisu juures); suudab õpitud spordialasid/liikumisviise iseseisvalt sooritada
  3. järgib ohutus- ja hügieeninõudeid kehalise kasvatuse tundides, tunnivälistel spordiüritustel ning iseseisvalt liikudes, sportides ja liigeldes; oskab vältida ohuolukordi ning teab, mida teha liikudes/sportides juhtuda võivate õnnetusjuhtumite korral;
  4. sooritab kontrollharjutusi ja kehaliste võiomete testiharjutusi (sh lihtsamaid enesekontrolli teste) ning annab hinnangu oma tulemustele; teab, mis harjutused ja meetodid sobivad kehalise võimekuse parandamiseks, ning oskab neid iseseisvalt kasutada
  5. järgib sportides/liikudes reegleid ja võistlusmäärusi; liigub/spordib keskkonda hoides, oma kaaslasi austades ja nendega koostööd tehes; selgitab ausa mängu põhimõtete realiseerimist spordis ja elus
  6. kirjeldab oskussõnu kasutades nähtud võistlusi erinevatel spordialadel ja/või nähtud tantsuüritusi ning oma muljeid nendest; kirjeldab oma lemmikspordiala (või tantsustiili), loetleb sel alal toimuvaid võistlusi/üritusi ning ala tuntumaid esindajaid Eestis ja maailmas; valdab teadmisi antiik- ja nüüdisolümpiamängudest ning Eesti sportlaste saavutustest olümpiamängudel
  7. harjutab aktiivselt kehalise kasvatuse tundides; tunneb huvi koolis ja/või väljaspool toimuvate spordi- ja tantsuürituste vastu, võtab neist osa võistleja (osaleja), pealtvaataja või kohtuniku/korraldajate abilisena; harrastab liikumist/sportimist iseseisvalt ja/või koos kaaslastega; soovib õppida (sh iseseisvalt) uusi kehalisi harjutusi ja liikumisviise ning omandada iseseisvaks liikumisharrastuseks vajalikke teadmisi
 
  1.  7. KLASS
Õppesisu
Teadmised spordist ja liikumisviisidest
  1. Kehalise aktiivsuse mõju tervisele ja töövõimele, regulaarse liikumisharrastuse kui tervist ja töövõimet tagava tegevuse vajalikkus. Liikumissoovitused noorukitele ning täiskasvanutele.
  2. Ohutu liikumine ja liiklemine. Loodust säästev liikumine. Tegutsemine (spordi)traumade ja õnnetusjuhtumite korral. Esmaabivõtted.
  3. Õpitud spordialade ja liikumisviiside oskussõnad ning harjutuste ja tegevuste kirjeldamine; õpitud spordialade võistlusmäärused. Aus mäng - ausus ja õiglus spordis ning elus.
  4. Teadmised iseseisva liikumisharrastuse kohta (eesmärkide seadmine, spordiala/tegevuse valik, spordivarustuse valik, harjutamise põhimõtted jm). Kehalise töövõime arendamine: erinevate kehaliste võimete arendamiseks sobivad harjutused, harjutamise metoodika. Kehalise võimekuse testid ja enesekontrollivõtted, testitulemuste analüüs.
  5. Teadmised õpitud spordialade/tantsustiilide tekkest, peetavatest (suur)võistlustest/üritustest ning tuntumatest sportlastest/tantsijatest Eestis ja maailmas. Teadmised olümpiamängudest (sh antiikolümpiamängudest) ja tuntumatest olümpiavõitjatest.
  6. Teadmised spordiüritustest ning neil osalemise võimalustest. Liikumine „Sport kõigile”.
 
