KUNSTIAINETE AINEKAVA
| kunstiainete-ainekava.pdf |
Kinnitatud direktori KK nr.14, 15.november 2013.a.
1. Kunstipädevus.
3) väärtustab kultuuri ja inimese loovust, osaleb kunstide individuaal- ja koostööprojektides ning hindab lahenduste otsimist ja loovat mõtlemist;
4) märkab kultuuritraditsioone ning maailmakultuuri mitmekesisust, mõistab muusika ja kunsti osatähtsust nüüdisaegses ühiskonnas, aktsepteerib kultuurinähtusi ning oskab
kriitilis-loominguliselt hinnata massi- ja süvakultuuri;
5) väärtustab, hoiab ning arendab Eesti kultuuri, tunneb vastutust kultuuritraditsioonide säilimise eest, väärtustab maailmakultuuri mitmekesisust, otsib kultuurinähtuste seoseid teaduse, tehnoloogia ja majandusega nii minevikus kui ka tänapäeval.
3. Ainevaldkonna õppeainedKunstiainete valdkonda kuuluvad kunst ja muusika. Kunsti ja muusikat õpitakse 1.–9. klassini.
Kunstiainete nädalatundide jaotumine klassiti nädalas:
7. MUUSIKA
7.1 Õppe- ja kasvatuseesmärgidPõhikooli muusikaõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunneb rõõmu muusikast ning tunnetab, teadvustab ja arendab musitseerimise kaudu oma võimeid;
2) tunneb huvi muusika kui kunstiliigi vastu ning kujundab enda esteetilist maitset;
3) mõtleb ja tegutseb loovalt ning väljendab end loominguliselt muusikaliste tegevuste kaudu;
4) kasutab muusikalistes tegevustes omandatud muusikalise kirjaoskuse põhialuseid;
5) väärtustab muusikat ning muusikategevust inimese, kultuuri ja igapäevaelu rikastajana;
6) teab ja hoiab rahvuskultuuri traditsioone, osaleb selle edasikandmises ning mõistab ja
austab erinevaid rahvuskultuure;
7) teadvustab ja väärtustab muusikateoste autorsust ning suhtub kriitiliselt infotehnoloogia ja meedia loodud keskkonda.
7.2. Õppeaine kirjeldus1) Muusikaõpetus toetab õpilase individuaalse eripära kujunemist muusikalise eneseväljenduse kaudu. Muusikaõpetuses avatakse ja avardatakse võimalusi muusikaga tegelda ja muusikast rõõmu tunda ning toetatakse elukestva muusikaharrastuse teket.
2) Eesti ja maailma muusikakultuuri tutvustamisega kujundatakse õpilaste muusikalist maitset ning sotsiaalkultuurilisi väärtushinnanguid.
3) Muusika õppeaine koostisosad on:
- laulmine;
- pillimäng;
- muusikaline liikumine;
- omalooming;
- muusika kuulamine ja muusikalugu;
- muusikaline kirjaoskus;
- õppekäigud.
4) Muusikaõpetuses lähtutakse eesti koolimuusikas väljakujunenud traditsioonidest ja põhimõtetest (Riho Päts, Heino Kaljuste), mis toetuvad Zoltán Kodály meetodi ja Carl Orffi pedagoogika adapteeritud käsitlusele ning tänapäeva pedagoogika teadmusele ja kogemusele.
5) Muusika on aine, mille õpetuse osad on üksteisega mitmetähenduslikus ja tihedas seoses, seetõttu on neid keeruline eraldada. Õppeaine koostisosad kattuvad muusikaliste tegevustega.
Musitseerimise all mõistetakse igasugust muusikalist eneseväljendust, nagu laulmist, pillimängu, liikumist ja omaloomingut. Muusika kuulamisega arendatakse kuulamisoskust, tähelepanu, analüüsivõimet ja võrdlusoskust. Muusikaloos tutvustatakse erinevaid karaktereid, väljendusvahendeid, stiile, heliloojaid ja interpreete. Muusikalise kirjaoskuse all mõistetakse õppekavas sisalduva noodikirja lugemise oskust musitseerides. Õpilaste silmaringi ja muusikalise maitse kujundamiseks on vajalikud õppekäigud (sh virtuaalsed) kontserdipaikadesse, teatritesse ning muuseumidesse. Õpilaste üldkultuurilised teadmised põhinevad teadlikkusel kohalikust, oma riigi ja Euroopa kultuuripärandist ning nende rollist maailmas. See hõlmab teadmisi peamistest kultuurisaavutustest (sh popkultuurist). Oluline on kontserdielu korraldamine oma koolis, et õpilastel tekiks muusika kuulamise harjumus ning ürituste korraldamise kogemus.
6)Muusika kaudu kujundatakse harmoonilist isiksust, puudutades nii keha, tundeid kui ka intellekti. Muusikaõpetusel on tasakaalustav ja toetav roll õpilase emotsionaalses arengus ning teiste õppeainete omandamises. Musitseerides arendatakse õpilase isikupära, omandatakse oskused ja teadmised üksi ja koos musitseerimiseks ning loominguliseks eneseväljenduseks. Rühmas ja üksi õppides arendatakse suhtlemis- ja koostööoskust, üksteise kuulamise oskust, ühtekuuluvustunnet, sallivust, paindlikkust ja emotsionaalset kompetentsust ning juhitakse õpilase enesehinnangut ja õpimotivatsiooni. Ühislaulmise ja koorilauluga arendatakse sotsiaalseid oskusi ning kujundatakse isamaa-armastust.
7) Muusika ainekava koostades on lähtutud järgmistest põhimõtetest:
- teadvustada ja tähtsustada ühislaulmise kui rahvusliku kultuuritraditsiooni olulist rolli;
- rõhutada musitseerimise osatähtsust;
- julgustada ja toetada loomingulist eneseväljendust;
- teadvustada ja süvendada õpilase isiklikku suhet muusikaga;
- rõhutada muusika osa tasakaalustatud isiksuse eetilis-esteetiliste väärtushinnangute
kujundamisel, tunde- ja mõttemaailma arendamisel ning rikastamisel;
-lähtuda õppes õppija vajadustest ning tähtsustada integreeritud tegevusi.
7.3. 1.klass
Õpitulemused
1.klassi lõpetaja:
7.4. 2.klass
Õpitulemused
2.klassi lõpetaja:
Õpitulemused
3.klassi lõpetaja:
7.6. I kooliastme õppesisu
Laulmine.
7.7. 4.klass
Õpitulemused
4.klassi lõpetaja:
7.8. 5.klass
Õpitulemused
5.klassi lõpetaja:
7.9. 6.klass
Õpitulemused
6.klassi lõpetaja
1) osaleb meeleldi muusikalistes tegevustes: laulmises, pillimängus, muusika kuulamises,
liikumises; huvitub oma kooli ja kodukoha kultuurielust ning osaleb selles;
2) laulab ühe- või kahehäälselt klassis oma hääle omapära arvestades;
3) laulab koolikooris õpetaja soovitusel ja/või erinevates vokaal-instrumentaalkoosseisudes
tunnis ning tunnivälises tegevuses; mõistab laulupeo traditsiooni ja tähendust;
4) oskab kuulata iseennast ja teisi koos musitseerides, mõistab oma panust ning toetab ja
tunnustab kaaslasi;
5) oskab laulda eesti rahvalaulu (sh regilaulu) ning peast oma kooliastme ühislaule;
6) kasutab laule õppides relatiivseid helikõrgusi (astmeid);
7) kasutab üksinda ning koos musitseerides muusikalisi oskusi ja teadmisi;
8) julgeb esitada ideid ja rakendab võimetekohaselt oma loovust nii sõnalises kui ka
erinevates muusikalistes eneseväljendustes, sh infotehnoloogia võimalusi kasutades;
9) kirjeldab ning põhjendab suunavate küsimuste ja omandatud muusika oskussõnade abil
kuulatavat muusikat; mõistab autorsuse tähendust;
10) eristab kuuldeliselt vokaal- ja instrumentaalmuusikat;
11) leiab iseloomulikke jooni eesti ja teiste maade rahvamuusikas.
7.10. II kooliastme õppesisu
Laulmine
7.11. 7.klass
1) teadvustab ja tähtsustab ühislaulmise kui rahvusliku kultuuritraditsiooni olulist rolli;
2) rõhutab musitseerimise osatähtsust;
3) julgustab ja toetab loomingulist eneseväljendust;
4) teadvustab ja süvendab õpilase isiklikku suhet muusikaga;
5) rõhutab muusika osa tasakaalustatud isiksuse eetilis-esteetiliste väärtushinnangute kujundamisel,
tunde- ja mõttemaailma arendamisel ning rikastamisel;
6)õpilane teab ja oskab kuulata ka eksootiliste rahvaste muusikat
Õppesisu
Helide maailm:Keelpillid ,löökpillid, puhkpillid, (vaskpuhkpillid, puupuhkpillid)
Traditsioonid ja maailma rahvaste muusika:Araabia, Juudid, Austraalia, Hiina, Jaapan India, Indoneesia.
Muusikateooria:Helivältused, pausid ja rütmid.
Triool ja sünkoop
Madaldus. Ja kõrgendusmärgid.
Helilaad
Intervall
Tempo
7.12. 8.klass
1) osaleb meeleldi muusikalistes tegevustes ning kohalikus kultuurielus; aktsepteerib
muusika erinevaid avaldusvorme;
2) laulab ühe- või mitmehäälselt rühmas olenevalt oma hääle omapärast;
3) laulab koolikooris õpetaja soovitusel ja/või musitseerib erinevates vokaalinstrumentaalkoosseisudes;
mõistab ja väärtustab laulupeo sotsiaal-poliitilist olemust ning
muusikahariduslikku tähendust;
4) oskab kuulata iseennast ja kaaslasi ning hindab enda ja teiste panust koos musitseerides;
suhtub kohustetundlikult endale võetud ülesannetesse;
5) oskab laulda eesti rahvalaulu (sh regilaulu) ning peast oma kooliastme ühislaule;
6) kasutab noodist lauldes relatiivseid helikõrgusi (astmeid);
7) rakendab üksi ja rühmas musitseerides teadmisi muusikast ning väljendab erinevates
muusikalistes tegevustes oma loomingulisi ideid;
8) väljendab oma arvamust kuuldud muusikast ning põhjendab ja analüüsib seda muusika
oskussõnavara kasutades suuliselt ja kirjalikult;
9) leiab iseloomulikke jooni teiste maade rahvamuusikas ning toob eesti rahvamuusikaga
võrreldes esile erinevad ja sarnased tunnused;
10) väärtustab heatasemelist muusikat elavas ja salvestatud ettekandes;
11) teab autoriõigusi ning sellega kaasnevaid õigusi ja kohustusi; huvitub muusikaalasest
tegevusest ja väärtustab seda ning osaleb kohalikus kultuurielus;
12) valdab ülevaadet muusikaga seotud elukutsest ja võimalustest muusikat õppida;
13) kasutab infotehnoloogia vahendeid muusikalistes tegevustes.
Õppesisu
7.14. ÕppetegevusI kooliastme õppetegevused:
1) ühehäälne laulmine ja osalemine kooris;
2) meloodia laulmine käemärkide, rändnoodi, astmetrepi ja noodipildi ning relatiivsete
helikõrguste (astmete) järgi;
3) mänguoskuse omandamine keha-, rütmi- ja plaatpillidel, plokkflöödil või 6-keelsel
väikekandlel;
4) kuulatud muusikapalade iseloomustamine muusika oskussõnavara kasutades;
5) muusikapala meeleolu väljendamine liikumise kaudu;
6) esinemisjulguse ja -oskuse arendamine;
7) muusika väljendusvahendite katsetamine erinevaid karaktereid kujutades;
8) õppekäigud, kontserdil, teatris ja muuseumis käimine jne.
I kooliastmes on kesksel kohal laulmine ja pillimäng. Lauldakse nii ühehäälselt a cappella kui ka
saatega. Selles vanuseastmes rajatakse alus muusikatraditsioonide säilitamisele ja edasikandmisele, mille üks väljund on õpilaste osalemine koolikooride tegevuses, et saada esmane koorilaulukogemus.
Pillimängus omandatakse erinevate rütmi- (sh kehapilli) ja plaatpillide ning 6-keelse
väikekandle või plokkflöödi esmased mänguvõtted. Pillimängu rakendatakse valdavalt laulude kaasmänguna. Olulisel kohal on muusikaline liikumine: rahvatantsud ja laulumängud ning muusikapala karakteri väljendamine liikumise kaudu. Muusikalist mõtlemist ja loovust arendatakse kaasmängude, rütmilis-meloodiliste improvisatsioonide, teksti loomise, st omaloomingu kaudu.
Muusika kuulamisega õpitakse tundma muusika karaktereid ja meeleolu ning iseloomustama kuulatud muusikapalu. Kõigis muusikalistes tegevustes rakendatakse õpitud teadmisi ja oskusi, s.o muusikalist kirjaoskust, mida omandatakse muusikaliste tegevuste kaudu. Õpilaste esinemisoskust arendatakse nii muusikatunnis kui ka klassi- ja koolivälises tegevuses (koorid, solistid, erinevad pillikoosseisud jm). Et saavutada õpilaste mitmekülgset kuulamiskogemust, kujundada kontserdikultuuri ning avardada silmaringi, võimaldatakse õpilastel käia kontsertidel ja teatrietendustel nii koolis kui ka väljaspool kooli. Enese ja kaaslaste hindamise kaudu õpitakse tundma üksteise võimeid, oskusi ning eripära.
