TEHNOLOOGIA AINEKAVA
| tehnoloogia-ainekava.pdf |
Kinnitatud direktori KK nr.25, 12.detsember 2013.a.
rakendada ja arendada tehnoloogiat loovalt ning innovaatiliselt;
mõista tehnoloogia nüüdisaegseid arengusuundumusi ning tehnoloogia ja loodusteaduste seoseid;
analüüsida tehnoloogia rakendamisega kaasnevaid võimalusi ja ohte;
järgida intellektuaalomandikaitse nõudeid;
lahendada probleeme, lõimides mõttetööd käelise tegevusega;
valida ja ohutult kasutada erinevaid materjale ning töövahendeid;
viia eesmärgipäraselt ellu ideid;
tulla toime majapidamistöödega ja toituda tervislikult.
loovalt;
2) näeb teadussaavutuste ja tehnoloogia arengu seoseid ning arutleb töö muutumise üle
ajaloos;
3) näeb käelises tegevuses ja mõttetöös võimalust igapäevaelu mitmekesistada ning
praktilisi probleeme lahendada;
4) analüüsib ja valib tehnilisi lahendusi ning on suuteline oma arvamust esitlema ja
põhjendama;
5) märkab ning arvestab toodete disaini seost funktsionaalsuse, esteetilisuse ja
kultuuritraditsioonidega;
6) valib oma ideede teostamiseks sobivaid materjale ja töövahendeid ning tähtsustab
materjalide ja töövahendite ohutut kasutust;
7) oskab lugeda tööjoonist ja -juhendit;
8) rakendab tervisliku toitumise põhitõdesid menüüd kavandades ja analüüsides;
9) oskab valmistada mitmekesiseid ja tervislikke toite;
10) tuleb toime koduse majapidamisega.
3. Ainevaldkonna õppeainedTehnoloogia valdkonna õppeained on tööõpetus, tehnoloogiaõpetus ning käsitöö ja kodundus.
Tööõpetust õpitakse 1.–3. klassini , tehnoloogiaõpetust 4.–9. klassini, käsitööd ja kodundust 4.–9.klassini
Tööõpetuse, tehnoloogia, käsitöö ja kodunduse nädalatundide jaotumine klassiti nädalas:
Teadvustatakse nüüdisühiskonna mõtteviise, ideaale ja väärtusi.
Õpikeskkond ning õppe korraldus aitavad mõista ümbritsevat esemelist maailma ning kultuuritraditsioonide ja tehnoloogilise maailma arengut.
Õpitakse kasutama erinevaid tehnoloogilisi võtteid ning analüüsima tehnoloogilisi lahendusi.
Ainevaldkonna õppeained soodustavad erinevates õppeainetes ja elusfäärides omandatut praktiliselt rakendada.
Õpitakse mõistma ülesande lahendamisel või toote loomisel tekkivaid valikuid, leidma ning kombineerima erinevaid keskkonnahoidlikke teostusviise.
Õpe toetab nähtuste ja toodete terviklikkuse tunnetamist ning ülesannete kompleksset lahendamist.
Nüüdisühiskonnas on olulisel kohal tehnoloogiline kirjaoskus. Tundides uuritakse ning analüüsitakse nähtusi ja olukordi ning kasutatakse erinevaid teabeallikaid, ühendatakse loov mõttetöö ja käeline tegevus, mis on oluline inimese füsioloogilises ja vaimses arengus.
Oskusi, teadmisi ja väärtushoiakuid omandatakse praktilistes tegevustes, teadvustades tööd kui inimesele eriomast tegevust.
Õppes genereeritakse ideid, kavandatakse, modelleeritakse ja valmistataks esemeid/tooteid ning õpitakse neid esitlema.
Ülesannete ja ühiste aruteludega õpitakse märkama esemete disaini funktsionaalsust ning seoseid kunstiloomingu ja kultuuritaustaga.
Toetatakse noorte omaalgatust, ettevõtlikkust ja loovust ning õpitakse hindama säästlikku ja tervislikku eluviisi.
Õpilased omandavad teadmisi tervislikust toitumisest ning kodusest majapidamisest. Õppeköögis tegutsedes harjutakse väärtustama tervisliku toitumise põhitõdesid.