Võimlemine
Riviharjutused ja kujundliikumised: jagunemine ja liitumine, lahknemine ja ühinemine, ristlemine. Põhivõimlemine ja harjutused vahenditega erinevate lihasrühmade treenimiseks, harjutused muusika saatel.
Rühi arengut toetavad harjutused: Harjutused lülisamba vastupidavuse arendamiseks; jõuharjutused selja-, kõhu, tuhara- ja abaluulähendajatele lihastele; venitusharjutused õla- ja puusaliigese liikuvuse arendamiseks. Akrobaatika: ratas kõrvale.
Tasakaaluharjutused poomil (T): erinevad sammukombinatsioonid; sammuga ette 1800 pööre; jala hooga taha 1800.
Harjutused rööbaspuudel: tireltõus ühe jala hoo ja teise tõukega (T) ning küünarvarstoengust hoogtõus taha (P).
Harjutused kangil: Tireltõus jõuga (P).
Toenghüpe: harkhüpe ja/või kägarhüpe.
Iluvõimlemine (T): harjutused rõngaga: hood ja hooringid, kaheksad, ringitamine, pöörded, vurr, veered ja visked.
Harjutuskombinatsioonide koostamine ja esitamine.
 
Kergejõustik
Jooks. Sprindi eelsoojendusharjutused. Ringteatejooks. Kestvusjooks.
Hüpped. Kaugushüppe eelsoojendus-harjutused. Kaugushüpe. Kõrgushüpe (üleastumishüpe) Visked. Palliviske eelsoojendus-harjutused Pallivise hoojooksult.
 
Sportmängud
Korvpall. Palli põrgatamine, söötmine ja vise korvile liikumiselt. Petted. Läbimurded paigalt ja liikumiselt. Algteadmised kaitsemängust. Mäng lihtsustatud reeglite järgi. Võrkpall. Sööduharjutused paarides ja kolmikutes; sööduharjutuste kombinatsioonid. Ülalt palling. Mängijate asetus platsil ja liikumine pallingu sooritamiseks. Mäng reeglite järgi.
Suusatamine
Paaristõukeline ühe- ja kahesammuline sõiduviis. Kepitõuketa uisusamm-sõiduviisi tempovariant. Sahkpööre. Libisamm-tõusuviis. Uisusammpööe. Laskumine madalasendis. Tõusu ja laskumisviiside ning pidurdamisviiside kasutamine maastikul.
Tantsuline liikumine
Tantsud õpetaja valikul. Tantsualase oskussõnavara omandamine, põhisammud ja kombinatsioonid. Soorollid tantsus. Tants kui sport.
Orienteerumine
Üldsuuna ja täpse suuna (asimuut) määramine. Orienteerumisharjutused kaardi ja kompassiga. Orienteerumine lihtsal maastikul kaardi ja kompassi abil, kaardi ja maastikku võrdlemine, asukoha määramine.
 
Õpitulemused
Õpilane:
  1.  selgitab kehalise aktiivsuse ning regulaarse liikumisharrastuse mõju tervisele ja töövõimele;
  2.  järgib kehalisi harjutusi tehes hügieeni- ja ohutusnõudeid ning väldib ohuolukordi; teab, kuidas toimida sportides/liikudes juhtuda võivate õnnetusjuhtumite ja traumade puhul; oskab anda elementaarset esmaabi;
  3.  liigub/spordib reegleid ja võistlusmäärusi järgides, kaaslasi austades ja abistades ning keskkonda säästes;
  4.  oskab iseseisvalt treenida: analüüsib oma kehalise vormisoleku taset, seab liikumisharrastusele eesmärgi, leiab endale sobiva (jõukohase) spordiala/liikumisviisi, õpib uusi liikumisoskusi ja arendab oma kehalisi võimeid;
  5.  osaleb aktiivselt kehalise kasvatuse tundides, harrastab liikumist/sportimist iseseisvalt (tunniväliselt);
  6. sooritab õpitud vaba-või vahendiga harjutuskombinatsiooni muusika saatel;
  7. sooritab harjutuskombinatsiooni akrobaatikas;
  8. sooritab õpitud toenghüppe (hark- ja /või kägarhüpe);
  9. sooritab harjutuskombinatsiooni poomil (T);
  10. sooritab täishoolt kaugushüppe ja üleastumistehnikas kõrgushüppe;
  11. sooritab hoojooksult palliviske;
  12. jookseb kiirjooksu stardikäsklustega;
  13. suudab joosta järjest 9 minutit (T) / 10 minutit (P);
  14. sooritab tundides õpitud sportmängude tehnikaelemente (korvpallis läbimurdeid paigalt, petteid ja viskeid korvile liikumiselt; võrkpallis sooritab ülalt pallingu, sööduharjutuste kombinatsioone);
  15. suusatab järjest 4 km (T) / 6 km (P);
  16. suusatab paaristõukelise ühe- ja kahesammulise sõiduviisiga;
  17. suusatab kepitõuketa uisusamm-sõiduviisi tempovarianti;
  18. tantsib õpitud paaris – ja rühmatantse ning kombinatsioone autoritantsudest;
  19. teab Eesti tantsupidude ja tantsukultuuri traditsioone;
  20. läbib lihtsa orienteerumisraja oma võimete kohaselt;
  21. oskab määrata suunda kompassiga, lugeda kaarti ja maastikku.
 