II kooliastme õppetegevused:
1) ühe- ja kahehäälsuse rakendamine laulmisel;
2) kahe- või kolmehäälne laulmine kooris;
3) relatiivsete helikõrguste (astmete) kasutamine laulude õppimisel;
4) pillimänguoskuste arendamine ja rakendamine erinevates pillikoosseisudes;
5) kuulatud muusikapalade iseloomustamine, tuginedes muusika väljendusvahenditele ja
oskussõnavarale;
6) eri rahvaste tantsude karakteri väljendamine liikumises;
7) muusika väljendusvahendite kasutamine erinevates muusikalistes tegevustes;
8) esinemisvõimaluste pakkumine ning loomingulise eneseväljenduse toetamine;
9) teatris, kontserdil ja muuseumis käimine ning õppekäigud (helistuudiod, raamatukogud, muusikakoolid jne).
II kooliastme õpilasele omast teadmishimu ning aktiivsust rakendatakse kõigis muusikalistes tegevustes. Selles eas tähtsustub töö õpilaste individuaalsete muusikaliste võimete arendamisel ning rakendamisel erinevates muusikalistes tegevustes. Olulised tegevused on selleski kooliastmes laulmine ja pillimäng. Klassitunnis lauldakse a cappella ja saatega ühe- ja kahehäälselt, kooris kahe- ja kolmehäälselt. Süvendatakse pillimänguoskusi erinevates pillikoosseisudes ning arendatakse edasi 6-keelse väikekandle või plokkflöödi mänguvõtteid. Liikumistegevuse põhirõhk on eesti rahvatantsudel ning teiste rahvaste muusika karakteri väljendamisel liikumise kaudu.
Muusikalist mõtlemist ja loovust arendatakse muusikalise omaloomingu kaudu. Muusikat kuulates arendatakse muusikalist analüüsivõimet ja võrdlusoskust. Tähtsustub muusika oskussõnade kasutamine muusikapalasid analüüsides ning oma arvamuse põhjendamine vestlustes. Kõigis muusikalistes tegevustes rakendatakse õpitud teadmisi ja oskusi, s.o muusikalist kirjaoskust, mida omandatakse muusikaliste tegevuste kaudu. Õpilaste eneseväljendusoskust arendatakse nii muusikatunnis kui ka klassi- ja koolivälises tegevuses (koorid, solistid, erinevad pillikoosseisud jm). Et saada kuulamiskogemust, kujundada kontserdikultuuri ning avardada silmaringi, käiakse kontsertidel ja muusikaetendustel ning osaletakse erinevatel õppekäikudel. Enese ja kaaslastehindamise kaudu õpitakse tundma üksteise võimeid, oskusi ning eripära.
III kooliastme õppetegevused:
1) ühe- ja kahehäälsuse rakendamine laulmisel;
2) kahe- või kolmehäälne laulmine kooris;
3) relatiivsete helikõrguste (astmete) kasutamine, lauldes noodist lihtsamaid meloodiaid;
4) pillimänguoskuse rakendamine üksi ja koos musitseerides;
5) isiklike, põhjendatud seisukohtade avaldamine muusika kuulamisel, tuginedes muusika väljendusvahenditele ja oskussõnavarale;
6) muusika meeleolu, stiili ja vormi väljendamine liikumise kaudu lähtuvalt kujutlusvõimest;
7) loominguliste ideede teostamiseks sobivate muusika väljendusvahendite leidmine ja
kasutamine;
8) esinemisvõimaluste pakkumine ning loomingulise eneseväljenduse toetamine;
9) teatris, kontserdil ja muuseumis käimine ning õppekäigud (helistuudiod, raamatukogud, muusikakoolid, muusikakõrgkoolid jne).
III kooliastmes on tähelepanu keskmes iseseisva muusikalise mõtlemise süvendamine ning õpilaste muusikaliste võimete edasiarendamine ja rakendamine muusikalistes tegevustes, kasutades erinevaid õppevorme ning -meetodeid. Klassitunnis lauldakse nii ühe- kui ka mitmehäälselt, kooris kahe- või kolmehäälselt. Süvendataks pillimänguoskusi ning avardatakse musitseerimisvõimalusi erinevates pillikoosseisudes, omandatakse akustilise kitarri akordmänguvõtted. Kuna selles vanuseastmes on suur huvi pop- ja rokkmuusika vastu, tuleks leida koolis ansamblimängu harrastamise võimalusi. Laulmine ja pillimäng pakuvad muusikalise omaloomingu ning loominguliste ideede elluviimise võimalusi nii üksi kui ka rühmatööna. Muusikat kuulates tähtsustub kuuldud muusika põhjal oma arvamuse kujundamine ning selle argumenteeritud põhjendamine nii suuliselt kui ka kirjalikult, toetudes muusika oskussõnavarale. Kõigis muusikalistes tegevustes rakendatakse õpitud teadmisi ja oskusi, s.o muusikalist kirjaoskust, mida omandatakse muusikaliste tegevuste kaudu. Nii muusikatunnis kui ka klassi- ja koolivälises tegevuses (koorid, solistid, erinevad pillikoosseisud jm) toetatakse õpilaste isikupärast esinemisoskust. Et omandada kuulamiskogemust, kujundada kontserdikultuuri ning avardada silmaringi, käiakse kontsertidel ja muusikaetendustel
ning osaletakse erinevatel õppekäikudel. Enese ja kaaslaste hindamise kaudu õpitakse tundma ja austama üksteise võimeid, oskusi ning eripära.
7.15. Füüsiline õpikeskkond1. Kool võimaldab järgmiste vahendite kasutamise: naturaalklaver ja klaveritool, süntesaator, muusikakeskus HIFI, noodijoonestikuga tahvel, noodipuldid, rändnoot, astmetabel, klaviatuuritabel, internetiühenduse ja helikaardiga arvuti ning noodistusprogramm ja MIDI salvestusprogramm.
2. Kool korraldab õpet klassis, kus on võimalik kasutada rühmatööd ja liikumiseks vajalikke pindu.
3. Kool võimaldab instrumentaariumi (Orffi instrumentaarium, plokkflöödid või 6-keelsed väikekandled, akustilised kitarrid) õpilastele musitseerimiseks.
4.Kool võimaldab kasutada fonoteeki (CD-d, DVD-d, VHS-d.)
7.16. HindamineHindamisel lähtutakse Võsu kooli õppekava üldosa sätetest.
Muusikaõpetuses annab hindamine tagasisidet õpilase võimekuse ja tema individuaalse arengu kohta, on lähtekohaks järgneva õppe kujundamisele, stimuleerib ning motiveerib õpilast parematele tulemustele ja enesearendusele.
Hinnatakse õpilase teadmiste ja oskuste rakendamist muusikalistes tegevustes, arvestades
ainekavas taotletavaid õpitulemusi. Hindamine sisaldab kõiki muusikaõpetuse komponente:
1) tunnetab ja arendab oma loomingulist potentsiaali, õpib tundma visuaalsete kunstide
väljendusvahendeid ning suudab luua erinevaid kunstiteoseid, rakendades loovalt õpitud
teadmisi ja tehnikaid;
2) kasutab erinevaid mõtlemis-ja tegutsemisviise nii loometegevuses kui ka igapäevases elus;
3) analüüsib kunstiteoseid ja visuaalset keskkonda, kasutades põhikoolis omandatud ainealast terminoloogiat, ning põhjendab oma arvamust;
4) märkab esemelise keskkonna ja visuaalse meedia esteetilisi, eetilisi, funktsionaalseid ja
ökoloogilisi aspekte;
5) õpib tundma ja väärtustab nii mineviku kunstipärandit kui ka nüüdisaegset kunsti;
6) seostab omavahel kunsti ning kultuuri, ühiskonna, teaduse ja tehnoloogia arengut ning
mõistab kunsti kui kultuuridevahelist suhtluskeelt; teadvustab kultuurilist mitmekesisust.
8.2. Õppeaine kirjeldusKunstiõppe siht on omandada visuaalne haridus ning arendada mõtlemis-, koostöö-ja
eneseväljendusoskusi, et toetada isiksuslikku arengut ning toimetulekut tänapäevases
mitmekultuurilises muutuvas maailmas. Kunst võimaldab õpilasel tunnetada endas loojat ning toetab seeläbi aktiivse maailmavaate omaksvõttu ja ettevõtlikku ellusuhtumist.
Aine õppimise osad on:
1) uurimine ja oma ideede arendamine;
2) väljendusvahendite loov rakendamine;
3) mõtestamine ja refleksioon.
Ülalnimetatud õppimise osad on omavahel orgaaniliselt ja tihedalt põimunud – õpilase loova ning iseseisva mõtlemisoskuse arenemine ja uute teadmiste omandamine kinnistuvad praktilise loovtegevuse kaudu. Oskuste kujunemine on järjepidev protsess ja oma kogemustega seostatakse teadmisi nüüdisaegsest maailmast: kunstiajaloo ja tänapäeva kunsti sidemetest, ruumilise keskkonna disaini ja visuaalkultuuri arengusuundadest. Oluline on avastada ja luua seoseid teistes õppeainetes käsitletavate ajastute ja teemadega. Kunsti käsitletakse nii omaette väärtussüsteemi kui ka võtmena ümbritseva elu mõtestamiseks, mõistmiseks ja tunnetamiseks. Nii ajaloo kui ka nüüdiskunsti mõistmisele annavad aluse õppekäigud muuseumidesse ja galeriidesse. Kunstiajaloost näidete valikul lähtutakse üldisematest teemadest ega taotleta kronoloogilise ülevaate andmist. Peamine on luua sild mineviku ja nüüdisaja nähtuste vahel. Kõigi teemade käsitlemisel tuuakse võimalikult palju näiteid kunstist ja visuaalsest kultuurist Eestis.
8.3. 1.klassÕpitulemused1) tunneb lähiümbruse olulisi kunsti- ja kultuuriobjekte, külastab kunstinäitusi ja muuseume;
2) tunneb ja oskab kasutada vajaminevaid töövahendeid;
3) teab lihtsamaid töövõtteid, töötab iseseisvalt;
4) oskab ohutult kasutada töövahendeid ja materjale, hoiab korras oma töökoha;
5)oskab kuulata õpetaja tööjuhendit ja saab sellest aru;
6) kasutab oma fantaasiat;
7) tunneb huvi kodukandi rahvakunsti vastu
Õppesisu1) kunst meie ümber, kunstiteoste vaatlemine ja nendest rääkimine;
2) materjalide ja töövahenditega tutvumine;
3) esemete, nähtuste, sündmuste kujutamine fantaasia järgi ( aastaajad, loodus), oma elamuse edastamine, maalimine kattevärvidega;
4) maalilise ja dekoratiivse pinna loomine, tähtede kujundamine;
5) punkti ja joone kasutamine mustri loomiseks, korrapärane rütm ( viltpliiatsid);
6) natuuri, materjali ja templitrükk ( sule-, kartulitrükk);
7) põhivärvid ja uute toonide segamine spontaanselt kattevärvidega;
8) loomade kujutamine, inimeste kujutamine omal viisil ja tausta lisamine;
9) skulptuur - voolimine plastiliinist ja voolimissavist, erinevate tekstuuride loomine;
10) meisterdamine tehis- ja loodusmaterjalidest ( kollaaž, assamblaaž).
Mõisted: kunst, kunstiteos, kunstnik, kujutamine, kujundamine, punkt, joon, taust, skulptuur, voolimine ehk modelleerimine, maalikunst, guaššvärv, tarbeesemed, tarbekunst, rütm, ribaornament, origami, vitraaž, viirutamine, täpitamine, arhitektuur, arhitekt, siluett, papjeemašee, faktuur, tekstuur, kollaaž, silmapiir ehk horisont, makett, assamblaaž.
