VÕSU KOOLI AJALUGU
Enne ametliku kooli avamist Võsule 1898. aastal õpetas lapsi kirjatähti tundma kohalik köster ja Reino talu peremees Siegfrid Saar. Lähim kool asus Eskul ja kõigil ei olnud võimalik oma lapsi sinna saata. Võsu kooli rajamise hingeks kujunes aga kohalik kaupmees, endine Palmse kooliõpetaja Eduard Langsepp
1898. aasta 18. novembril alustas vallakooli õppekava alusel tööd ka Võsu kool. Koolis käidi tollal kolm aastat, tarkust jagas vaid üks õpetaja ning kooli ülalpidamiseks koguti raha esialgu peoõhtutega, kus esitati nii laule kui ka näitemänge. 19. sajandi lõpuosas oli Võsu veel küla staatuses ning koolimaja ei olnud, seetõttu õpetati lapsi siin-seal küla majades.
Tollastele vallakoolidele kehtisid tüüptunniplaanid: õppetöö algas kell üheksa hommikul usuõpetuse tunniga. Teise ja kolmanda tunni sisustasid vene keel või matemaatika. Neljandal ja viiendal tunnil õpiti eesti keelt, vene keelt või maateadust; kuuenda tunnina oli kaks korda nädalas võimlemine poistele ja käsitöö tütarlastele ning kolm korda laulmine. Koolipäev lõppes kell neli.
1903. aastal avas Eduard Langsepp Võsul III järgu õppeasutuse, mis töötas seitse aastat. Tegemist oli erakooliga, mis töötas Sae talus ja kus õpilastelt võeti õppemaksu 30 rubla aastas.
Sajandivahetuseks oli Võsu kujunenud populaarseks suvituskohaks ning ennekõike Peterburist pärit suvitajate eestvõttel asutati
1904. aastal hoolekandeselts, et toetada kohaliku maa-algkooli tarbeks mõeldud hoone kerkimist.
1906. aasta suvel valmiski uus koolimaja, kus suvekuudel korraldati ka pidusid. Samal aastal kutsuti kooliõpetajaks Diido Jõesaar (1879–1918). Õpetaja Jõesaar saavutas kohaliku rahva tunnustuse tänu oskuslikule kooltööle ja aktiivsele osavõtule kohalikust kultuurielust. Ent oma poliitiliste vaadete tõttu oli Jõesaar liitunud Jaan Tõnissoni parteiga ega varjanud oma soovi avada Võsul eestimeelset haridusseltsi ning selle juurde uut kooli, mistõttu vallandati ta koolijuhataja kohalt.
1908. aastal avati Võsu Noorsookasvatuse Seltsi eestvedamisel kolmejaoline emakeelne kool, Diido Jõesaart aga kooli juhtima ei lastud. Alles 1910. aastal, kui Jõesaar asus noorsookasvatuse seltsi etteotsa, oli tema tegevus suunatud uue kooli- ja seltsimaja ehitamisele.
1910. aasta sügisel tehtigi eestikeelse kooli uue hoone ehitamisega algust ja külarahva üksmeelsel toel sai hoone valmis
1911. aasta mais. Hoone püsis 1958. aastani, kui see tulekahjus hävis.
Noorsoo Kasvatuse Seltsi ettepanekuid 1898. aastal alustanud õppeasutusega ühinemisest ei võetud vastu. Alles Eesti Vabariigi päevil kujunes mõlema kooli baasil Võsu 6-klassiline algkool.
Pärast Eesti Vabariigi loomist 1919. aastal laiendati koolikohustust seniselt kolmelt aastalt neljale. Pearõhk asetati eesti keele, rahvaloomingu, kirjanduse, Eesti ajaloo, maateaduse ning kodanikuõpetuse tundmaõppimisele. Usuõpetust õpetati vabatahtliku õppeainena. Koolitöö algas 6. oktoobril ja lõppes 22. mail. Lapsevanemad pidid lapsed õigeks ajaks kooli saatma, vastasel juhul pidid maksma trahvi.
Eesti Vabariigi ajal oli Võsu 6-klassilise algkooli kasutada nii Noorsoo Kasvatuse Seltsi ruumid kui ka endine Langsepa seltsimaja.