  1.  8. KLASS
Õppesisu
Teadmised spordist ja liikumisviisidest
  1. Kehalise aktiivsuse mõju tervisele ja töövõimele, regulaarse liikumisharrastuse kui tervist ja töövõimet tagava tegevuse vajalikkus. Liikumissoovitused noorukitele ning täiskasvanutele.
  2. Ohutu liikumine ja liiklemine. Loodust säästev liikumine. Tegutsemine (spordi)traumade ja õnnetusjuhtumite korral. Esmaabivõtted.
  3. Õpitud spordialade ja liikumisviiside oskussõnad ning harjutuste ja tegevuste kirjeldamine; õpitud spordialade võistlusmäärused. Aus mäng - ausus ja õiglus spordis ning elus.
  4. Teadmised iseseisva liikumisharrastuse kohta (eesmärkide seadmine, spordiala/tegevuse valik, spordivarustuse valik, harjutamise põhimõtted jm). Kehalise töövõime arendamine: erinevate kehaliste võimete arendamiseks sobivad harjutused, harjutamise metoodika. Kehalise võimekuse testid ja enesekontrollivõtted, testitulemuste analüüs.
  5. Teadmised õpitud spordialade/tantsustiilide tekkest, peetavatest (suur)võistlustest/üritustest ning tuntumatest sportlastest/tantsijatest Eestis ja maailmas. Teadmised olümpiamängudest (sh antiikolümpiamängudest) ja tuntumatest olümpiavõitjatest.
  6. Teadmised spordiüritustest ning neil osalemise võimalustest. Liikumine „Sport kõigile”.
Võimlemine
Põhivõimlemine ja harjutused vahenditega erinevate lihasrühmade treenimiseks, harjutused muusika saatel. Harjutuste valimine ja harjutuskomplekside koostamine.
Rühi arengut toetavad harjutused: Harjutused lülisamba vastupidavuse arendamiseks; jõuharjutused selja-, kõhu, tuhara- ja abaluulähendajatele lihastele; venitusharjutused õla- ja puusaliigese liikuvuse arendamiseks. Akrobaatika: Kaks ratast kõrvale, kätelseis.
Tasakaaluharjutused poomil (T): erinevad sammukombinatsioonid; poolspagaadist tõus taga oleva jala sammuga ette; erinevad mahahüpped.
Harjutused kangil: Tireltõus jõuga (P).
Toenghüpe: harkhüpe ja/või kägarhüpe.
Iluvõimlemine (T): harjutused palliga: hood, ringid, kaheksad, väänakud, visked ja püüded.
Harjutuskombinatsioonide koostamine ja esitamine.
Aeroobika. Aeroobika põhisammud. Aeroobika tervisespordialana.
Kergejõustik
Jooks. Ringteatejooks. Kestvusjooks.
Hüpped. Kõrgushüppe eelsoojendus-harjutused. Kõrgushüpe (üleastumishüpe). Flopi tutvustamine. Kaugushüpe täishoolt paku tabamisega.
Heited, tõuked. Kuulitõuke eelsoojendusharjutused. Kuulitõuge paigalt.
 