Õpitakse positiivselt meelestatud keskkonnas, kus õpilase püüdlikkust ja arengut igati tunnustatakse.
Õpetus arendab töö- ja koostööoskusi, kriitilist mõtlemist ning analüüsi- ja hindamisoskusi.
Erinevate rakenduslikku laadi tegevuste analüüsimine aitab õpilastel teha otsuseid kutsevalikul ning leida endale meeldivaid ja pingeid maandavaid hobisid
Abstraktsele analüüsile lisanduvad nägemise, kompimise ja katsetamise võimalused ning silmaga nähtav tulemus.
Aineprojektid lubavad siduda aine eri valdkondi, luua ainevaldkonnasiseseid seoseid ning seoseid teiste õppeainetega.
Suhtluspädevus (sh võõrkeeltepädevus). Teavet kogudes areneb õpilase funktsionaalne kirjaoskus ning täieneb tema tehnoloogiasõnavara. Oma tööd esitledes ja valikuid põhjendades saadakse esinemiskogemusi ning areneb väljendusoskus.
Tööülesannete ning projektide tarvis materjali ja teabe otsimine ning uurimine aitab kaasa võõrkeelte omandamisele.
Matemaatikapädevus. Tehnoloogiaainetes kasutab õpilane oma töös loogilist mõtlemist ning matemaatilisi teadmisi. Õpilase arvutustel ja mõõtmistel on praktiline tagajärg, vigu (ja nende tagajärgi) märgatakse kohe, analüüs ning paremate lahenduste leidmine on paratamatus.
Loodusteaduslik pädevus. Töötamine erinevate looduslike ja tehismaterjalidega eeldab tutvumist nende materjalide omadustega. Tehnoloogiaõpetuses, käsitöös ja kodunduses puutub õpilane otseselt kokku mitmete keemiliste ja füüsikaliste protsessidega.
Sotsiaalne pädevus. Tehnika ja tehnoloogia arengu tundmine, arengu põhjuste teadvustamine ja edasiste arengusuundade mõistmine aitab kaasa inimühiskonna arengu tunnetamisele.
Ühiselt töötades õpitakse teisi arvestama, käitumisreegleid järgima ning oma arvamusi kaitsma.
Tutvumine eri maade kultuuritraditsioonide ja nende kujunemise põhjustega aitab mõistvalt suhtuda teistesse rahvustesse.
Kunstipädevus. Erinevate esemete disainimine ning valmistamine pakub õpilastele loomingulise eneseväljenduse võimalusi. Õpitakse hindama uudseid ja isikupäraseid lahendusi ning märkama esemete disaini funktsionaalsust ja seoseid kunstiloomingu ning kultuuritaustaga.
Tervise ja kehakultuuri pädevus. Praktilistes ülesannetes kinnistub terviseteadlik käitumine, ergonoomika põhimõtete arvestamine ning tervisliku toitumise ja sportliku eluviisi väärtustamine.
„Elukestev õpe ja karjääri planeerimine”. Tutvumine tehnoloogia arengu ja inimese rolli
muutumisega tööprotsessis aitab tunnetada pideva õppimise vajadust. Oma ideede rakendamiseks tehnoloogiliste võimaluste valimine, töö kavandamine ning üksi ja üheskoos töötamine aitavad arendada ning analüüsida oma töövõimeid.
„Keskkond ja jätkusuutlik areng”. Tähtis on toodet valmistades kasutada säästlikult nii looduslikke kui ka tehismaterjale. Tähelepanu pööratakse keskkonnasäästlike tarbimisharjumuste kujundamisele ja kujunemisele. Jäätmete sorteerimine ning energia ja ressursside kokkuhoid tundides aitavad kinnistada ökoloogiateadmisi.
„Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus”. Algatusvõime, ettevõtlikkus ja koostöö on tihedalt seotud tehnoloogiaainete sisuga. Oma ideede realiseerimise ja töö korraldamise oskus on üks valdkonna õppeainete põhilisi eesmärke. Ettevõtlikkust toetavad oskuslikult elluviidud projektid, mis annavad õpilastele võimaluse oma võimeid proovida.