8.4. 2.klassÕpitulemused1) teab lihtsamaid proportsioonireegleid, oskab jälgida kompositsiooni nõudeid, jälgib paigutust
2) teab vastandvärve, oskab kasutada värvide segamisel segamisalust
3) lähtub värvide kasutamisel erinevatest värvivõimalustest
4) teab lihtsamaid voltimisvõtteid
5) oskab tööprotsessi jälgida ja kirjeldada
6) kuulab kaaslaste arvamusi, julgeb avaldada oma arvamust, põhjendust või selgitust
7) tunneb huvi moodsa kunsti vastu
8) teeb vahet erinevatel ehitistel-kirik, kultuurimaja, loss, mõis, klooster
9) oskab jutustada kunstiteosest
Õppesisu1) kunstiteosest jutustamine, külaskäigud kohalikesse muuseumidesse, galeriidesse, ajaloolised kunstitehnikad, materjalid
2) erinevate kunstitehnikate materjalidega tutvumine, töövõtted ning –vahendid(eraldi joonistamisvahendid, skulptuurivahendid), ka lemmikmaterjalid ja –vahendid
3) objektide ja olendite kujutamine, iseloomulike tunnuste kindlaks tegemine, lihtsamad proportsioonireeglid ning peamise esile toomine (linnud, loomad, puu- sulestik, tekstuur, erinevad värvid, taust)
4) tutvustada abstraktset kunsti, maalida muusikapala järgi
5) vastandvärvidest pruuni segamine, segamisaluse kasutamine värvide segamisel, erinevad värvinüansid, kujutada päeva ja ööd
6) jätkuvad meisterdamine ja voltimisülesanded, rõhk tuttavatel asjadel, tarbevormid(kvaliteet ei ole oluline, hoopis võime protsessi jälgida ja kirjeldada)
7) kasutada voolimisel nii plastiliini kui savi, jälgida ühest tükist voolimist
8) anda võimalus akvarelli katsetustele, kasutada pastellikriite, tehnikatest kollaaži, papitrükki, monotüüpiat
9) õpitakse kuulama kaaslaste arvamusi, julgelt arvamust, põhjendust või selgitust avadama
10) jätkata tööd rahvusmustrite uurimisega (mustrite loomine)
11) tutvustada moodsa kunsti näiteid
12) disainitööde puhul jõuda ideest ka kavandini, plaanini, maketini (mask, tool, lumehelves, tuleviku kool)
Mõisted: kunstiteos, autor, tehnika, figuur, abstraktne kunst, materjalitrükk, tõmmis, ruumiline dekoratsioon, disain, helestamine, tumestamine, amfora, monotüüpia, vaikelu e. natüürmort, tekstuur, kontuur
1) tunneb rõõmu kunstis mängulisest ja loovast tegutsemisest ning katsetab julgelt oma
mõtete ja ideede erinevaid visuaalseid väljendusi;
2) tegutseb iseseisvalt ja teeb koostööd, arvestades kaaslastega; kirjeldab oma ja kaaslaste töid ning väärtustab erinevaid lahendusi;
3) leiab kujutatava kõige iseloomulikumad jooned, valib sobiva kujutusviisi olulisema
esiletoomiseks, paneb tähele värvide koosmõju ja pildi kompositsiooni;
4) kasutab erinevaid joonistamise, maalimise, pildistamise ja skulptuuri töövõtteid ning
tehnikaid;
5) tunneb lähiümbruse olulisi kunsti-ja kultuuriobjekte, käib kunstimuuseumides ja näitustel ning arutleb kunsti üle, kasutades õpitud ainemõisteid;
6) seostab vormi otstarbega ning väärtustab keskkonnateadlikke kasutamise ja loomise
põhimõtteid;
7) kirjeldab visuaalse kultuuri näiteid, tuleb toime nii reaalsetes kui ka virtuaalsetes kultuuri- ja õppekeskkondades ning teadvustab meedia võimalusi ja ohtusid.
Õppesisu
Virtuaalsed kunsti- ja meedia-keskkonnad.
Visuaalse kommunikatsiooni ja meedia roll ning mõju igapäevaelus.
Pildistamise töövõtted ning vahendid.
Visuaalse kompositsiooni baaselemendid (joon, värv, vorm,ruum, rütm).
Värviringi värvid.
Erinevate guaššmaalitehnikate töövõtted.
Vormi, otstarbe, materjali ja tehnoloogia seosed. Turvaline ning keskkonnasäästlik tarbimine.
Inimeste, esemete ja looduse objektide iseloomulikud tunnused ning peamise esile toomine kujutamisel.
Pildiline jutustus-pilt kui visuaalne jutustus
Inimeste iseloomulikud tunnused ning peamise esile toomine kujutamisel.
Objektide iseloomulud tunnused ja peamise esiletoomine. Erinevate kunstitehnikate materjalid, töövõtted ning –vahendid (vormimine).
Animatsioon.
Kunstiteosed kohalikus muuseumis ja ajaloolise kunstitehnika tutvustus. Kunstimuuseumi külastus. Arutelud pärast kunsti-muuseumi külastust.
Trükis igapäevaelus. Looduse objektide iseloomulikud tunnused ning peamise esile toomine kujutamisel.
Lähiümbruse loodus ja ehituskunst.
Mõisted: dekoratsioon, kompositsioon (paigutus), liikumine, asend, ruumiline, silmapiir, suurussuhted (proportsioonid), taust, pea-ja kõrvaltegelased, vaikelu
Oskab teha valikuid (teema, tehnika), leiab abi raamatutest , kasutab seda abivahendi või lähtekohana
Hakkab tegema vahet faktil ja arvamusel
Oskab koos teistega ja üksi loominguliselt, leidlikult probleeme lahendada
On tutvunud teiste maade kultuuridega ja oskab väärtustada oma Eesti rahvakunsti
Õpib tundma õhuperspektiivi, aksonomeetriat ja lihtsamaid perspektiivireegleid, kujutamisel lähtub erinevast ajastust, funktsioonist
Kasutab segatehnikat, katsetab materjalitrükki ja mõnd sügavtrükitehnikat oma töödes
Tutvub graafilise disaini ja animatsioonitehnika võimalustega
Õppesisu
Põhivärvidele lisaks värvide harmoonia,kooskõla otsimine, vastandvärvid ja I astme värvid- roheline, oranž, violet (värvide rahvapärased ja mõned ,,välismaised” nimetused)
Külmad ja soojad toonid, värvide valik
Üleminekutoonid ,toonide pehmeid üleminekuid - valgus ja vari, pikad varjud- sügavustunne
Must, valge , hall – värvide puudumine(erinevad tehnilised võimalused, erinevad materjalid)
Õhuperspektiiv, valguse muutumine
Kujutamine etteantud värvidega, faktuur
Portree ja autoportree, sümmeetria ja peegeldus nii pildil kui arhitektuuris
Geomeetrilised kehad- pinnalaotused, disain- tooli(nukumaja) kavandamine, tarbeesemed- punutised, tekstuur, faktuur
Ruumilised lahendused kaardi, sõnumite edastamisel
Plaanilisus- plaan, pealtvaade- erinevate joonte ja viirutuste kasutamine
Kujutamine mälu ja vaatluse alusel- loodusmaalid, joonistamine läbi luubi
Märk, sümbol, sümbolism- Eesti kunsti näited
Karikatuur, koomiks
Hieroglüüf, heraldika- reeglid, vapilint, vapikiri – keskaja kunst
Tavapärase meediumi käsitlus- fotograafia
Tutvumine Austraalia ja Aafrika mustritega
Õpilane:
oskab tasapindsete geomeetriliste kujundite abil luua kompositsiooni
oskab ruumiliste kujundite abil kujutada pildisügavust
oskab pinnalaotusest kokku panna erinevaid vorme
oskab teha valikuid ja otsida pildimaterjali, et kasutada seda abivahendi või lähtekohana
oskab võrrelda meie kultuuri teiste kultuuridega
oskab tööd kavandada, planeerida
Õppesisu
Kunstitöös peaks olema enesestmõistetav teadlikult olulise ja iseloomuliku esiletõstmine üldmulje nimel, detaili ja terviku suhe ,,Joon ja iseloomujoon”, tähtedest pilt
Õpilane peaks suutma tasapindsete geomeetriliste kujundite abil luua kompositsiooni ja ruumiliste abil kujutada pildisügavust, leidma sümmeetriat ja peegeldust nii pildil , arhitektuuris kui mujal
Pinnalaotus praktikaks, tasapindsesse töösse kolmas mõõde-ruumilisus, pildiruum ,,Leia pilt” - detail ja tervik, pildiruum, peitepilt ,,Ring, ruut ja kolmnurk”
Inimeste kujutamine vanuse, soo ja ameti järgi erinevalt, hoonete
kujutamine ajastu või funktsiooni järgi
Dünaamika, tasakaal, dominant
Kuue-värvi-ringi täienemine ,,Värvimuutused”, valguse muutumine –õhtu ja hommik ,,Kasvav ja kahanev” varjud maas või seinal, ühe objekti vari teisel, vari pöördkehal
Labürint, islamimaade mustrid, ornament
Pinnamustrid
Vaikelu ja portree
Õpilane:
1) tunnetab oma kunstivõimeid ja -huve; väljendab visuaalsete vahenditega oma mõtteid, ideid
ja teadmisi; loovülesandeid lahendades visandab ja kavandab;
2) kujutab ja kujundab nii vaatluste kui ka oma ideede põhjal, kasutades visuaalse
kompositsiooni baasoskusi;
3) rakendab erinevaid kunstitehnikaid (maal, joonistus, kollaaž, skulptuur, foto, video,
digitaalgraafika, animatsioon jne);
4) analüüsib nüüdiskunsti teoseid, märkab erinevaid vorme ja sõnumeid, leiab seoseid
tänapäeva eluga ning on avatud erinevate kultuuriilmingute suhtes;
5) mõistab tehismaailma ja selle kasutaja suhet; peab silmas eesmärgipärasust, uuenduslikkust,
esteetilisust ja ökoloogilisust;
6) mõistab kultuuriväärtuste ja -keskkonna kaitse olulisust;
7) leiab infot kunstiraamatutest ja eri teabeallikatest, uurib ja võrdleb eri ajastute
kunstiteoseid;
8) märkab sõnumeid, analüüsides meediat ja reklaami; arutleb visuaalse infoga seotud
nähtuste üle ruumilises ja virtuaalses keskkonnas. Tegutseb eetiliselt ja ohutult nii
reaalsetes kui ka virtuaalsetes kultuurikeskkondades.
Õppesisu
Kunstikultuuri tundmine
Õppekäik kunstimuuseumisse või virtuaalse muuseumi külastus
Disain ja keskkond
Märk kui sümbol
Aplikatsioon , skulptuur, kollaaž
Meedia ja visuaalne kommunikatsioon
Koostöö ja arutelu
Vestlused kunstist, rahvakunst, kunsti väljendusvahendid, kunstimõisted
Maal, erinevad tehnikad ja materjalid. Inimese kujutamine: liikumises, tegevuses, inimene erinevas eas, kujutamine natuurist
Vaikelu, varju tekkimine, langev vari
Värvide segamise elementaartabel, ühe värvi erinevad toonid, piiratud arvu värvidega maalimine, akromaatilised ja kromaatilised värvid, kolmanda astme värvide saamine, sümmeetria ja asümmeetria, õhuperspektiiv, pöörd-ja kandiliste kehade kujutamine ruumiliselt
Suudab mõelda süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt
Teab reklaami mõjust
Kasutab erinevaid moodulsüsteeme, disainiülesannetele lähenetakse kui lahendust nõudvale probleemile
Oskab valida materjali lähtuvalt teemast, ühendada erinevaid graafikaliike omavahel
Pöörab tähelepanu teose sõnumile ja kontekstile
Oskab analüüsida kunstniku stiili lisaks kunstistiilidele
Õppesisu
Graafika jooned-muutlikud paralleeljooned, joonte paisutamine (joonelaiend)
Ruumilisuse saavutamine joontega ja värve kasutades, kiri kolmemõõtmeliseks
Maja joonistamine 2 koondpunkti abil-iseloomuliku arhitektuuri rõhutamine (perspektiiv kehtib alati ja kõikjal)
Geomeetrilised detailid, nende muutmine ruumilisemaks, erinev rakurss ja värvimuutused tahkudel
Kavandamine- tattoo, pöördmuster, ikoon, vöökiri
Muster, põimornament, süsteemne kordus, kodukoha mustrid, rahvariided
Sümbolid- tähendus, sümbolism, värvid
Erinevad kunstistiilid erinevate Eesti kunstnike loomingus
Teksti ja pildi koosmõju graafilises disainis
Erinevad kirjašriftid, rastersüsteem
Väljendusvahendite valik vastavalt ideele, sõnumile ja sihtgrupile, arvestades konteksti
Värvi rakendamine teose meeleolu, sõnumi ja mõjujõu tugevdamiseks
Tutvumine islami, india, indiaani, aafrika või eskimo mustritega
Skulptuuri töödes kasutatakse „liigse eemaldamist”
Originaal, koopia, reproduktsioon
Kadreerimine, kaadri kompositsioon: kaugplaan, keskplaan, lähiplaan, detail. Storyboard ja fotoseeriana lugude jutustamisel plaanide vaheldus
Tekstile tabava piltkujundi leiutamine-piltmärk, piktogramm
oskab kujutada karakterit
toob pildil esile meeleolu ka värvidega
oskab esemeid modelleerida valguse-varjuga
oskab kujundada oma peremärki-teab ja oskab tähele panna disaini erinevate firmade märkides, reklaamides
teab õppeainete vahelisi seoseid ning on kursis virtuaalse kunsti väljendusvahenditega
Katsetab uusi meediume ning väljundeid
Seab endale ise uusi ülesandeid vormielementide ja väljendusvahenditega teose isikupära ning sõnumi huvides
Võtab teadlikumalt eeskujuks kunstiteoseid ja-stiile
Analüüsib teoseid
Otsib visuaalset ja verbaalset infot
On avatud pidevale enesearendamisele
Teab võõra teose kasutamisega seotud vastutust ja autoriõigust
Õppesisu
loodusvormide kiire skitseerimine, stiliseerimine, kaardikujundus, õpetada disaini, tutvustada disaini arengu, tegeleda jätkuvalt värviõpetusega, modelleerida, konstrueerida erinevate materjalidega. Omandatakse teoreetilisemal tasemel teadmisi kunsti nii märgilistest kui ka vormilistest (värv, valgus, vari, perspektiiv, kompositsioon) väljendusvahenditest. Kujundamine erinevate šriftidega, meedia, reklaam. Silma kujutamine profiilis, silma maagiline mõju, reklaam, isikustamine(,,inimlik ilme”). Illustratsioonid luuletustele(eesti kunstnikud eeskujuks ja innustuseks),haikud
Kokkumonteerimine,ühendused ilma liimita-pinnalaotusest saab loom
Dekoratiivtööd-ringjoone abil erinevate hulknurkade konstrueerimine, krähmukirjad
Inimese ja loomade kujutamine liikumises, profiilis, istumas,figuurid omavahel suhtlemas jne, esiaja kunst-koopamaalid, etüüdid
Akvarelli, guaši ja akrüülvärvi erinevus-kompositsioonide loomine Mondriani järgi, kuldlõige
Assamblaaž-näkk, merineitsi
Varjud perspektiivis
Kineetiline kunst-Tinguely järgi
Optilised illusioonid-spekter, vikerkaar klaasprismaga (valgus- ja värvusõpetus seotud füüsikaga)
Konna-ja linnuperspektiiv-väljendusvahendite valik, idée, sõnum
kunsti paljundatavus ning nendega seoses ka võõra loomingu kasutamise eetilisus ja autoriõigus – arutelu probleemidest
Läige ja refleks ka koomiksijoonistuste abil, mitte ainult kipsvormide või natüürmordi joonistamisel
1) tunnetab ja arendab teadlikult oma kunstialaseid võimeid; loovülesannetes leiab erinevaid
lahendusvariante ja isikupäraseid teostusvõimalusi, esitleb tulemusi ning põhjendab
valikuid;
2) kasutab ideest lähtudes sihipäraselt mitmekesiseid visuaalseid väljendusvahendeid.