Sportmängud
Korvpall. Palli põrgatamine, söötmine ja vise korvile liikumiselt. Petted. Läbimurded paigalt ja liikumiselt. Mäng reeglite järgi. Mäng 3:3 ja 5:5. Võrkpall. Sööduharjutuste kombinatsioonid. Ülalt palling. Pallingu vastuvõtt. Ründelöök hüppeta ja kaitsemäng. Mäng reeglite järgi.
Suusatamine
Paaristõukeline ühe- ja kahesammuline sõiduviis. Üleminek paaristõukeliselt sõiduviisilt vahelduvtõukelisele ja vastupidi. Kepitõuketa uisusamm-sõiduviisi tempovariant. Sahk-, uisusamm-, paralleel- ja käärpööre. Tõusu ja laskumisviiside ning pidurdamisviiside kasutamine maastikul. Õpitud sõiduviiside tehnikate täiustamine.
Tantsuline liikumine
Tantsuoskuse arendamine. Oskussõnade, mõistete, põhisammude ja kombinatsioonide omandamine. Tantsu traditsioonilisus ja nüüdisaegsus. Tants kui kunst ja kultuur, tants kui meelelahutus. Erinevate liikumiste ja stiilide loov kasutamine.
Orienteerumine
Orienteerumisharjutused kaardi ja kompassiga. Kaardi peenlugemine- väikeste objektide lugemine ja meeldejätmine. Sobivama teevariandi valik. Orienteerumine maastikul kaardi ja kompassiga.
Õpitulemused
Õpilane:
  1. selgitab kehalise aktiivsuse ning regulaarse liikumisharrastuse mõju tervisele ja töövõimele;
  2.  järgib kehalisi harjutusi tehes hügieeni- ja ohutusnõudeid ning väldib ohuolukordi; teab, kuidas toimida sportides/liikudes juhtuda võivate õnnetusjuhtumite ja traumade puhul; oskab anda elementaarset esmaabi;
  3.  liigub/spordib reegleid ja võistlusmäärusi järgides, kaaslasi austades ja abistades ning keskkonda säästes;
  4.  oskab iseseisvalt treenida: analüüsib oma kehalise vormisoleku taset, seab liikumisharrastusele eesmärgi, leiab endale sobiva (jõukohase) spordiala/liikumisviisi, õpib uusi liikumisoskusi ja arendab oma kehalisi võimeid;
  5.  osaleb aktiivselt kehalise kasvatuse tundides, harrastab liikumist/sportimist iseseisvalt (tunniväliselt); käib spordi- ja tantsuüritustel ning jälgib seal toimuvat.
  6. sooritab õpitud vaba-või vahendiga harjutuskombinatsiooni muusika saatel;
  7. sooritab harjutuskombinatsiooni akrobaatikas;
  8. sooritab õpitud toenghüppe (hark- ja /või kägarhüpe);
  9. sooritab harjutuskombinatsiooni poomil (T);
  10. sooritab täishoolt kaugushüppe ja üleastumistehnikas kõrgushüppe;
  11. sooritab paigalt kuulitõuke;
  12. jookseb kiirjooksu stardikäsklustega;
  13. suudab joosta järjest 9 minutit (T) / 11 minutit (P);
  14. sooritab tundides õpitud sportmängude tehnikaelemente ( korvpallis läbimurdeid paigalt ja liikumiselt, vise korvile; võrkpallis sooritab ülalt pallingu ja selle vastuvõtu);
  15. suusatab järjest 4 km (T) / 7 km (P);
  16. suusatab paaristõukelise ühe- ja kahesammulise sõiduviisiga;
  17. suusatab kepitõuketa uisusamm- sõiduviisi tempovarianti;
  18. tantsib õpitud paaris – ja rühmatantse ning kombinatsioone autoritantsudest;
  19. teab Eesti tantsupidude ja tantsukultuuri traditsioone;
  20. läbib lihtsa orienteerumisraja oma võimete kohaselt;
  21. oskab määrata suunda kompassiga, lugeda kaarti ja maastikku.
 