„Kultuuriline identiteet”. Tutvumine esemelise kultuuri, kommete ja toitumistavadega võimaldab näha kultuuride erinevust maailma eri paigus ning teadvustada oma kohta mitmekultuurilises maailmas. Õpitakse märkama ja kasutama rahvuslikke elemente esemete disainimisel.
„Teabekeskkond”. Oma tööd kavandades ja ainealaste projektide tarvis infot kogudes õpitakse kasutama erinevaid teabekanaleid ning hindama kogutud info usaldusväärsust. Interneti kasutamine võimaldab kursis olla tehnoloogia uuendustega ning tutvuda disainerite ja käsitöötegijate loominguga terves maailmas.
„Tehnoloogia ja innovatsioon”. Arutletakse intellektuaalomandi kaitse ning arvuti kasutamise võimaluste üle oma tööde kavandamisel ja esitlemisel. Õpitakse oma tööd virtuaalkeskkonnas esitlema. Tutvumine arvuti abil juhitavate täisautomaatsete seadmetega ning võimaluse korral ka nendega töötamine aitavad tunnetada tänapäevaseid tehnoloogilisi võimalusi.
„Tervis ja ohutus”. Erinevate tööliikide puhul on vaja tutvuda tööohutusega ning arvestada ohutusnõudeid. Tutvumine erinevate looduslike ja sünteetiliste materjalidega ning nende omadustega aitab teha esemelises keskkonnas tervisest lähtuvaid valikuid. Tervisliku toitumise põhitõdede omandamine ning tervislike toitude praktiline valmistamine loovad aluse terviseteadlikule käitumisele.
„Väärtused ja kõlblus”. Tehnoloogiaainetes kujuneb väärtustav suhtumine töösse ning töö
tegijasse. Rühmas töötamine annab väärtuslikke kogemusi üksteise arvestamisel,
organiseerimisoskuse arendamisel ning võimalike konfliktide lahendamisel. Kodunduse
etiketiteemade kaudu kujundatakse praktilisi käitumisoskusi erinevates situatsioonides, õpitakse mõistma käitumisvalikute põhjusi ja võimalikke tagajärgi.
7.1. 4.klass
Õpitulemused
Tehnoloogia igapäevaelus
1) mõistab tehnoloogia olemust ja väärtustab tehnoloogilise kirjaoskuse vajalikkust igapäevaelus;
2) loob seoseid tehnoloogia arengu ja teadussaavutuste vahel;
3) seostab tehnoloogiaõpetust teiste õppeainetega ja eluvaldkondadega;
4) kirjeldab ratta ja energia kasutamist ajaloos
6) valmistab mudeleid praktilise tööna;
Disain ja joonestamine
1) selgitab joonte tähendust joonisel, oskab joonestada jõukohast tehnilist joonist ning seda
esitleda;
2) koostab kolmvaate lihtsast detailist;
3) teab ja kasutab õpiülesannetes disaini elemente;
4) disainib lihtsaid tooteid, kasutades selleks ettenähtud materjale;
Materjalid ja nende töötlemine
1) tunneb põhilisi materjale, nende olulisemaid omadusi ja töötlemise viise;
2) valib ja kasutab eesmärgipäraselt erinevaid töötlusviise, töövahendeid ja materjale;
3) suudab valmistada jõukohaseid liiteid;
4) valmistab mitmesuguseid lihtsaid tooteid (sh mänguasju);
5) kasutab õppetöös puurpinki
6) analüüsib ja hindab loodud toodet, sh esteetilisest ja rakenduslikust küljest;
7) annab tehtud ülesande või toote kvaliteedile oma hinnangu;
8) mõistab ja arvestab kaaslaste erinevaid tööoskusi;
9) teadvustab ning järgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid;
10) väärtustab ja kasutab tervisele ohutuid tööviise;
11) kasutab materjale säästlikult ning leiab võimalusi nende korduskasutuseks.
Õppesisu
Tehnoloogia igapäevaelus
Tehnoloogia olemus. Tehnoloogiline kirjaoskus ja selle vajalikkus
Disain ja joonestamine
Eskiis. Lihtsa toote kavandamine. Tehniline joonis. Jooned ja nende tähendused.