Kasutab kunsti õppides ning loovas praktikas tehnoloogiavahendeid;
3) tunneb Eesti ja maailma kultuuripärandi olulisi kunstiteoseid. Võrdleb eri ajastute kunsti
näiteid, kirjeldades ning mõtestades sõnumite, väljendusvahendite ja hinnangute
muutumist kultuuriajaloo vältel;
4) analüüsib looduslikke ja tehiskeskkondade objekte ning nendevahelisi seoseid
ökoloogilisest, esteetilisest ja eetilisest vaatepunktist. Mõistab disaini kui protsessi, mille
eesmärgiks on leida probleemile uus ja parem lahendus;
5) kasutab visuaalse kommunikatsiooni vahendeid, arutleb pildikeele kultuuriliste märkide
üle;
6) teadvustab kunsti rolli ühiskonnas. Seostab omavahel kultuuri, ühiskonna ning teaduse ja
tehnoloogia arengut;
7) mõistab, et nüüdiskunst väljendub paljudes erinevates meediumites ja kõnetab vaatajat
laias teemade ringis.
Õppesisu
Kiri kui muutuv kunst, kirja seos arhitektuuriga. Käsikirjakunst kui arvutikirjade eelkäija
Kiri. Graafiline disain, konkreetne poeesia, kunstnikuraamat
Kalligraafiline kunst, disain, logo
Tarbimine - reklaam (reklaami manipuleeriv olemus, valimisreklaam, kommertslik reklaam, sotsiaalne reklaam) Plakat - art deco
Kunsti areng keskajast 20.saj lõpuni (Vincent van Gogh, Pablo Picasso-kubism)
Mitmekülgne autoportree. Popkunst (Andy Warhol)
Op kunst (illusioonid). Op-loodus
Sürrealism ja dadaism (Rene Magritte, Salvador Dali, Mark Chagall)
Natüürmort- oma-, langeva- ja poolvarju kujutamine, peegeldus, läige ja refleks (nt 20. saj kunsti põhjal), draperii
Esemete modelleerimine valguse ja varjuga, vaatluspunkti valimine ning rakurss
Värvimodulatsioon, värvide optiline segunemine
Asja tähenduse muutmine materjali abil.Muusika ja kunsti seosed, meeleolu edastamine värvide abil, meeleolu väljendamine poosiga
Nihestatud tegelikkus, lihtsustamine, abstraheerimine, stiliseerimine, deformeerimine, kadreerimine
Tegevuskunst, happening, performance
Animatsioon. Kunstiteose avamine
Eesti kunsti ajalugu. Õppekäik muuseumisse
Naljad ja mõistatused, võrdlus ja metafoor, traagiline ja koomiline
Pinnalaotus (ühendus ilma liimita, kokkumonteerimine, moodulsüsteemid
Mõisted: : foon, koloriit, motiiv, natuurist joonistamine, vabaõhumaal, süžee, värvus(värvi-)teooria, -sümboolika, -eelistus, -süsteem, nägemismeel ja –psühholoogia, alltekst, sümbol, allegooria, tsitaat, plagiaat, viitamine, foon.
1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega;
2) võimaldatakse õppida üksi ja rühmas, kasutades erinevaid õppemeetodeid ning arvestades õpilaste erinevaid õpistiile;
3) kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad õpilaste
huvisid ning suurendavad õpimotivatsiooni;
4) kasutatakse mitmekesist õpikeskkonda: ateljee, loodus-ja linnakeskkond, muuseumid,
näitused, arvutiklass, virtuaalkeskkond jne;
5) rakendatakse nii traditsioonilisi kui ka nüüdisaegseid info-ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid materjale ning töövahendeid;
6) seostatakse õppesisu näidetega nii Eesti kui ka maailma kunstist ja rahvakultuurist.
2. Kool tagab kooli õppekava järgi kunstitundideks foto-ja videokaamerate, skanneri ja printeri ning internetiühendusega arvutite kasutamise võimaluse. Samuti võimaldab kool vajalikud kunstivahendid ja -materjalid.
3. Kool tagab võimalusel muuseumide, kunstinäituste jne. külastamise.
Hindamise eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet. Hinnangu andmisel lähtuda lapse isiksusest, arvestades tema eelnevat taset ning edasijõudmist. Hindamise objektiks on lisaks õpitulemustele ka õpilase töö- ja õpiprotsess.
1. Kunstipädevus.
- Kunstipädevus seostub kultuurilise teadlikkusega, hõlmates põhiteadmisi Eesti ja Euroopa kultuurisaavutustest ning maailma kultuurilise mitmekesisuse mõistmist.
- Kunstipädevus hõlmab oskust väljendada enda ideid mitmekesiste kunstiliste vahenditega ning väärtustada loomingulisi saavutusi visuaalsetes kunstides ja muusikas.
- Kunstipädevusse kuulub eneseväljendusoskus, isikupära teadvustamine, oskus uurida varasema kultuuripärandi varasalvi ning valmisolek leida uusi lahendusi muutuvates oludes.
- Põhikooli lõpetaja:
- on omandanud loovtegevuse ja eneseväljenduse kogemusi, tunnetab oma loomingulisi võimeid ning väärtustab isikupäraseid ja keskkonnasäästlikke lahendusi;
3) väärtustab kultuuri ja inimese loovust, osaleb kunstide individuaal- ja koostööprojektides ning hindab lahenduste otsimist ja loovat mõtlemist;
4) märkab kultuuritraditsioone ning maailmakultuuri mitmekesisust, mõistab muusika ja kunsti osatähtsust nüüdisaegses ühiskonnas, aktsepteerib kultuurinähtusi ning oskab
kriitilis-loominguliselt hinnata massi- ja süvakultuuri;
5) väärtustab, hoiab ning arendab Eesti kultuuri, tunneb vastutust kultuuritraditsioonide säilimise eest, väärtustab maailmakultuuri mitmekesisust, otsib kultuurinähtuste seoseid teaduse, tehnoloogia ja majandusega nii minevikus kui ka tänapäeval.
3. Ainevaldkonna õppeainedKunstiainete valdkonda kuuluvad kunst ja muusika. Kunsti ja muusikat õpitakse 1.–9. klassini.
Kunstiainete nädalatundide jaotumine klassiti nädalas:
- 1.klassis 2 tundi muusikat ja 4 tundi kunsti- ja tööõpetust
- 2.klassis 2 tundi muusikat ja 4 tundi kunsti- ja tööõpetust
- 3.klassis 2 tundi muusikat ja 4 tundi kunsti- ja tööõpetust
- 4.klassis 2 tundi muusikat ja 1 tund kunsti
- 5.klassis 1 tund muusikat ja 1 tund kunsti
- 6.klassis 1 tund muusikat ja 1 tund kunsti
- 7.klassis 1 tund muusikat ja 1 tund kunsti
- 8.klassis 1 tund muusikat ja 1 tund kunsti
- 9.klassis 1 tund muusikat ja 1 tund kunsti
- Ainevaldkonna kirjeldus
- Kunstide valdkonna aineid ühendab tähelepanu pööramine loovuse ja eneseväljendusoskuse arenemisele ning tervikliku maailmapildi kujunemisele.
- Kunstidega tegelemise kaudu saadakse teadmisi erinevate väljendusvahendite ja kultuuride kohta, õpitakse tundma ennast ning mõtestatakse kunstide rolli ühiskonnas.
- Loomise, esitamise, teoste interpreteerimise ja analüüsimise kaudu õpitakse tundma traditsioonilisi ning nüüdisaegseid kunste, nende sisu, vorme ja tähendusi, kujundatakse mõistmist ning kriitikameelt. Oluline on mõtlemise paindlikkus ning avatus kultuurilistele ja individuaalsetele erinevustele, mis toetavad toimetulekut kiiresti muutuvas ja mitmekultuurilises maailmas.
- Praktiline kunstidega tegelemine arendab tundemaailma, intuitiivset ja loovat mõtlemist. Kunstidel on oluline osa igapäevaelu rikastava ning emotsionaalselt tasakaalustava harrastusena.
- Kunstitegevused tasakaalustavad teiste ainete valdavalt verbaalset ning analüütilist mõtlemist, lisades kujundliku, sünteesiva ja intuitiivse poole. Selle tulemus on terviklik mõtlemine, mis võimaldab loovalt läheneda probleemidele, väärtustab erinevaid lahendusi ja lahendite mitmetahulisust.
- Kunstidega tegelemine avaldab positiivset mõju kõikide ainete õppimisele.
- Kunstiainete sisus, tegevustes ja taotlustes on ühised järgmised aspektid:
- teadmised kunstidest (analüüs);
- erinevate kunstide seostamine (süntees);
- ainealane (verbaalne) keel;
- loominguline eneseväljendus (loomine, esitamine);
- kunstiloomingu vastuvõtmine (kommunikatsioon, kriitika);
- oma-, kohaliku ja maailmakultuuri väärtustamine (mitmekultuurilisus);
- Lõiming
- Nüüdisaegsele kultuurile on olemuslik interdistsiplinaarsus. Kunstid on tihedalt seotud kõigi inimtegevuse valdkondade ning oma ajastu mõtteviisidega. Inimeseks olemine, sotsiaalsed suhted ja maailm on oma erinevates avaldumisvormides kunstide aines, seega teiste ainevaldkondadega suhestumine on kunstide loomulik osa.
- Väärtushoiakute kujundamine ja maailma kultuurilise mitmekesisuse teadvustamine. Paljudes ainetes tutvutakse erinevate kultuuridega ning toetatakse kultuurilise ja sotsiaalse identiteedi kujunemist (kunstid, eesti keel ja kirjandus, võõrkeeled, ajalugu ja ühiskonnaõpetus, geograafia, käsitöö ja tehnoloogia, kehaline kasvatus).
- Kunstide kaudu saab eriti hästi teadvustada kultuuridevahelist dialoogi ja loovust nüüdisühiskonna innovatsiooni allikana.
- Kattuvate või lähedaste mõistete kasutamine (kompositsioon, struktuur, rütm, plaan, stiil, variatsioon, improvisatsioon, liikumine, dünaamika jm): kunstid, keeled ja kirjandus, tehnoloogia, kehaline kasvatus.
- Ainete sisust lähtuvate seoste esiletoomine:
- sotsiaalainetest lähtudes vaadeldakse inimese suhteid teiste inimeste ja inimrühmadega ning erinevate kultuuride kommete ja pärimustega;
- emakeelest ja võõrkeeltest lähtudes arendatakse verbaalset eneseväljendusoskust, diktsiooni, funktsionaalset lugemisoskust ning infokanalite kasutamise oskust;
- kirjandusest lähtudes vaadeldakse eri ajastute ja kultuuride lugusid muusikas ja kunstis, teatri- ja filmikunstis;
- loodusainetest lähtudes teadvustatakse inimese kuulmis- ja nägemismeele füsioloogilist eripära, õpitakse tundma looduskeskkonda ja selle eluvormide mitmekesisust ning helide, valguse ja värvide omadusi;
- matemaatikast lähtudes arendatakse seoste loomise oskust ja loogilist mõtlemist (matemaatiline keel, struktuur, sümbolid ja meetodid);
- käsitööst ja tehnoloogiast lähtudes arendatakse käelist tegevust ning loovat mõtlemist (loomise protsess, tehnoloogiad ja tehnikad);
- kehalisest kasvatusest lähtudes arendatakse kehatunnetust, tähelepanu, motoorikat, reageerimiskiirust ja koordinatsiooni.
- Ainevaldkondade piire ületavad õppeprojektid.
- Läbivad teemad
- Teemad „Väärtused ja kõlblus” ning „Kultuuriline identiteet” on kunstiainetele eriomased.
- Õppesisus ja -tegevustes tutvutakse kohaliku ja maailma kultuuripärandiga, teadvustatakse kultuuri rolli igapäevaelus, kujundatakse avatud ja lugupidavat suhtumist nii erinevatesse kultuuritraditsioonidesse kui ka kaasaja kultuurinähtustesse.
- Väärtustatakse uute ideede ning isiklike kogemuste ja emotsioonide loomingulist väljendamist.
- Õpilasi suunatakse osalema ühiseid väärtusi kujundavatel kunstisündmustel (näitused, muuseumid, kontserdid ja etendused).