  1.  9. KLASS
Õppesisu
Teadmised spordist ja liikumisviisidest
  1. Kehalise aktiivsuse mõju tervisele ja töövõimele, regulaarse liikumisharrastuse kui tervist ja töövõimet tagava tegevuse vajalikkus. Liikumissoovitused noorukitele ning täiskasvanutele.
  2. Ohutu liikumine ja liiklemine. Loodust säästev liikumine. Tegutsemine (spordi)traumade ja õnnetusjuhtumite korral. Esmaabivõtted.
  3. Õpitud spordialade ja liikumisviiside oskussõnad ning harjutuste ja tegevuste kirjeldamine; õpitud spordialade võistlusmäärused. Aus mäng - ausus ja õiglus spordis ning elus.
  4. Teadmised iseseisva liikumisharrastuse kohta (eesmärkide seadmine, spordiala/tegevuse valik, spordivarustuse valik, harjutamise põhimõtted jm). Kehalise töövõime arendamine: erinevate kehaliste võimete arendamiseks sobivad harjutused, harjutamise metoodika. Kehalise võimekuse testid ja enesekontrollivõtted, testitulemuste analüüs.
  5. Teadmised õpitud spordialade/tantsustiilide tekkest, peetavatest (suur)võistlustest/üritustest ning tuntumatest sportlastest/tantsijatest Eestis ja maailmas. Teadmised olümpiamängudest (sh antiikolümpiamängudest) ja tuntumatest olümpiavõitjatest.
  6. Teadmised spordiüritustest ning neil osalemise võimalustest. Liikumine „Sport kõigile”.
Võimlemine
Rivikorra harjutused. Jagunemine ja liitumine, lahknemine ja ühinemine, ristlemine.
 Põhivõimlemine ja harjutused vahenditega erinevate lihasrühmade treenimiseks, harjutused muusika saatel. Harjutuste valimine ja harjutuskomplekside koostamine.
Rühi arengut toetavad harjutused: Harjutused lülisamba vastupidavuse arendamiseks; jõuharjutused selja-, kõhu, tuhara- ja abaluulähendajatele lihastele; venitusharjutused õla- ja puusaliigese liikuvuse arendamiseks. Akrobaatika: Kaks ratast kõrvale. Harjutuskombinatsiooni koostamine.
Tasakaaluharjutused poomil (T): erinevad sammukombinatsioonid; sammuga ette pööre 180̊ ;jala hooga taha pööre180̊ ; poolspagaadist tõus taga oleva jala sammuga ette; erinevad mahahüpped.
Harjutused kangil: Tireltõus jõuga (P).
Toenghüpe: harkhüpe ja/või kägarhüpe.
Iluvõimlemine (T): harjutused lindiga. Harjutuskombinatsioon vahendiga muusika saatel.
Aeroobika. Aeroobika põhisammud. Aeroobika tervisesprdialana.
 
 Kergejõustik
Jooks. Sprindi eelsoojendusharjutused. Ringteatejooks. Kestvusjooks.
Hüpped. Kõrgushüppe eelsoojendus-harjutused. Kõrgushüpe (üleastumishüpe). Flopi tutvustamine. Kaugushüpe täishoolt paku tabamisega.Kaugushüppe eelsoojendusharjutused.
Heited, tõuked. Kuulitõuke eelsoojendusharjutused. Kuulitõuge.
 