Viimane langes tuleroaks
1930. aasta 17. detsembril. Kool kolis rahvamajja, kuhu jäi uue maja valmimiseni.
1932. aasta 11. detsembril avati Võsu 6-klassilise algkooli uus hoone, kus töötab ka tänane Võsu Kool. Ehituse tarbeks oli vallavolikogu võtnud laenu, kusjuures Palmse vald kindlustas laenu tasumist kogu oma varaga. Samal ajal töötasid algkoolid ka Käsmus, Palmses, Sagadis ja Võhmal. Sai Võsu Algkooli 6. kl õpilased ja õpetajad 1929, koopia
kenaks traditsiooniks pidada kevadel Võsul ühine pidu kõikidele algkoolide lõpuklasside õpilastele.
1941. aastal põles maha vallamaja Koljakul ning vallavalitsus kolis ümber Võsu koolimaja teisele korrusele.
1944. aastal avati Võsu kooli 7. klass. Imekombel pääses koolimaja hoone sakslaste lahkumisel mahapõletamisest.
1947. või 1948. aastal korraldati sõdurite ja meremeeste ühismatmine Võsu vennaskalmistule, mis jäi õpilaste hooldada ka edaspidi.
1962. aasta kevadel lõpetas kooli ka esimene 8. klass.
1964. alustati kooli juurdeehitust, mis kulges raha ja tööjõu puudusel aeglaselt. Õpilasi toitlustas Võsu Tarbijate Kooperatiivi söökla. Tuli ka uus koolivorm: tütarlastel pihikseelik ja sinine pluus. Kooli šefiks oli Ilumäe kolhoos, kes teostas õpilaste vedu, abistas küttepuude kohaletoomisel ja andis tasuta transpordi klassiekskursioonideks.
1965. suleti Vergi, Palmse ja Sagadi koolid ning Võsu kool võttis üle nende õpilased ja inventari.
1972. moodustati koolimetskond, keda juhendas metsaülem. Suviti töötas Võsu alevis roheline patrull, kontrolliti korda ja registreeriti korrarikkumised. Talveks viidi ulukitele metsa vihtasid, käidi metsloomi loendamas, metsa istutamas ja taimeaias noori istikuid hooldamas.
1976. aastal loodi kooli tuletõrje noortesalk.
1983. tuli kasutusele uus koolivorm: sinine vest ja ruuduline seelik.
1987. aastal muudeti kool 9-klassiliseks ning koolikohustus hakkas kehtima 6-aastastele lastele. Endiste nõukogulike lasteorganisatsioonide asemele tekkisid ELO ja Miksikute klubi. Nõukogude perioodi lõpuosas töötas väga aktiivselt kooli matkaring – matkati Krimmis, Gruusias, Karakumi kõrbes ja paljudes teistes paikades.
1997. aastal alustati kooli uuele hooneosale II korruse ehitamist, see valmis
1998. Kool sai endale ka arvutiklassi, likvideeriti kuivkäimlad ja valmisid uued riietusruumid.
2004. avati Võsu kooli spordihoone. Lõppes ajajärk, kus kehalise kasvatuse tunde viidi läbi kooli saalis või Rannaklubis.
2009. aastast töötab Võsu Põhikool koos lasteaiarühmadega Võsul ja Võsuperes
31.08.2010 nimetatakse Võsu Põhikool Võsu Kooliks ning ühtlasi saab koolist lasteaed-põhikool.
2011. aastal saab Võsupere lasteaed uue hoone. Vihula algkool suletakse 2012, juulis ning sealne lasteaed liidetakse Võsu Kooliga alates 1. jaanuarist 2013.
Tänaseks on Võsu Kool on väärikas vanuses väike põhikool, mille juurde kuulub kolm lasteaiarühma – Võsul, Vihulas ja Palmses. Meie koolipere ülesanne on luua head tingimused kõikidele lasteaialastele ja kooliõpilastele võimetekohaseks arenguks ja õppimiseks. Meie õpetajate ülesanne on anda oma tööga lastele innustust ja head eeskuju, uusi teadmisi ja oskusi. Meie koolis on olulisteks väärtusteks lugupidav suhtumine endasse ja teistesse, viisakus, sallivus, julgus, ettevõtlikkus, iseseisvus ja koostöövalmidus. Tahame, et iga õpilane tunnetaks koolis õnnestumisi ja edutunnet, aga ka eakohast vastutust enda arengu ja käitumise eest.