- Tähtis on noorte endi osalemine/esinemine laulupidudel, muusikaüritustel ja õpilastööde näitustel.
- Teemaga „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine” seondub kunstides oma võimete ja huvide teadvustamine, nii ainespetsiifiliste kui ka üldisemate mõtlemis- ja tegutsemisstrateegiate, sh õpioskuste omandamine. Tutvutakse kunstide mitmekülgsete väljunditega igapäevaelus ning kunstidega seotud elukutsetega.
- Läbiv teema „Tehnoloogia ja innovatsioon” on seotud kunstidele omaste praktiliste loovtegevustega, mille vältel kasutatakse erinevaid oskusi ja vahendeid ning leiutatakse ja katsetatakse uusi võimalusi, toetades pidevalt muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas toimetuleva inimese kujunemist.
- Eelnevaga haakub samuti läbiva teema „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus” lõimimine kunstide õppesse. Kunstides julgustatakse kujundama ja väljendama oma seisukohti ühiskonnas toimuvate protsesside kohta ning katsetama oma ideede arendamist ja elluviimist.
- Kunstiainetes teadvustatakse kunstitegevuste emotsionaalselt tasakaalustavat mõju, neist võivad alguse saada elu jooksul püsivad harrastused. See lõimub nii elukestva õppe põhimõtte teadvustamise kui ka läbiva teemaga „Tervis ja ohutus”.
- Kunstides kasutatakse paljusid materjale, töövahendeid ja instrumente, mille juures tuleb järgida ohutuse ning otstarbekuse printsiipe. Jälgitakse enda tervise ja ohutuse nõudeid tööprotsessis, suurt tähelepanu pööratakse erinevatele keskkondadele ja nende teadlikule kasutamisele.
- Kunstide eriline panus teemade „Keskkonna ja jätkusuutlik areng” ning „Teabekeskkond” käsitlemisel on valdkondliku vaatenurga lisamine. See hõlmab mitmekülgseid oskusi nagu info leidmine muusika ja kunsti kohta, helilise ja visuaalse kommunikatsiooni väljendusvahendid, keskkonna visuaalne ja heliline kujundamine. Tutvutakse andmebaasidega, meediakeskkonna võimaluste ja ohtudega ning autorikaitse küsimustega.
7. MUUSIKA
7.1 Õppe- ja kasvatuseesmärgidPõhikooli muusikaõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunneb rõõmu muusikast ning tunnetab, teadvustab ja arendab musitseerimise kaudu oma võimeid;
2) tunneb huvi muusika kui kunstiliigi vastu ning kujundab enda esteetilist maitset;
3) mõtleb ja tegutseb loovalt ning väljendab end loominguliselt muusikaliste tegevuste kaudu;
4) kasutab muusikalistes tegevustes omandatud muusikalise kirjaoskuse põhialuseid;
5) väärtustab muusikat ning muusikategevust inimese, kultuuri ja igapäevaelu rikastajana;
6) teab ja hoiab rahvuskultuuri traditsioone, osaleb selle edasikandmises ning mõistab ja
austab erinevaid rahvuskultuure;
7) teadvustab ja väärtustab muusikateoste autorsust ning suhtub kriitiliselt infotehnoloogia ja meedia loodud keskkonda.
7.2. Õppeaine kirjeldus1) Muusikaõpetus toetab õpilase individuaalse eripära kujunemist muusikalise eneseväljenduse kaudu. Muusikaõpetuses avatakse ja avardatakse võimalusi muusikaga tegelda ja muusikast rõõmu tunda ning toetatakse elukestva muusikaharrastuse teket.
2) Eesti ja maailma muusikakultuuri tutvustamisega kujundatakse õpilaste muusikalist maitset ning sotsiaalkultuurilisi väärtushinnanguid.
3) Muusika õppeaine koostisosad on:
- laulmine;
- pillimäng;
- muusikaline liikumine;
- omalooming;
- muusika kuulamine ja muusikalugu;
- muusikaline kirjaoskus;
- õppekäigud.
4) Muusikaõpetuses lähtutakse eesti koolimuusikas väljakujunenud traditsioonidest ja põhimõtetest (Riho Päts, Heino Kaljuste), mis toetuvad Zoltán Kodály meetodi ja Carl Orffi pedagoogika adapteeritud käsitlusele ning tänapäeva pedagoogika teadmusele ja kogemusele.
5) Muusika on aine, mille õpetuse osad on üksteisega mitmetähenduslikus ja tihedas seoses, seetõttu on neid keeruline eraldada. Õppeaine koostisosad kattuvad muusikaliste tegevustega.
Musitseerimise all mõistetakse igasugust muusikalist eneseväljendust, nagu laulmist, pillimängu, liikumist ja omaloomingut. Muusika kuulamisega arendatakse kuulamisoskust, tähelepanu, analüüsivõimet ja võrdlusoskust. Muusikaloos tutvustatakse erinevaid karaktereid, väljendusvahendeid, stiile, heliloojaid ja interpreete. Muusikalise kirjaoskuse all mõistetakse õppekavas sisalduva noodikirja lugemise oskust musitseerides. Õpilaste silmaringi ja muusikalise maitse kujundamiseks on vajalikud õppekäigud (sh virtuaalsed) kontserdipaikadesse, teatritesse ning muuseumidesse. Õpilaste üldkultuurilised teadmised põhinevad teadlikkusel kohalikust, oma riigi ja Euroopa kultuuripärandist ning nende rollist maailmas. See hõlmab teadmisi peamistest kultuurisaavutustest (sh popkultuurist). Oluline on kontserdielu korraldamine oma koolis, et õpilastel tekiks muusika kuulamise harjumus ning ürituste korraldamise kogemus.
6)Muusika kaudu kujundatakse harmoonilist isiksust, puudutades nii keha, tundeid kui ka intellekti. Muusikaõpetusel on tasakaalustav ja toetav roll õpilase emotsionaalses arengus ning teiste õppeainete omandamises. Musitseerides arendatakse õpilase isikupära, omandatakse oskused ja teadmised üksi ja koos musitseerimiseks ning loominguliseks eneseväljenduseks. Rühmas ja üksi õppides arendatakse suhtlemis- ja koostööoskust, üksteise kuulamise oskust, ühtekuuluvustunnet, sallivust, paindlikkust ja emotsionaalset kompetentsust ning juhitakse õpilase enesehinnangut ja õpimotivatsiooni. Ühislaulmise ja koorilauluga arendatakse sotsiaalseid oskusi ning kujundatakse isamaa-armastust.
7) Muusika ainekava koostades on lähtutud järgmistest põhimõtetest:
- teadvustada ja tähtsustada ühislaulmise kui rahvusliku kultuuritraditsiooni olulist rolli;
- rõhutada musitseerimise osatähtsust;
- julgustada ja toetada loomingulist eneseväljendust;
- teadvustada ja süvendada õpilase isiklikku suhet muusikaga;
- rõhutada muusika osa tasakaalustatud isiksuse eetilis-esteetiliste väärtushinnangute
kujundamisel, tunde- ja mõttemaailma arendamisel ning rikastamisel;
-lähtuda õppes õppija vajadustest ning tähtsustada integreeritud tegevusi.
7.3. 1.klass
Õpitulemused
1.klassi lõpetaja:
- Laulab loomuliku häälega vastavalt oma võimetele
- Oskab laulda peast umbes 8 laulu
- Oskab kasutada rütmipille
- Oskab laulumänge
- Eristab pilli- ja laulumuusikat
- Tunneb rütme, 2 osalist taktimõõtu
- Tunneb astmeid-käemärke SO, MI, RA
- Teab termineid takt, taktimõõt, taktijoon, kordusmärk, noodijoonestik, noodipea, noodivars, koor, orkester, solist, helilooja, salm, refrään, marss, eelmäng, vahemäng, rütm, tempo, meloodia, vaikselt, valjult
- On näinud heatasemelist muusikalist ettekannet kas meedia vahendusel või elavas esituses.
7.4. 2.klass
Õpitulemused
2.klassi lõpetaja:
- Laulab loomuliku hääle ja kehahoiakuga võimetekohaselt
- Oskab laulda peast umbes 8 laulu
- Oskab kasutada rütmipille
- Oskab laulumänge
- On tutvunud kuuldeliselt eesti rahvapillide kõlaga, eristab neid
- Tunneb rütme TA ,TI-TI, TA-A, TA-A-A, paus
- Tunneb astmeid- käemärke SO, MI, RA, LE ,JO ja alumine RA, SO
- Teab lisaks 1.kl. õpitule termineid dirigent, ansambel, rahvalaul, rahvapill
Õpitulemused
3.klassi lõpetaja:
- Laulab loomuliku hääle- ja kehahoiakuga ,võimetekohaselt
- Oskab laulda I kooliastme ühislaule
- On tutvunud väikekandlega
- Eristab marssi, valssi ja polkat kuulmise järgi
- Oskab ringmänge
- Tunneb uut rütmi TI-RI-TI-RI ning kahe ja kolmeosalist taktimõõtu
- Teab duur ja moll helilaadi tähendust
- Teab astmeid JO LE MI NA SO RA DI JO
- On saanud lühiülevaate õpikus käsitlevatest heliloojatest: M.Härma, G.Ernesaks, A.Pärt, W.A.Mozart
- Tunneb itaaliakeelseid muusikatermineid piano, forte, diminuendo, crescendo
7.6. I kooliastme õppesisu
Laulmine.
- Õpilane laulab loomuliku kehahoiu ja hingamisega, selge diktsiooniga, vastavalt võimetele
- Mõistab laulu meeleolu
- Oskab I kooliastme ühislaule: Eesti hümn; Teele, teele kurekesed; Mu koduke; Kevadpidu; Tiliseb aisakell; Juba linnukesed
- Oskab kasutada olemasolevaid rütmipille ja kehakeelt lihtsateks kaasmängudeks
- Omandab 6-keelse kandle/plokkflöödi esmased mänguvõtted
- Tantsib eesti laulu- ja ringmänge
- Tunnetab muus. meeleolu liikumise kaudu
- Loob lihtsaid rütmilisi kaasmänge
- Loob lihtsaid tekste antud rütmidele
- Tutvub muus. väljendusvahenditega
- Tutvub eesti rahvapillidega
- Eristab pilli ja laulumuusikat
- Oskab väljendada kuulatud muusikat joonistamise kaudu
- Tunneb rütme TA, TI-TI, TA-A , TA-A-A, TAI-RI, TI-RI-TI-RI, 1-ja 2löögilised pausid
- Õpib tundma astmeid ja käemärke SO MI RA LE JO DI NA
- Mõistab JO-võtme tähendust
- Tunneb laulikus käsitletavaid muus. termineid
- Kirjeldab muusikalisi elamusi
7.7. 4.klass
Õpitulemused
4.klassi lõpetaja:
- Laulab võimetekohaselt
- Tunneb taktimõõtu 2/4, ¾, 4/4, oskab viibata takti
- Tunneb rütme
- Tunneb duur ja moll helilaadi astmeid
- On tutvunud nootide tähtnimedega nii klaviatuuril kui noodijoonestikul
- Teab pillirühmi, oskab nimetada neid igast pillirühmast
- Teab hääleliike
- On tutvunud väikekandle/plokkflöödiga, oskab lihtsamaid mänguvõtteid
- On tutvunud heliloojate J.S.Bachi ning L.v.Beethoveni loominguga, kogunud nende kohta iseseisvalt materjali
7.8. 5.klass
Õpitulemused
5.klassi lõpetaja:
7.9. 6.klass
Õpitulemused
6.klassi lõpetaja
1) osaleb meeleldi muusikalistes tegevustes: laulmises, pillimängus, muusika kuulamises,
liikumises; huvitub oma kooli ja kodukoha kultuurielust ning osaleb selles;
2) laulab ühe- või kahehäälselt klassis oma hääle omapära arvestades;
3) laulab koolikooris õpetaja soovitusel ja/või erinevates vokaal-instrumentaalkoosseisudes
tunnis ning tunnivälises tegevuses; mõistab laulupeo traditsiooni ja tähendust;
4) oskab kuulata iseennast ja teisi koos musitseerides, mõistab oma panust ning toetab ja
tunnustab kaaslasi;
5) oskab laulda eesti rahvalaulu (sh regilaulu) ning peast oma kooliastme ühislaule;
6) kasutab laule õppides relatiivseid helikõrgusi (astmeid);
7) kasutab üksinda ning koos musitseerides muusikalisi oskusi ja teadmisi;
8) julgeb esitada ideid ja rakendab võimetekohaselt oma loovust nii sõnalises kui ka
erinevates muusikalistes eneseväljendustes, sh infotehnoloogia võimalusi kasutades;
9) kirjeldab ning põhjendab suunavate küsimuste ja omandatud muusika oskussõnade abil
kuulatavat muusikat; mõistab autorsuse tähendust;
10) eristab kuuldeliselt vokaal- ja instrumentaalmuusikat;
11) leiab iseloomulikke jooni eesti ja teiste maade rahvamuusikas.