Sportmängud
Korvpall. Palli põrgatamine, söötmine ja vise korvile liikumiselt. Läbimurded paigalt ja liikumiselt. Petted. Algteadmisi kaitsemängust. Mäng reeglite järgi. Mäng 3:3 ja 5:5. Võrkpall. Sööduharjutuste kombinatsioonid. Ülalt palling ja pallingu vastuvõtt. Ründelöök hüppeta ja hüppega (P) ning kaitsemäng. Mäng reeglite järgi.
Suusatamine
 Paaristõukeline ühe- ja kahesammuline sõiduviis. Üleminek paaristõukeliselt sõiduviisilt vaheltuvtõukelisele ja vastupidi. Sahk-, uisusamm-, paralleel- ja käärpööre. Tõusu ja laskumisviiside ning pidurdamisviiside kasutamine maastikul. Õpitud sõiduviiside tehnikate täiustamine ja kinnistamine.
Tantsuline liikumine
Tantsuoskuse arendamine. Oskussõnade, mõistete, põhisammude ja kombinatsioonide omandamine. Erinevate liikumiste ja stiilide loov kasutamine. Tantsu traditsioonilisus ja nüüdisaegsus. Tants kui kunst ja kultuur, tants kui meelelahutus.
Orienteerumine
Orienteerumisraja iseseisev läbimine. Läbitud tee ja kontrollpunktide mälu järgi kirjeldamine. Suund- ja valikorienteerumine. Sobiva koormuse ja liikumistempo valimine pinnasetüübi, reljeefivormi ja takistuste järgi.
Õpitulemused
Õpilane:
  1.  selgitab kehalise aktiivsuse ning regulaarse liikumisharrastuse mõju tervisele ja töövõimele;
  2.  järgib kehalisi harjutusi tehes hügieeni- ja ohutusnõudeid ning väldib ohuolukordi; teab, kuidas toimida sportides/liikudes juhtuda võivate õnnetusjuhtumite ja traumade puhul; oskab anda elementaarset esmaabi;
  3.  liigub/spordib reegleid ja võistlusmäärusi järgides, kaaslasi austades ja abistades ning keskkonda säästes;
  4.  oskab iseseisvalt treenida: analüüsib oma kehalise vormisoleku taset, seab liikumisharrastusele eesmärgi, leiab endale sobiva (jõukohase) spordiala/liikumisviisi, õpib uusi liikumisoskusi ja arendab oma kehalisi võimeid;
  5.  osaleb aktiivselt kehalise kasvatuse tundides, harrastab liikumist/sportimist iseseisvalt (tunniväliselt); käib spordi- ja tantsuüritustel ning jälgib seal toimuvat.
  6. sooritab õpitud vaba-või vahendiga harjutuskombinatsiooni muusika saatel;
  7. sooritab harjutuskombinatsiooni akrobaatikas;
  8. sooritab õpitud toenghüppe (hark- ja /või kägarhüpe);
  9. sooritab harjutuskombinatsiooni poomil (T);
  10. sooritab täishoolt kaugushüppe ja üleastumistehnikas kõrgushüppe;
  11. sooritab hooga kuulitõuke;
  12. jookseb kiirjooksu stardikäsklustega;
  13. suudab joosta järjest 9 minutit (T) / 12 minutit (P);
  14. sooritab tundides õpitud sportmängude tehnikaelemente (korvpallis petteid ja viskeid korvile; võrkpallis sooritab ründelöögi, ülalt pallingu ja nende vastuvõtu);
  15. mängib kahte õpitud sportmängu reeglite järgi;
  16. suusatab järjest 5 km (T) / 8 km (P);
  17. suusatab paaristõukelise ühe- ja kahesammulise sõiduviisiga;
  18. tantsib õpitud paaris – ja rühmatantse ning kombinatsioone autoritantsudest;
  19. arutleb erinevate tantsustiilide üle;
  20. läbib lihtsa orienteerumisraja oma võimete kohaselt;
  21. oskab määrata suunda kompassiga, lugeda kaarti ja maastikku;
  22. oskab valida õiget liikumistempot ja -viisi ning teevarianti maastikul;
  23. oskab mälu järgi kirjeldada läbitud orienteerumisrada.
 