Disain. Disaini elemendid
Materjalid ja nende töötlemine
Materjalide liigid (puit, metall) ja nende omadused.
Materjalide töötlemise viisid (märkimine, saagimine jne) ning töövahendid (tööriistad ja masinad).
Levinumad käsi- ja elektrilised tööriistad. Puur-
Tervisekaitse- ja tööohutusnõuded töötlemises, ohutud töövõtted.
7.2. 5.klass
Õpitulemused
Õppesisu
7.3. 6.klass
Õpitulemused
6. klassi õpilane:
1) mõistab ja selgitab tehnoloogia olemust ning väärtustab tehnoloogilise kirjaoskuse
vajalikkust igapäevaelus;
2) iseloomustab kodus, olmes, harrastustes ja paikkonnas kasutatavaid lihtsaid tehnoloogilisi
süsteeme ja protsesse ning ressursse;
3) planeerib tööd ja lahendab sellega seotud ülesandeid;
4) joonestab joonist ja disainib lihtsaid tooteid;
5) tunneb põhilisi materjale ja nende omadusi ning kasutab neid töös otstarbekalt;
6) teab põhilisi töövahendeid ja töötlemisviise ning oskab neid töös kasutada;
7) valmistab lihtsaid tooteid (nt mänguasi, paat, liikuv auto jne);
8) esitleb ideed, joonist või toodet;
9) teadvustab ning järgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid;
10) väärtustab ning järgib väljakujunenud tööalaseid väärtus- ja käitumishoiakuid;
11) tunneb põhilisi toiduaineid ja nende omadusi ning valmistab lihtsamaid toite.
Õppesisu
7.4. 7.klass
Õpitulemused
Tehnoloogia igapäevaelus
1) kirjeldab ja analüüsib inimtegevuse mõju loodusele ning keskkonnale;
2) mõistab iseenda osaluse olulisust tehnoloogilistes protsessides tulevikus ja vastutust nende
eetilise kujundamise eest;
3) kasutab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid, teab nende seadmete üldist tööpõhimõtet ning ohutut käsitsemist;
4) teab mõningaid põllumajandus-, meditsiini- ja biotehnoloogia kasutusvõimalusi;
5) teadvustab ressursside piiratud hulka ning tarbib ressursse säästvalt ja jätkusuutlikult;
7) iseloomustab tänapäevast tootmisprotsessi
8) teadvustab tehnoloogia ja inimese vastastikust mõju
Disain ja joonestamine
1) planeerib ülesande ja disainib toote ning esitleb seda võimaluse korral arvutiga;
2) lahendab probleemülesandeid,
3) teab ja kasutab toodete erinevaid viimistluse võimalusi;
4) teab ja kasutab pinnakatete omadusi ja kasutusvõimalusi;
7) joonestab jõukohast tehnilist joonist, vormistab ja esitleb joonist või skeemi.
Materjalid ja nende töötlemine
1) leiab teavet materjalide, nende omaduste ja töötlemise kohta, hangib ja kasutab ainealast teavet kirjandusest ning internetist;
2) analüüsib materjalide omadusi, töötlemise viise ning kasutamise võimalusi,
3) kasutab toodet valmistades mitmesuguseid töövahendeid,
4) tunneb ja kasutab töötlemisel masinaid ning mehhanisme;
5) valmistab omanäolisi tooteid, tunneb ja kasutab mitmeid liitevõimalusi;
6) kujundab välja oma positiivsed väärtushinnangud ja kõlbelised tööharjumused;
7) teadvustab ning järgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid, kasutab ohutult masinaid ning
töövahendeid.
Õppesisu
Tehnoloogia igapäevaelus
Tehnoloogia analüüsimine: positiivsed ja negatiivsed mõjud. Eetilised tõekspidamised tehnoloogia rakendamisel. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia. Ressursside säästlik tarbimine.
Disain ja joonestamine
Leiutamine ja uuenduslikkus. Tehnilist taipu arendavate ja probleemülesannete lahendamine.
Viimistlemine ja pinnakatted. Ergonoomia. Ornamentika
Materjalid ja nende töötlemine
Materjalide ja nende töötlemise kohta teabe hankimise võimalused kirjandusest ning internetist.