7.10. II kooliastme õppesisu
Laulmine
- Õpilane laulab võimetekohaselt, selge diktsiooni, vaba hingamisega, ilmekalt
- Seostab astmeid absoluutsete helikõrgustega
- Oskab kooliastme ühislaule: Eesti hümn; Eesti lipp; Kas tunned maad; Püha öö; Kui Kungla rahvas; Mu isamaa armas
- Kasutab keha- ja rütmipille kaasmänguks
- Rakendab musitseerides 6-keelse kandle/plokkflöödi võtteid
- Kasutab pillimängus muusikalisi teadmisi, oskusi
- Loob rütmilisi kaasmänge - ostinatosid
- Loob lihtsamaid tekste (regivärss)
- Kuulab ja iseloomustab muusikapalasid
- Kuulab ja võrdleb hääle- ja kooriliike
- Kuulab ja eristab pillirühmi: keel-, puhk-, klahv- ja löökpillid
- On tutvunud tähtsamate heliloojatega ning vennasrahvaste muusikaga
- Avaldab arvamust muus. elamuste kohta nii suuliselt kui kirjalikult
- Kasutab muus. oskussõnavara
- Tunneb lisaks 1. kooliastmes õpitule rütme TI-TI-Ri, TI-RI-TI, TA-I-TI
- Teab taktimõõtu 2/4,3/4, 4/4
- Teab helistiku ja viiulivõtme tähendust
- Teab muus. termineid
- eeltakt, klaviatuur, võtmemärk, diees, bemoll, bekaar
- sopran, bass, tenor, alt, pillirühmad: klahv-, keel-, löök- ja puhkpillid
- tempo, andante, moderato, allegro, ritenuto, piano, forte, pianissimo, fortissimo, metsopiano, metsoforte
7.11. 7.klass
1) teadvustab ja tähtsustab ühislaulmise kui rahvusliku kultuuritraditsiooni olulist rolli;
2) rõhutab musitseerimise osatähtsust;
3) julgustab ja toetab loomingulist eneseväljendust;
4) teadvustab ja süvendab õpilase isiklikku suhet muusikaga;
5) rõhutab muusika osa tasakaalustatud isiksuse eetilis-esteetiliste väärtushinnangute kujundamisel,
tunde- ja mõttemaailma arendamisel ning rikastamisel;
6)õpilane teab ja oskab kuulata ka eksootiliste rahvaste muusikat
Õppesisu
Helide maailm:Keelpillid ,löökpillid, puhkpillid, (vaskpuhkpillid, puupuhkpillid)
Traditsioonid ja maailma rahvaste muusika:Araabia, Juudid, Austraalia, Hiina, Jaapan India, Indoneesia.
Muusikateooria:Helivältused, pausid ja rütmid.
Triool ja sünkoop
Madaldus. Ja kõrgendusmärgid.
Helilaad
Intervall
Tempo
7.12. 8.klass
1) osaleb meeleldi muusikalistes tegevustes ning kohalikus kultuurielus; aktsepteerib
muusika erinevaid avaldusvorme;
2) laulab ühe- või mitmehäälselt rühmas olenevalt oma hääle omapärast;
3) laulab koolikooris õpetaja soovitusel ja/või musitseerib erinevates vokaalinstrumentaalkoosseisudes;
mõistab ja väärtustab laulupeo sotsiaal-poliitilist olemust ning
muusikahariduslikku tähendust;
4) oskab kuulata iseennast ja kaaslasi ning hindab enda ja teiste panust koos musitseerides;
suhtub kohustetundlikult endale võetud ülesannetesse;
5) oskab laulda eesti rahvalaulu (sh regilaulu) ning peast oma kooliastme ühislaule;
6) kasutab noodist lauldes relatiivseid helikõrgusi (astmeid);
7) rakendab üksi ja rühmas musitseerides teadmisi muusikast ning väljendab erinevates
muusikalistes tegevustes oma loomingulisi ideid;
8) väljendab oma arvamust kuuldud muusikast ning põhjendab ja analüüsib seda muusika
oskussõnavara kasutades suuliselt ja kirjalikult;
9) leiab iseloomulikke jooni teiste maade rahvamuusikas ning toob eesti rahvamuusikaga
võrreldes esile erinevad ja sarnased tunnused;
10) väärtustab heatasemelist muusikat elavas ja salvestatud ettekandes;
11) teab autoriõigusi ning sellega kaasnevaid õigusi ja kohustusi; huvitub muusikaalasest
tegevusest ja väärtustab seda ning osaleb kohalikus kultuurielus;
12) valdab ülevaadet muusikaga seotud elukutsest ja võimalustest muusikat õppida;
13) kasutab infotehnoloogia vahendeid muusikalistes tegevustes.
Õppesisu
7.14. ÕppetegevusI kooliastme õppetegevused:
1) ühehäälne laulmine ja osalemine kooris;
2) meloodia laulmine käemärkide, rändnoodi, astmetrepi ja noodipildi ning relatiivsete
helikõrguste (astmete) järgi;
3) mänguoskuse omandamine keha-, rütmi- ja plaatpillidel, plokkflöödil või 6-keelsel
väikekandlel;
4) kuulatud muusikapalade iseloomustamine muusika oskussõnavara kasutades;
5) muusikapala meeleolu väljendamine liikumise kaudu;
6) esinemisjulguse ja -oskuse arendamine;
7) muusika väljendusvahendite katsetamine erinevaid karaktereid kujutades;
8) õppekäigud, kontserdil, teatris ja muuseumis käimine jne.
I kooliastmes on kesksel kohal laulmine ja pillimäng. Lauldakse nii ühehäälselt a cappella kui ka
saatega. Selles vanuseastmes rajatakse alus muusikatraditsioonide säilitamisele ja edasikandmisele, mille üks väljund on õpilaste osalemine koolikooride tegevuses, et saada esmane koorilaulukogemus.
Pillimängus omandatakse erinevate rütmi- (sh kehapilli) ja plaatpillide ning 6-keelse
väikekandle või plokkflöödi esmased mänguvõtted. Pillimängu rakendatakse valdavalt laulude kaasmänguna. Olulisel kohal on muusikaline liikumine: rahvatantsud ja laulumängud ning muusikapala karakteri väljendamine liikumise kaudu. Muusikalist mõtlemist ja loovust arendatakse kaasmängude, rütmilis-meloodiliste improvisatsioonide, teksti loomise, st omaloomingu kaudu.
Muusika kuulamisega õpitakse tundma muusika karaktereid ja meeleolu ning iseloomustama kuulatud muusikapalu. Kõigis muusikalistes tegevustes rakendatakse õpitud teadmisi ja oskusi, s.o muusikalist kirjaoskust, mida omandatakse muusikaliste tegevuste kaudu. Õpilaste esinemisoskust arendatakse nii muusikatunnis kui ka klassi- ja koolivälises tegevuses (koorid, solistid, erinevad pillikoosseisud jm). Et saavutada õpilaste mitmekülgset kuulamiskogemust, kujundada kontserdikultuuri ning avardada silmaringi, võimaldatakse õpilastel käia kontsertidel ja teatrietendustel nii koolis kui ka väljaspool kooli. Enese ja kaaslaste hindamise kaudu õpitakse tundma üksteise võimeid, oskusi ning eripära.
II kooliastme õppetegevused:
1) ühe- ja kahehäälsuse rakendamine laulmisel;
2) kahe- või kolmehäälne laulmine kooris;
3) relatiivsete helikõrguste (astmete) kasutamine laulude õppimisel;
4) pillimänguoskuste arendamine ja rakendamine erinevates pillikoosseisudes;
5) kuulatud muusikapalade iseloomustamine, tuginedes muusika väljendusvahenditele ja
oskussõnavarale;
6) eri rahvaste tantsude karakteri väljendamine liikumises;
7) muusika väljendusvahendite kasutamine erinevates muusikalistes tegevustes;
8) esinemisvõimaluste pakkumine ning loomingulise eneseväljenduse toetamine;
9) teatris, kontserdil ja muuseumis käimine ning õppekäigud (helistuudiod, raamatukogud, muusikakoolid jne).
II kooliastme õpilasele omast teadmishimu ning aktiivsust rakendatakse kõigis muusikalistes tegevustes. Selles eas tähtsustub töö õpilaste individuaalsete muusikaliste võimete arendamisel ning rakendamisel erinevates muusikalistes tegevustes. Olulised tegevused on selleski kooliastmes laulmine ja pillimäng. Klassitunnis lauldakse a cappella ja saatega ühe- ja kahehäälselt, kooris kahe- ja kolmehäälselt. Süvendatakse pillimänguoskusi erinevates pillikoosseisudes ning arendatakse edasi 6-keelse väikekandle või plokkflöödi mänguvõtteid. Liikumistegevuse põhirõhk on eesti rahvatantsudel ning teiste rahvaste muusika karakteri väljendamisel liikumise kaudu.
Muusikalist mõtlemist ja loovust arendatakse muusikalise omaloomingu kaudu. Muusikat kuulates arendatakse muusikalist analüüsivõimet ja võrdlusoskust. Tähtsustub muusika oskussõnade kasutamine muusikapalasid analüüsides ning oma arvamuse põhjendamine vestlustes. Kõigis muusikalistes tegevustes rakendatakse õpitud teadmisi ja oskusi, s.o muusikalist kirjaoskust, mida omandatakse muusikaliste tegevuste kaudu. Õpilaste eneseväljendusoskust arendatakse nii muusikatunnis kui ka klassi- ja koolivälises tegevuses (koorid, solistid, erinevad pillikoosseisud jm). Et saada kuulamiskogemust, kujundada kontserdikultuuri ning avardada silmaringi, käiakse kontsertidel ja muusikaetendustel ning osaletakse erinevatel õppekäikudel. Enese ja kaaslastehindamise kaudu õpitakse tundma üksteise võimeid, oskusi ning eripära.
III kooliastme õppetegevused:
1) ühe- ja kahehäälsuse rakendamine laulmisel;
2) kahe- või kolmehäälne laulmine kooris;
3) relatiivsete helikõrguste (astmete) kasutamine, lauldes noodist lihtsamaid meloodiaid;
4) pillimänguoskuse rakendamine üksi ja koos musitseerides;
5) isiklike, põhjendatud seisukohtade avaldamine muusika kuulamisel, tuginedes muusika väljendusvahenditele ja oskussõnavarale;
6) muusika meeleolu, stiili ja vormi väljendamine liikumise kaudu lähtuvalt kujutlusvõimest;
7) loominguliste ideede teostamiseks sobivate muusika väljendusvahendite leidmine ja
kasutamine;
8) esinemisvõimaluste pakkumine ning loomingulise eneseväljenduse toetamine;
9) teatris, kontserdil ja muuseumis käimine ning õppekäigud (helistuudiod, raamatukogud, muusikakoolid, muusikakõrgkoolid jne).
III kooliastmes on tähelepanu keskmes iseseisva muusikalise mõtlemise süvendamine ning õpilaste muusikaliste võimete edasiarendamine ja rakendamine muusikalistes tegevustes, kasutades erinevaid õppevorme ning -meetodeid. Klassitunnis lauldakse nii ühe- kui ka mitmehäälselt, kooris kahe- või kolmehäälselt. Süvendataks pillimänguoskusi ning avardatakse musitseerimisvõimalusi erinevates pillikoosseisudes, omandatakse akustilise kitarri akordmänguvõtted. Kuna selles vanuseastmes on suur huvi pop- ja rokkmuusika vastu, tuleks leida koolis ansamblimängu harrastamise võimalusi. Laulmine ja pillimäng pakuvad muusikalise omaloomingu ning loominguliste ideede elluviimise võimalusi nii üksi kui ka rühmatööna. Muusikat kuulates tähtsustub kuuldud muusika põhjal oma arvamuse kujundamine ning selle argumenteeritud põhjendamine nii suuliselt kui ka kirjalikult, toetudes muusika oskussõnavarale. Kõigis muusikalistes tegevustes rakendatakse õpitud teadmisi ja oskusi, s.o muusikalist kirjaoskust, mida omandatakse muusikaliste tegevuste kaudu. Nii muusikatunnis kui ka klassi- ja koolivälises tegevuses (koorid, solistid, erinevad pillikoosseisud jm) toetatakse õpilaste isikupärast esinemisoskust. Et omandada kuulamiskogemust, kujundada kontserdikultuuri ning avardada silmaringi, käiakse kontsertidel ja muusikaetendustel
ning osaletakse erinevatel õppekäikudel. Enese ja kaaslaste hindamise kaudu õpitakse tundma ja austama üksteise võimeid, oskusi ning eripära.
7.15. Füüsiline õpikeskkond1. Kool võimaldab järgmiste vahendite kasutamise: naturaalklaver ja klaveritool, süntesaator, muusikakeskus HIFI, noodijoonestikuga tahvel, noodipuldid, rändnoot, astmetabel, klaviatuuritabel, internetiühenduse ja helikaardiga arvuti ning noodistusprogramm ja MIDI salvestusprogramm.
2. Kool korraldab õpet klassis, kus on võimalik kasutada rühmatööd ja liikumiseks vajalikke pindu.
3. Kool võimaldab instrumentaariumi (Orffi instrumentaarium, plokkflöödid või 6-keelsed väikekandled, akustilised kitarrid) õpilastele musitseerimiseks.
4.Kool võimaldab kasutada fonoteeki (CD-d, DVD-d, VHS-d.)
7.16. HindamineHindamisel lähtutakse Võsu kooli õppekava üldosa sätetest.
Muusikaõpetuses annab hindamine tagasisidet õpilase võimekuse ja tema individuaalse arengu kohta, on lähtekohaks järgneva õppe kujundamisele, stimuleerib ning motiveerib õpilast parematele tulemustele ja enesearendusele.