  1. Õppetegevus
Õppetegevust kavandades ja korraldades:
1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega;
2) taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta ulatuses ühtlaselt ning jätab õpilasele piisavalt aega puhkuseks ja huvitegevusteks;
3) võimaldatakse õppida üksi ning üheskoos teistega (iseseisvad, paaris- ja rühmatööd), et toetada õpilaste kujunemist aktiivseteks ning iseseisvateks õppijateks;
4) kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad individualiseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni;
5) rakendatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid;
6) laiendatakse õpikeskkonda: looduskeskkond, kooliõu jne;
7) kasutatakse mitmekesist õppemetoodikat, sh aktiivõpet: rollimängud, arutelud, projektõpe, õpimapi ja uurimistöö koostamine jne.
I kooliastme õppetegevused on:
1) organiseeritud praktiline harjutamine tundides; organiseeritud liikumine ja mängimine tunnivälise tegevusena;
2) oma tegevuse/soorituse kommenteerimine ning kaaslase tegevuse kirjeldamine;
3) kontrollharjutuste sooritamine; oma tulemuste kogumine ja võrdlemine.
II kooliastme õppetegevused on:
1) organiseeritud praktiline harjutamine tundides ja tunnivälise tegevusena; iseseisev liikumine ning mängimine tunnivälise (vaba aja) tegevusena;
2) kontrollharjutuste sooritamine, oma kehaliste võimete kontrollimine ning tulemustele hinnangu andmine;
3) oma ja/või kaaslaste tegevuse/soorituse kommenteerimine ning arutelu;
4) spordi-, liikumis- ja terviseteemaliste materjalide lugemine;
5) spordivõistlustest ja/või tantsuüritustest osavõtt võistlejana/osalejana; spordi- ja/või tantsuürituste jälgimine Tvst.
III kooliastme õppetegevused on:
1) organiseeritud ja iseseisev praktiline harjutamine;
2) kontrollharjutuste sooritamine ja oma kehaliste võimete kontrollimine ning tulemustele hinnangu andmine;
3) oma ja kaaslaste tegevuse/soorituse kommenteerimine; sõnalised aruanded; vestlused;
4) liikumis-, spordi- ja terviseteemaliste materjalide lugemine ning loetu analüüsimine;
5) spordivõistlustel ja/või tantsuüritustel käimine, neist osavõtt võistleja, osaleja või abilisena; spordi- ja/või tantsürituste jälgimine erinevate meediakanalite vahendusel.
Kuna õpilase kehaline aktiivsus on efektiivseim viis, et hoida tervist, arendada ning säilitada üldist töövõimet, kehalist vormisolekut ja vaimset tasakaalu, on soovitatav pakkuda vabade tundide arvelt lisatunde liikumiseks ning sportimiseks.
  1. Füüsiline õppekeskkond
  1. Kool korraldab alates II kooliastmest poiste ja tüdrukute kehalise kasvatuse tunnid eraldi.
  2. Kool korraldab õppe Võsu spordihoones ja staadionil, kus on vajalik sisseseade ainekavakohasteks õppetegevusteks.
  3. Õpilased saavad kasutada suusarada, terviserada ja Loksa ujulat.
  4. Hügieeniharjumuste kujundamiseks on olemas Võsu spordihoones rõivistud ning pesemisruumid.
    1. Hindamine
ÜLDSÄTTED
  1. Kehalises kasvatuses kuuluvad hindamisele kõik õpilased.
  2. Õpitulemusi hinnates lähtutakse kooli õppekava üldosa ning teiste hindamist reguleerivate õigusaktide käsitlusest.
  3. Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi, aktiivsust ja kaasatöötamist tunnis, tegevuse/harjutuse omandamiseks tehtud pingutust ning püüdlikkust kirjalike või praktiliste tööde ning tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekava eesmärkidele ning õpitulemustele.
  4. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega 5-palli süsteemis.
  5. Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised ja vastavuses õpitulemustega.
  6. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ning millised on hindamise kriteeriumid.
  7. Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata.
  8. Tervisest tingitud erivajadustega õpilasi hinnates arvestatakse nende osavõttu kehalise kasvatuse tundidest. Hinnatakse õpilase teadmisi spordist, liikumisest ja kehaliste harjutuste tegemisest. Praktilisi oskusi hinnates lähtutakse õpilase tervislikust seisundist - õpilane sooritab hindeharjutusena kontrollharjutuste lihtsustatud variante või oma raviarsti määratud harjutusi. Juhul kui õpilase tervislik seisund ei võimalda kehalise kasvatuse ainekava täita, koostatakse talle individuaalne õppekava, milles fikseeritakse kehalise kasvatuse õppe eesmärk, õppesisu, õpitulemused ning nende hindamise vormid. (Kui haridusliku erivajadusega õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, võib individuaalset õppekava rakendada nõustamiskomisjoni soovitusel.)
  9. Kui õpilasel on meditsiiniliste näidustuste tõttu esinenud ühes osas õppeaastast erinõudeid, võib seda arvestada kokkuvõtva aastahinde väljapanemisel. Aineõpetaja tutvustab diferentseeritult hinnatavale õpilasele hindamisjuhendit ja vajadusel koostab koostöös õpilasega individuaalse tegevuskava.
  10. I kooliastmes hinnatakse õpilase tegevust tundides (aktiivsus, kaasatöötamine, püüdlikkus, reeglite, hügieeni- ja ohutusnõuete järgimine jms). Õpitulemustena esitatud liigutusoskusi hinnates arvestatakse nii saavutatud taset kui ka õpilase poolt tegevuse/harjutuse omandamiseks tehtud tööd.
     