1898. aasta 18. novembril alustas vallakooli õppekava alusel tööd ka Võsu kool. Koolis käidi tollal kolm aastat, tarkust jagas vaid üks õpetaja ning kooli ülalpidamiseks koguti raha esialgu peoõhtutega, kus esitati nii laule kui ka näitemänge. 19. sajandi lõpuosas oli Võsu veel küla staatuses ning koolimaja ei olnud, seetõttu õpetati lapsi siin-seal küla majades.
Tollastele vallakoolidele kehtisid tüüptunniplaanid: õppetöö algas kell üheksa hommikul usuõpetuse tunniga. Teise ja kolmanda tunni sisustasid vene keel või matemaatika. Neljandal ja viiendal tunnil õpiti eesti keelt, vene keelt või maateadust; kuuenda tunnina oli kaks korda nädalas võimlemine poistele ja käsitöö tütarlastele ning kolm korda laulmine. Koolipäev lõppes kell neli.
1903. aastal avas Eduard Langsepp Võsul III järgu õppeasutuse, mis töötas seitse aastat. Tegemist oli erakooliga, mis töötas Sae talus ja kus õpilastelt võeti õppemaksu 30 rubla aastas.
Sajandivahetuseks oli Võsu kujunenud populaarseks suvituskohaks ning ennekõike Peterburist pärit suvitajate eestvõttel asutati
1904. aastal hoolekandeselts, et toetada kohaliku maa-algkooli tarbeks mõeldud hoone kerkimist.
1906. aasta suvel valmiski uus koolimaja, kus suvekuudel korraldati ka pidusid. Samal aastal kutsuti kooliõpetajaks Diido Jõesaar (1879–1918). Õpetaja Jõesaar saavutas kohaliku rahva tunnustuse tänu oskuslikule kooltööle ja aktiivsele osavõtule kohalikust kultuurielust. Ent oma poliitiliste vaadete tõttu oli Jõesaar liitunud Jaan Tõnissoni parteiga ega varjanud oma soovi avada Võsul eestimeelset haridusseltsi ning selle juurde uut kooli, mistõttu vallandati ta koolijuhataja kohalt.
1908. aastal avati Võsu Noorsookasvatuse Seltsi eestvedamisel kolmejaoline emakeelne kool, Diido Jõesaart aga kooli juhtima ei lastud. Alles 1910. aastal, kui Jõesaar asus noorsookasvatuse seltsi etteotsa, oli tema tegevus suunatud uue kooli- ja seltsimaja ehitamisele.
1910. aasta sügisel tehtigi eestikeelse kooli uue hoone ehitamisega algust ja külarahva üksmeelsel toel sai hoone valmis
1911. aasta mais. Hoone püsis 1958. aastani, kui see tulekahjus hävis.
Noorsoo Kasvatuse Seltsi ettepanekuid 1898. aastal alustanud õppeasutusega ühinemisest ei võetud vastu. Alles Eesti Vabariigi päevil kujunes mõlema kooli baasil Võsu 6-klassiline algkool.
Pärast Eesti Vabariigi loomist 1919. aastal laiendati koolikohustust seniselt kolmelt aastalt neljale. Pearõhk asetati eesti keele, rahvaloomingu, kirjanduse, Eesti ajaloo, maateaduse ning kodanikuõpetuse tundmaõppimisele. Usuõpetust õpetati vabatahtliku õppeainena. Koolitöö algas 6. oktoobril ja lõppes 22. mail. Lapsevanemad pidid lapsed õigeks ajaks kooli saatma, vastasel juhul pidid maksma trahvi.
Eesti Vabariigi ajal oli Võsu 6-klassilise algkooli kasutada nii Noorsoo Kasvatuse Seltsi ruumid kui ka endine Langsepa seltsimaja.
Viimane langes tuleroaks
1930. aasta 17. detsembril. Kool kolis rahvamajja, kuhu jäi uue maja valmimiseni.