Tänapäevased materjalide töötlemise viisid. Käsi- ja elektrilised tööriistad. Masinad ja
mehhanismid. Tervisekaitse- ja tööohutusnõuded töötlemises, ohutud töövõtted.
7.5.8.klass
Õpitulemused
Õppesisu
7.6.9.klass
Õpitulemused
9. klassi õpilane:
1) valib toote valmistamiseks sobivaid materjale, töövahendeid ja töötlemisviise ning kasutab
selle kohta vajalikku teavet ainealasest kirjandusest ja internetist;
25
2) käsitseb ohutult käsi- ja elektrilisi tööriistu ning materjale,
3) kasutab ressursse keskkonda säästvalt ning jätkusuutlikult;
4) genereerib ideid, rakendab neid loovalt tooteid luues ja täiustades ning mõistab iseenda
osaluse tähtsust tehnoloogiat kasutades;
5) mõistab tehnoloogilise protsessi ajal asetleidvaid muutusi ning oskab neid selgitada ja
põhjendada;
6) analüüsib toote valmistamise protsessi ning sünteesib uusi teadmisi;
7) hindab tulemuse kvaliteeti ja toote rakendamise tõhusust, esitleb toodet;
8) valmistab tooteid, teadvustab ja rakendab loodusteaduste võimalusi praktilistes tegevustes;
9) kirjeldab tehnoloogilise maailma saavutusi ja oma rolli tuleviku töömaailmas;
10) kujundab oma positiivsed väärtushinnangud ja kõlbelised tööharjumused, väldib ning
hindab võimalikke ohte töös;
11) teeb tervislikke toiduvalikuid, väärtustab tervislikke eluviise ning toimib vastutustundliku
tarbijana.
Õppesisu
Õppetegevust kavandades ja korraldades:
1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja
oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate
teemadega;
2) taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta
ulatuses ühtlaselt ning jätab õpilasele piisavalt aega puhata ja huvitegevustega tegelda;
3) võimaldatakse õppida individuaalselt ning üheskoos teistega (iseseisvad, paaris- ja
rühmatööd), et toetada õpilaste kujunemist aktiivseteks ning iseseisvateks õppijateks;
4) kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad
individualiseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni;
5) rakendatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid
õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid;
6) laiendatakse õpikeskkonda: looduskeskkond, arvutiklass, kooliõu, muuseumid, näitused,
ettevõtted jne;
7) kasutatakse erinevaid õppemeetodeid, sh aktiivõpet: loov mõttetegevus, arutelud,
diskussioonid, rollimängud, väitlused, projektõpe, katsetused, õpimapi ja uurimistöö
koostamine, praktilised ja uurimistööd, internetipõhised keskkonnad jne;
8) otsustab aineõpetaja õppesisule kuluvate tundide arvu ja järjestuse;
9) on õpetus peamiselt üles ehitatud toote vms arendustsüklile;
10) läbitakse etapid alates info otsimisest, toote disainimisest, toote teostusest ning selle
tutvustamisest teistele õpilastele;
11) arvestatakse, et sõltuvalt õpilaste varasematest kogemustest ning ülesande/toote eripärast
muutuvad eri vanuseastmete õpilaste õpitulemuste rõhuasetused;
12) arvestatakse, et õpetuses vaheldub teoreetiline tegevus praktilisega;
13) tagatakse, et uudse teoreetilise õpisisu korral käsitletakse rohkem aega tunnist
teooriaküsimusi ja materjalide töötlemise võtteid;
14) pühendatakse tundides, kus tegeldakse praktiliste töömahukate toodetega vms, suurem
osa ajast praktilisele tööle;
15) peetakse silmas, et rakendustegevusele eelneb tööohutusalane instrueerimine ning ohutute
töövõtete demonstreerimine;
16) on kodused ülesanded, arvestades õppeaine spetsiifikat, peamiselt seotud teabe hankimise
ja selle analüüsimisega ning toote disainiga;
17) on rõhk loovusel (disainimine, toote täiendamine jms), rahvuslike töötraditsioonide
säilitamisel (rahvuslik toode, rahvakunstist pärit motiivide kasutamine toodet kaunistades
jne) ning nüüdisaegsel tehnoloogial;
18) on olulised projektipõhised õppetöövormid (sh õppeainete ja eluvaldkondade vahelised,
ühistöö ettevõtlusega ning poiste ja tüdrukute koostöö);
19) on töö organiseerimisel tähtis õpetajate koostöö koolis;
7.8.Füüsiline õpikeskkond
1. Tehnoloogiaõpetuse, käsitöö ja kodunduse tundide läbiviimiseks jaotuvad õpilased klassis
kahte rühma soolisust arvestamata.