Hinnatakse õpilase teadmiste ja oskuste rakendamist muusikalistes tegevustes, arvestades
ainekavas taotletavaid õpitulemusi. Hindamine sisaldab kõiki muusikaõpetuse komponente:
- laulmist, pillimängu, muusikalist liikumist, omaloomingut, muusika kuulamist ja muusikalugu;
- muusikalist kirjaoskust ning ka õpilase aktiivsust, tunnist osavõttu, hinnangut enese ja kaasõpilaste osalemisele ning saavutustele õppes;
- Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata;
- Õpilase aktiivset osalemist koolikooris, silmapaistvat esinemist kooliüritustel ning kooli esindamist konkurssidel ja võistlustel arvestatakse õppetegevuse osana kokkuvõtval hindamisel;
- Õpitulemusi hinnatakse suuliste sõnaliste ning numbriliste hinnetega;
- Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised ning vastavuses õpitulemustega.
- Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid;
- I kooliastmes hinnatakse peamiselt muusikalisi tegevusi: laulmist, pillimängu ja loovtegevusi.
- II ja III kooliastmes on suurem kaal muusikaliste teadmiste ning oskuste kasutamisel muusikalistes tegevustes.
- KUNST
1) tunnetab ja arendab oma loomingulist potentsiaali, õpib tundma visuaalsete kunstide
väljendusvahendeid ning suudab luua erinevaid kunstiteoseid, rakendades loovalt õpitud
teadmisi ja tehnikaid;
2) kasutab erinevaid mõtlemis-ja tegutsemisviise nii loometegevuses kui ka igapäevases elus;
3) analüüsib kunstiteoseid ja visuaalset keskkonda, kasutades põhikoolis omandatud ainealast terminoloogiat, ning põhjendab oma arvamust;
4) märkab esemelise keskkonna ja visuaalse meedia esteetilisi, eetilisi, funktsionaalseid ja
ökoloogilisi aspekte;
5) õpib tundma ja väärtustab nii mineviku kunstipärandit kui ka nüüdisaegset kunsti;
6) seostab omavahel kunsti ning kultuuri, ühiskonna, teaduse ja tehnoloogia arengut ning
mõistab kunsti kui kultuuridevahelist suhtluskeelt; teadvustab kultuurilist mitmekesisust.
- Põhikooli lõpuks teadvustab kunsti rolli nii oma elus kui ka ühiskonnas ja orienteerub visuaalses keskkonnas.
8.2. Õppeaine kirjeldusKunstiõppe siht on omandada visuaalne haridus ning arendada mõtlemis-, koostöö-ja
eneseväljendusoskusi, et toetada isiksuslikku arengut ning toimetulekut tänapäevases
mitmekultuurilises muutuvas maailmas. Kunst võimaldab õpilasel tunnetada endas loojat ning toetab seeläbi aktiivse maailmavaate omaksvõttu ja ettevõtlikku ellusuhtumist.
Aine õppimise osad on:
1) uurimine ja oma ideede arendamine;
2) väljendusvahendite loov rakendamine;
3) mõtestamine ja refleksioon.
Ülalnimetatud õppimise osad on omavahel orgaaniliselt ja tihedalt põimunud – õpilase loova ning iseseisva mõtlemisoskuse arenemine ja uute teadmiste omandamine kinnistuvad praktilise loovtegevuse kaudu. Oskuste kujunemine on järjepidev protsess ja oma kogemustega seostatakse teadmisi nüüdisaegsest maailmast: kunstiajaloo ja tänapäeva kunsti sidemetest, ruumilise keskkonna disaini ja visuaalkultuuri arengusuundadest. Oluline on avastada ja luua seoseid teistes õppeainetes käsitletavate ajastute ja teemadega. Kunsti käsitletakse nii omaette väärtussüsteemi kui ka võtmena ümbritseva elu mõtestamiseks, mõistmiseks ja tunnetamiseks. Nii ajaloo kui ka nüüdiskunsti mõistmisele annavad aluse õppekäigud muuseumidesse ja galeriidesse. Kunstiajaloost näidete valikul lähtutakse üldisematest teemadest ega taotleta kronoloogilise ülevaate andmist. Peamine on luua sild mineviku ja nüüdisaja nähtuste vahel. Kõigi teemade käsitlemisel tuuakse võimalikult palju näiteid kunstist ja visuaalsest kultuurist Eestis.
8.3. 1.klassÕpitulemused1) tunneb lähiümbruse olulisi kunsti- ja kultuuriobjekte, külastab kunstinäitusi ja muuseume;
2) tunneb ja oskab kasutada vajaminevaid töövahendeid;
3) teab lihtsamaid töövõtteid, töötab iseseisvalt;
4) oskab ohutult kasutada töövahendeid ja materjale, hoiab korras oma töökoha;
5)oskab kuulata õpetaja tööjuhendit ja saab sellest aru;
6) kasutab oma fantaasiat;
7) tunneb huvi kodukandi rahvakunsti vastu
Õppesisu1) kunst meie ümber, kunstiteoste vaatlemine ja nendest rääkimine;
2) materjalide ja töövahenditega tutvumine;
3) esemete, nähtuste, sündmuste kujutamine fantaasia järgi ( aastaajad, loodus), oma elamuse edastamine, maalimine kattevärvidega;
4) maalilise ja dekoratiivse pinna loomine, tähtede kujundamine;
5) punkti ja joone kasutamine mustri loomiseks, korrapärane rütm ( viltpliiatsid);
6) natuuri, materjali ja templitrükk ( sule-, kartulitrükk);
7) põhivärvid ja uute toonide segamine spontaanselt kattevärvidega;
8) loomade kujutamine, inimeste kujutamine omal viisil ja tausta lisamine;
9) skulptuur - voolimine plastiliinist ja voolimissavist, erinevate tekstuuride loomine;
10) meisterdamine tehis- ja loodusmaterjalidest ( kollaaž, assamblaaž).
Mõisted: kunst, kunstiteos, kunstnik, kujutamine, kujundamine, punkt, joon, taust, skulptuur, voolimine ehk modelleerimine, maalikunst, guaššvärv, tarbeesemed, tarbekunst, rütm, ribaornament, origami, vitraaž, viirutamine, täpitamine, arhitektuur, arhitekt, siluett, papjeemašee, faktuur, tekstuur, kollaaž, silmapiir ehk horisont, makett, assamblaaž.
8.4. 2.klassÕpitulemused1) teab lihtsamaid proportsioonireegleid, oskab jälgida kompositsiooni nõudeid, jälgib paigutust
2) teab vastandvärve, oskab kasutada värvide segamisel segamisalust
3) lähtub värvide kasutamisel erinevatest värvivõimalustest
4) teab lihtsamaid voltimisvõtteid
5) oskab tööprotsessi jälgida ja kirjeldada
6) kuulab kaaslaste arvamusi, julgeb avaldada oma arvamust, põhjendust või selgitust
7) tunneb huvi moodsa kunsti vastu
8) teeb vahet erinevatel ehitistel-kirik, kultuurimaja, loss, mõis, klooster
9) oskab jutustada kunstiteosest
Õppesisu1) kunstiteosest jutustamine, külaskäigud kohalikesse muuseumidesse, galeriidesse, ajaloolised kunstitehnikad, materjalid
2) erinevate kunstitehnikate materjalidega tutvumine, töövõtted ning –vahendid(eraldi joonistamisvahendid, skulptuurivahendid), ka lemmikmaterjalid ja –vahendid
3) objektide ja olendite kujutamine, iseloomulike tunnuste kindlaks tegemine, lihtsamad proportsioonireeglid ning peamise esile toomine (linnud, loomad, puu- sulestik, tekstuur, erinevad värvid, taust)
4) tutvustada abstraktset kunsti, maalida muusikapala järgi
5) vastandvärvidest pruuni segamine, segamisaluse kasutamine värvide segamisel, erinevad värvinüansid, kujutada päeva ja ööd
6) jätkuvad meisterdamine ja voltimisülesanded, rõhk tuttavatel asjadel, tarbevormid(kvaliteet ei ole oluline, hoopis võime protsessi jälgida ja kirjeldada)
7) kasutada voolimisel nii plastiliini kui savi, jälgida ühest tükist voolimist
8) anda võimalus akvarelli katsetustele, kasutada pastellikriite, tehnikatest kollaaži, papitrükki, monotüüpiat
9) õpitakse kuulama kaaslaste arvamusi, julgelt arvamust, põhjendust või selgitust avadama
10) jätkata tööd rahvusmustrite uurimisega (mustrite loomine)
11) tutvustada moodsa kunsti näiteid
12) disainitööde puhul jõuda ideest ka kavandini, plaanini, maketini (mask, tool, lumehelves, tuleviku kool)
Mõisted: kunstiteos, autor, tehnika, figuur, abstraktne kunst, materjalitrükk, tõmmis, ruumiline dekoratsioon, disain, helestamine, tumestamine, amfora, monotüüpia, vaikelu e. natüürmort, tekstuur, kontuur
- 3.klass
1) tunneb rõõmu kunstis mängulisest ja loovast tegutsemisest ning katsetab julgelt oma
mõtete ja ideede erinevaid visuaalseid väljendusi;
2) tegutseb iseseisvalt ja teeb koostööd, arvestades kaaslastega; kirjeldab oma ja kaaslaste töid ning väärtustab erinevaid lahendusi;
3) leiab kujutatava kõige iseloomulikumad jooned, valib sobiva kujutusviisi olulisema
esiletoomiseks, paneb tähele värvide koosmõju ja pildi kompositsiooni;
4) kasutab erinevaid joonistamise, maalimise, pildistamise ja skulptuuri töövõtteid ning
tehnikaid;
5) tunneb lähiümbruse olulisi kunsti-ja kultuuriobjekte, käib kunstimuuseumides ja näitustel ning arutleb kunsti üle, kasutades õpitud ainemõisteid;
6) seostab vormi otstarbega ning väärtustab keskkonnateadlikke kasutamise ja loomise
põhimõtteid;
7) kirjeldab visuaalse kultuuri näiteid, tuleb toime nii reaalsetes kui ka virtuaalsetes kultuuri- ja õppekeskkondades ning teadvustab meedia võimalusi ja ohtusid.
Õppesisu
Virtuaalsed kunsti- ja meedia-keskkonnad.
Visuaalse kommunikatsiooni ja meedia roll ning mõju igapäevaelus.
Pildistamise töövõtted ning vahendid.
Visuaalse kompositsiooni baaselemendid (joon, värv, vorm,ruum, rütm).
Värviringi värvid.
Erinevate guaššmaalitehnikate töövõtted.
Vormi, otstarbe, materjali ja tehnoloogia seosed. Turvaline ning keskkonnasäästlik tarbimine.
Inimeste, esemete ja looduse objektide iseloomulikud tunnused ning peamise esile toomine kujutamisel.
Pildiline jutustus-pilt kui visuaalne jutustus
Inimeste iseloomulikud tunnused ning peamise esile toomine kujutamisel.
Objektide iseloomulud tunnused ja peamise esiletoomine. Erinevate kunstitehnikate materjalid, töövõtted ning –vahendid (vormimine).
Animatsioon.
Kunstiteosed kohalikus muuseumis ja ajaloolise kunstitehnika tutvustus. Kunstimuuseumi külastus. Arutelud pärast kunsti-muuseumi külastust.
Trükis igapäevaelus. Looduse objektide iseloomulikud tunnused ning peamise esile toomine kujutamisel.
Lähiümbruse loodus ja ehituskunst.