1932. aasta 11. detsembril avati Võsu 6-klassilise algkooli uus hoone, kus töötab ka tänane Võsu Kool. Ehituse tarbeks oli vallavolikogu võtnud laenu, kusjuures Palmse vald kindlustas laenu tasumist kogu oma varaga. Samal ajal töötasid algkoolid ka Käsmus, Palmses, Sagadis ja Võhmal. Sai Võsu Algkooli 6. kl õpilased ja õpetajad 1929, koopia
kenaks traditsiooniks pidada kevadel Võsul ühine pidu kõikidele algkoolide lõpuklasside õpilastele.
1941. aastal põles maha vallamaja Koljakul ning vallavalitsus kolis ümber Võsu koolimaja teisele korrusele.
1944. aastal avati Võsu kooli 7. klass. Imekombel pääses koolimaja hoone sakslaste lahkumisel mahapõletamisest.
1947. või 1948. aastal korraldati sõdurite ja meremeeste ühismatmine Võsu vennaskalmistule, mis jäi õpilaste hooldada ka edaspidi.
1962. aasta kevadel lõpetas kooli ka esimene 8. klass.
1964. alustati kooli juurdeehitust, mis kulges raha ja tööjõu puudusel aeglaselt. Õpilasi toitlustas Võsu Tarbijate Kooperatiivi söökla. Tuli ka uus koolivorm: tütarlastel pihikseelik ja sinine pluus. Kooli šefiks oli Ilumäe kolhoos, kes teostas õpilaste vedu, abistas küttepuude kohaletoomisel ja andis tasuta transpordi klassiekskursioonideks.
1965. suleti Vergi, Palmse ja Sagadi koolid ning Võsu kool võttis üle nende õpilased ja inventari.
1972. moodustati koolimetskond, keda juhendas metsaülem. Suviti töötas Võsu alevis roheline patrull, kontrolliti korda ja registreeriti korrarikkumised. Talveks viidi ulukitele metsa vihtasid, käidi metsloomi loendamas, metsa istutamas ja taimeaias noori istikuid hooldamas.
1976. aastal loodi kooli tuletõrje noortesalk.
1983. tuli kasutusele uus koolivorm: sinine vest ja ruuduline seelik.
1987. aastal muudeti kool 9-klassiliseks ning koolikohustus hakkas kehtima 6-aastastele lastele. Endiste nõukogulike lasteorganisatsioonide asemele tekkisid ELO ja Miksikute klubi. Nõukogude perioodi lõpuosas töötas väga aktiivselt kooli matkaring – matkati Krimmis, Gruusias, Karakumi kõrbes ja paljudes teistes paikades.
1997. aastal alustati kooli uuele hooneosale II korruse ehitamist, see valmis
1998. Kool sai endale ka arvutiklassi, likvideeriti kuivkäimlad ja valmisid uued riietusruumid.
2004. avati Võsu kooli spordihoone. Lõppes ajajärk, kus kehalise kasvatuse tunde viidi läbi kooli saalis või Rannaklubis.
2009. aastast töötab Võsu Põhikool koos lasteaiarühmadega Võsul ja Võsuperes
31.08.2010 nimetatakse Võsu Põhikool Võsu Kooliks ning ühtlasi saab koolist lasteaed-põhikool.
2011. aastal saab Võsupere lasteaed uue hoone. Vihula algkool suletakse 2012, juulis ning sealne lasteaed liidetakse Võsu Kooliga alates 1. jaanuarist 2013.
Tänaseks on Võsu Kool on väärikas vanuses väike põhikool, mille juurde kuulub kolm lasteaiarühma – Võsul, Vihulas ja Palmses. Meie koolipere ülesanne on luua head tingimused kõikidele lasteaialastele ja kooliõpilastele võimetekohaseks arenguks ja õppimiseks. Meie õpetajate ülesanne on anda oma tööga lastele innustust ja head eeskuju, uusi teadmisi ja oskusi. Meie koolis on olulisteks väärtusteks lugupidav suhtumine endasse ja teistesse, viisakus, sallivus, julgus, ettevõtlikkus, iseseisvus ja koostöövalmidus. Tahame, et iga õpilane tunnetaks koolis õnnestumisi ja edutunnet, aga ka eakohast vastutust enda arengu ja käitumise eest.