    II kooliastmes hinnatakse teadmiste ja oskuste omandamist, teadmiste rakendamist ning õpilaste koostööoskust. Kehalistele võimetele hinnangut andes arvestatakse tulemuse kõrval õpilase arengut ning tema tehtud tööd tulemuse saavutamise nimel. Hinnatakse ka õpilase tunnivälist kehalist aktiivsust ning oma klassi ja/või kooli esindamist spordivõistlustel, tantsuüritustel jm.
     
    III kooliastmes hinnatakse teadmiste ja oskuste omandamist ning nende seostamist kehalise aktiivsusega kehalise kasvatuse tundides ja tunnivälises tegevuses. Õpilase teadmistele hinnangut andes arvestatakse eelkõige tema võimet rakendada omandatud teadmisi reaalses praktilises tegevuses. Kehalistele võimetele hinnangut andes arvestatakse tulemuse kõrval õpilase arengut ning õpilase tehtud tööd tulemuse saavutamise nimel. Hinnatakse ka õpilase tunnivälist kehalist aktiivsust ning oma klassi ja/või kooli esindamist spordivõistlustel, tantsuüritustel jm. Kehalisele võimekusele hinnangut andes rakendatakse ka õpilase enesehindamist.
 HINDAMISPÕHIMÕTTED KEHALISES KASVATUSES
  1. Kui õpilane ei ole veerandi lõpuks nõutavaid arvestuslikult hinnatavaid ülesandeid põhjuseta täitnud, arvestatakse seda kui nõutavate teadmiste, oskuste puudumist ja hinnatakse hindega "1".
    Arvestuslik hindamine kavandatakse veerandi ulatuses. Arvestusliku hindamise objektid valib õpetaja. Nõutavad õpitulemused, nende omandamise ja kontrollimise aja, vormi ja hindamise põhimõtted teeb õpetaja õpilastele teatavaks veerandi alguses.
    Arvestuslikult hinnatavate ülesannete täitmine on kõigile õpilastele kohustuslik.
    Osalemist maakondlikel võistlustel võib õpetaja hinnata arvestusliku hindega.

  2. Koolist puudunud õpilane täidab arvestuslikult hinnatava ülesande õpetajaga kokkulepitud ajal, üldjuhul 10 päeva jooksul. Kui õpilane jätab selle ülesande mõjuva põhjuseta kokkulepitud ajaks täitmata, hinnatakse õpilast hindega „1“.

  3. KUI ÕPILANE ON VABASTATUD, peab ta olema tunnis, jälgima seda kõrvalt (v.a suusatamine) või täitma õpetaja poolt antud ülesandeid. 
    Õpilasele, kes on koolist pikemat aega puudunud (vabastatud) ja ei ole veerandi lõpuks nõutavaid arvestuslikult hinnatavaid ülesandeid täitnud, kokkuvõtvat hinnet välja ei panda. Talle antakse võimalus need ülesanded täita pärast vabastuse lõppu kahe nädala jooksul.

  4. Kui õpilane on VABASTATUD OSALISELT (ujumine, suusatamine) arstitõendi alusel ja tal ei ole õppeperioodi lõpuks antud ala hindele sooritatud, võib õpetaja asendada antud spordiala III kooliastmes teise spordialaga, iseseisva töö või referatiivse tööga.

  5. Täiendavale õppetööle jäetakse õpilane mitterahuldava aastahindega.

​