Mõisted: dekoratsioon, kompositsioon (paigutus), liikumine, asend, ruumiline, silmapiir, suurussuhted (proportsioonid), taust, pea-ja kõrvaltegelased, vaikelu
- 4.klass
Oskab teha valikuid (teema, tehnika), leiab abi raamatutest , kasutab seda abivahendi või lähtekohana
Hakkab tegema vahet faktil ja arvamusel
Oskab koos teistega ja üksi loominguliselt, leidlikult probleeme lahendada
On tutvunud teiste maade kultuuridega ja oskab väärtustada oma Eesti rahvakunsti
Õpib tundma õhuperspektiivi, aksonomeetriat ja lihtsamaid perspektiivireegleid, kujutamisel lähtub erinevast ajastust, funktsioonist
Kasutab segatehnikat, katsetab materjalitrükki ja mõnd sügavtrükitehnikat oma töödes
Tutvub graafilise disaini ja animatsioonitehnika võimalustega
Õppesisu
Põhivärvidele lisaks värvide harmoonia,kooskõla otsimine, vastandvärvid ja I astme värvid- roheline, oranž, violet (värvide rahvapärased ja mõned ,,välismaised” nimetused)
Külmad ja soojad toonid, värvide valik
Üleminekutoonid ,toonide pehmeid üleminekuid - valgus ja vari, pikad varjud- sügavustunne
Must, valge , hall – värvide puudumine(erinevad tehnilised võimalused, erinevad materjalid)
Õhuperspektiiv, valguse muutumine
Kujutamine etteantud värvidega, faktuur
Portree ja autoportree, sümmeetria ja peegeldus nii pildil kui arhitektuuris
Geomeetrilised kehad- pinnalaotused, disain- tooli(nukumaja) kavandamine, tarbeesemed- punutised, tekstuur, faktuur
Ruumilised lahendused kaardi, sõnumite edastamisel
Plaanilisus- plaan, pealtvaade- erinevate joonte ja viirutuste kasutamine
Kujutamine mälu ja vaatluse alusel- loodusmaalid, joonistamine läbi luubi
Märk, sümbol, sümbolism- Eesti kunsti näited
Karikatuur, koomiks
Hieroglüüf, heraldika- reeglid, vapilint, vapikiri – keskaja kunst
Tavapärase meediumi käsitlus- fotograafia
Tutvumine Austraalia ja Aafrika mustritega
- 5.klass
Õpilane:
oskab tasapindsete geomeetriliste kujundite abil luua kompositsiooni
oskab ruumiliste kujundite abil kujutada pildisügavust
oskab pinnalaotusest kokku panna erinevaid vorme
oskab teha valikuid ja otsida pildimaterjali, et kasutada seda abivahendi või lähtekohana
oskab võrrelda meie kultuuri teiste kultuuridega
oskab tööd kavandada, planeerida
Õppesisu
Kunstitöös peaks olema enesestmõistetav teadlikult olulise ja iseloomuliku esiletõstmine üldmulje nimel, detaili ja terviku suhe ,,Joon ja iseloomujoon”, tähtedest pilt
Õpilane peaks suutma tasapindsete geomeetriliste kujundite abil luua kompositsiooni ja ruumiliste abil kujutada pildisügavust, leidma sümmeetriat ja peegeldust nii pildil , arhitektuuris kui mujal
Pinnalaotus praktikaks, tasapindsesse töösse kolmas mõõde-ruumilisus, pildiruum ,,Leia pilt” - detail ja tervik, pildiruum, peitepilt ,,Ring, ruut ja kolmnurk”
Inimeste kujutamine vanuse, soo ja ameti järgi erinevalt, hoonete
kujutamine ajastu või funktsiooni järgi
Dünaamika, tasakaal, dominant
Kuue-värvi-ringi täienemine ,,Värvimuutused”, valguse muutumine –õhtu ja hommik ,,Kasvav ja kahanev” varjud maas või seinal, ühe objekti vari teisel, vari pöördkehal
Labürint, islamimaade mustrid, ornament
Pinnamustrid
Vaikelu ja portree
- 6.klass
Õpilane:
1) tunnetab oma kunstivõimeid ja -huve; väljendab visuaalsete vahenditega oma mõtteid, ideid
ja teadmisi; loovülesandeid lahendades visandab ja kavandab;
2) kujutab ja kujundab nii vaatluste kui ka oma ideede põhjal, kasutades visuaalse
kompositsiooni baasoskusi;
3) rakendab erinevaid kunstitehnikaid (maal, joonistus, kollaaž, skulptuur, foto, video,
digitaalgraafika, animatsioon jne);
4) analüüsib nüüdiskunsti teoseid, märkab erinevaid vorme ja sõnumeid, leiab seoseid
tänapäeva eluga ning on avatud erinevate kultuuriilmingute suhtes;
5) mõistab tehismaailma ja selle kasutaja suhet; peab silmas eesmärgipärasust, uuenduslikkust,
esteetilisust ja ökoloogilisust;
6) mõistab kultuuriväärtuste ja -keskkonna kaitse olulisust;
7) leiab infot kunstiraamatutest ja eri teabeallikatest, uurib ja võrdleb eri ajastute
kunstiteoseid;
8) märkab sõnumeid, analüüsides meediat ja reklaami; arutleb visuaalse infoga seotud
nähtuste üle ruumilises ja virtuaalses keskkonnas. Tegutseb eetiliselt ja ohutult nii
reaalsetes kui ka virtuaalsetes kultuurikeskkondades.
Õppesisu
Kunstikultuuri tundmine
Õppekäik kunstimuuseumisse või virtuaalse muuseumi külastus
Disain ja keskkond
Märk kui sümbol
Aplikatsioon , skulptuur, kollaaž
Meedia ja visuaalne kommunikatsioon
Koostöö ja arutelu
Vestlused kunstist, rahvakunst, kunsti väljendusvahendid, kunstimõisted
Maal, erinevad tehnikad ja materjalid. Inimese kujutamine: liikumises, tegevuses, inimene erinevas eas, kujutamine natuurist
Vaikelu, varju tekkimine, langev vari
Värvide segamise elementaartabel, ühe värvi erinevad toonid, piiratud arvu värvidega maalimine, akromaatilised ja kromaatilised värvid, kolmanda astme värvide saamine, sümmeetria ja asümmeetria, õhuperspektiiv, pöörd-ja kandiliste kehade kujutamine ruumiliselt
- 7.klass
Suudab mõelda süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt
Teab reklaami mõjust
Kasutab erinevaid moodulsüsteeme, disainiülesannetele lähenetakse kui lahendust nõudvale probleemile
Oskab valida materjali lähtuvalt teemast, ühendada erinevaid graafikaliike omavahel
Pöörab tähelepanu teose sõnumile ja kontekstile
Oskab analüüsida kunstniku stiili lisaks kunstistiilidele
Õppesisu
Graafika jooned-muutlikud paralleeljooned, joonte paisutamine (joonelaiend)
Ruumilisuse saavutamine joontega ja värve kasutades, kiri kolmemõõtmeliseks
Maja joonistamine 2 koondpunkti abil-iseloomuliku arhitektuuri rõhutamine (perspektiiv kehtib alati ja kõikjal)
Geomeetrilised detailid, nende muutmine ruumilisemaks, erinev rakurss ja värvimuutused tahkudel
Kavandamine- tattoo, pöördmuster, ikoon, vöökiri
Muster, põimornament, süsteemne kordus, kodukoha mustrid, rahvariided
Sümbolid- tähendus, sümbolism, värvid
Erinevad kunstistiilid erinevate Eesti kunstnike loomingus
Teksti ja pildi koosmõju graafilises disainis
Erinevad kirjašriftid, rastersüsteem
Väljendusvahendite valik vastavalt ideele, sõnumile ja sihtgrupile, arvestades konteksti
Värvi rakendamine teose meeleolu, sõnumi ja mõjujõu tugevdamiseks
Tutvumine islami, india, indiaani, aafrika või eskimo mustritega
Skulptuuri töödes kasutatakse „liigse eemaldamist”
Originaal, koopia, reproduktsioon
Kadreerimine, kaadri kompositsioon: kaugplaan, keskplaan, lähiplaan, detail. Storyboard ja fotoseeriana lugude jutustamisel plaanide vaheldus
Tekstile tabava piltkujundi leiutamine-piltmärk, piktogramm
- 8.klass
oskab kujutada karakterit
toob pildil esile meeleolu ka värvidega
oskab esemeid modelleerida valguse-varjuga
oskab kujundada oma peremärki-teab ja oskab tähele panna disaini erinevate firmade märkides, reklaamides
teab õppeainete vahelisi seoseid ning on kursis virtuaalse kunsti väljendusvahenditega
Katsetab uusi meediume ning väljundeid
Seab endale ise uusi ülesandeid vormielementide ja väljendusvahenditega teose isikupära ning sõnumi huvides
Võtab teadlikumalt eeskujuks kunstiteoseid ja-stiile
Analüüsib teoseid
Otsib visuaalset ja verbaalset infot
On avatud pidevale enesearendamisele
Teab võõra teose kasutamisega seotud vastutust ja autoriõigust
Õppesisu
loodusvormide kiire skitseerimine, stiliseerimine, kaardikujundus, õpetada disaini, tutvustada disaini arengu, tegeleda jätkuvalt värviõpetusega, modelleerida, konstrueerida erinevate materjalidega. Omandatakse teoreetilisemal tasemel teadmisi kunsti nii märgilistest kui ka vormilistest (värv, valgus, vari, perspektiiv, kompositsioon) väljendusvahenditest. Kujundamine erinevate šriftidega, meedia, reklaam. Silma kujutamine profiilis, silma maagiline mõju, reklaam, isikustamine(,,inimlik ilme”). Illustratsioonid luuletustele(eesti kunstnikud eeskujuks ja innustuseks),haikud
Kokkumonteerimine,ühendused ilma liimita-pinnalaotusest saab loom
Dekoratiivtööd-ringjoone abil erinevate hulknurkade konstrueerimine, krähmukirjad
Inimese ja loomade kujutamine liikumises, profiilis, istumas,figuurid omavahel suhtlemas jne, esiaja kunst-koopamaalid, etüüdid
Akvarelli, guaši ja akrüülvärvi erinevus-kompositsioonide loomine Mondriani järgi, kuldlõige
Assamblaaž-näkk, merineitsi
Varjud perspektiivis
Kineetiline kunst-Tinguely järgi
Optilised illusioonid-spekter, vikerkaar klaasprismaga (valgus- ja värvusõpetus seotud füüsikaga)
Konna-ja linnuperspektiiv-väljendusvahendite valik, idée, sõnum
kunsti paljundatavus ning nendega seoses ka võõra loomingu kasutamise eetilisus ja autoriõigus – arutelu probleemidest
Läige ja refleks ka koomiksijoonistuste abil, mitte ainult kipsvormide või natüürmordi joonistamisel
- 9.klass
1) tunnetab ja arendab teadlikult oma kunstialaseid võimeid; loovülesannetes leiab erinevaid
lahendusvariante ja isikupäraseid teostusvõimalusi, esitleb tulemusi ning põhjendab
valikuid;
2) kasutab ideest lähtudes sihipäraselt mitmekesiseid visuaalseid väljendusvahendeid.
Kasutab kunsti õppides ning loovas praktikas tehnoloogiavahendeid;
3) tunneb Eesti ja maailma kultuuripärandi olulisi kunstiteoseid. Võrdleb eri ajastute kunsti
näiteid, kirjeldades ning mõtestades sõnumite, väljendusvahendite ja hinnangute
muutumist kultuuriajaloo vältel;
4) analüüsib looduslikke ja tehiskeskkondade objekte ning nendevahelisi seoseid
ökoloogilisest, esteetilisest ja eetilisest vaatepunktist. Mõistab disaini kui protsessi, mille
eesmärgiks on leida probleemile uus ja parem lahendus;
5) kasutab visuaalse kommunikatsiooni vahendeid, arutleb pildikeele kultuuriliste märkide
üle;
6) teadvustab kunsti rolli ühiskonnas. Seostab omavahel kultuuri, ühiskonna ning teaduse ja
tehnoloogia arengut;
7) mõistab, et nüüdiskunst väljendub paljudes erinevates meediumites ja kõnetab vaatajat
laias teemade ringis.
Õppesisu
Kiri kui muutuv kunst, kirja seos arhitektuuriga. Käsikirjakunst kui arvutikirjade eelkäija
Kiri. Graafiline disain, konkreetne poeesia, kunstnikuraamat
Kalligraafiline kunst, disain, logo
Tarbimine - reklaam (reklaami manipuleeriv olemus, valimisreklaam, kommertslik reklaam, sotsiaalne reklaam) Plakat - art deco
Kunsti areng keskajast 20.saj lõpuni (Vincent van Gogh, Pablo Picasso-kubism)
Mitmekülgne autoportree. Popkunst (Andy Warhol)
Op kunst (illusioonid). Op-loodus
Sürrealism ja dadaism (Rene Magritte, Salvador Dali, Mark Chagall)
Natüürmort- oma-, langeva- ja poolvarju kujutamine, peegeldus, läige ja refleks (nt 20. saj kunsti põhjal), draperii
Esemete modelleerimine valguse ja varjuga, vaatluspunkti valimine ning rakurss
Värvimodulatsioon, värvide optiline segunemine
Asja tähenduse muutmine materjali abil.Muusika ja kunsti seosed, meeleolu edastamine värvide abil, meeleolu väljendamine poosiga
Nihestatud tegelikkus, lihtsustamine, abstraheerimine, stiliseerimine, deformeerimine, kadreerimine
Tegevuskunst, happening, performance
Animatsioon. Kunstiteose avamine
Eesti kunsti ajalugu. Õppekäik muuseumisse
Naljad ja mõistatused, võrdlus ja metafoor, traagiline ja koomiline
Pinnalaotus (ühendus ilma liimita, kokkumonteerimine, moodulsüsteemid
Mõisted: : foon, koloriit, motiiv, natuurist joonistamine, vabaõhumaal, süžee, värvus(värvi-)teooria, -sümboolika, -eelistus, -süsteem, nägemismeel ja –psühholoogia, alltekst, sümbol, allegooria, tsitaat, plagiaat, viitamine, foon.
- Õppetegevus
1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega;
2) võimaldatakse õppida üksi ja rühmas, kasutades erinevaid õppemeetodeid ning arvestades õpilaste erinevaid õpistiile;
3) kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad õpilaste
huvisid ning suurendavad õpimotivatsiooni;
4) kasutatakse mitmekesist õpikeskkonda: ateljee, loodus-ja linnakeskkond, muuseumid,
näitused, arvutiklass, virtuaalkeskkond jne;
5) rakendatakse nii traditsioonilisi kui ka nüüdisaegseid info-ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid materjale ning töövahendeid;
6) seostatakse õppesisu näidetega nii Eesti kui ka maailma kunstist ja rahvakultuurist.
- Füüsiline õpikeskkond
2. Kool tagab kooli õppekava järgi kunstitundideks foto-ja videokaamerate, skanneri ja printeri ning internetiühendusega arvutite kasutamise võimaluse. Samuti võimaldab kool vajalikud kunstivahendid ja -materjalid.
3. Kool tagab võimalusel muuseumide, kunstinäituste jne. külastamise.
- Hindamine.
Hindamise eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet. Hinnangu andmisel lähtuda lapse isiksusest, arvestades tema eelnevat taset ning edasijõudmist. Hindamise objektiks on lisaks õpitulemustele ka õpilase töö- ja õpiprotsess.