2. Kool korraldab valdava osa tehnoloogiaõpetuse õpet ruumides, kus:
a) on sisustus vastavalt kooli valitud praktilistele töödele, statsionaarseid tööpinke
(nt puurpink) on vähemalt üks õpperühma kohta;
b) on elektrilised käsitööriistad kaks komplekti õpperühma kohta;
c) on ruumid riietamiseks ja kätepesuks, õpetajatööks, materjalide ja praktiliste tööde
hoidmiseks;
d) on individuaalsed kaitsevahendid igale õpilasele ja õpetajale;
e.) on ventilatsioon;
f) ruumid ja õppetarbed, sealhulgas tööriistad, vastavad tervisekaitse, tööohutuse ja
ergonoomia nõuetele.
3. Kool võimaldab tehnoloogiaõpetuse õppeks vajalikud materjalid.
7.9.Hindamine
Hindamisel lähtutakse vastavatest Võsu Kooli õppekava üldosa sätetest.
Õpilast hinnates on oluline nii õpetaja sõnaline hinnang, numbriline hinne kui ka õpilase
enesehinnang. Õpiülesande täitmisel hinnatakse:
1) planeerimist ja disaini (originaalsust, iseseisvust, idee või kavandi rakendamise võimalust,
materjali ja töövahendite valiku otstarbekust, toote valmistamise viisi, tööjoonise tehnilist
korrektsust jms);
2) valikute (idee, töötlusviisi, materjali jms) tegemise ja põhjendamise ning seoste
kirjeldamise oskust;
3) valmistamise kulgu (koostööoskust, iseseisvust tööd tehes, materjalide ja töövahendite
ning kirjalike ja infotehnoloogiliste vahendite kasutamise oskust, teoreetilisi teadmisi ja
nende rakendamise oskust, tööohutuse järgimist jms);
4) õpilase arengut (edasipüüdlikkust, vaimset ja füüsilist arengut);
5) töö tulemust (idee teostust, toote viimistlust, esteetilist väärtust, töö õigeaegset valmimist,
toote kvaliteeti jm), sh üksikute ülesannete sooritamist ja toote esitlemise oskust.
Õpilast hinnates võetakse arvesse kultuurse käitumise reegleid ja õpilase hoiakuid (püüdlikkust,
suhtumist õppetöösse, abivalmidust teiste õpilaste suhtes, õpperuumide kodukorra täitmist,
töökust, järjekindlust, tähelepanelikkust jm). Õpilaste teadmisi, tehnilist nutikust ja loovust
hinnatakse ka probleemülesannete, võistlusmängude, projektitööde jms põhjal.
8.1. Õppeaine kirjeldus
I kooliastme tööõpetust iseloomustab loov käeline aktiivsus, mis on oluline õpilase füsioloogilises ja vaimses arengus. Tööülesannete valikul lähtutakse eesmärgist arendada laste vaimseid ja füüsilisi võimeid: motoorikat, tähelepanu, silmamõõtu, ruumitaju, kujutlusvõimet jne. Õpilased töötavad erinevate materjalidega, võrdlevad nende omadusi ja töötlemise viise. Omandatakse oskus käsitseda lihtsamaid tööriistu ning kasutada õigeid esmaseid töövõtteid.
Oluline on arendada oma töö kavandamise oskust, kasvatada iseseisvust otsustusi tehes ning kujundada leidurivaistu.
Õpetaja kavandab tööülesanded selliselt, et lubatud ja oodatud oleksid mitmesugused lahendused ning õpilastel jääks võimalus rakendada oma fantaasiat. Pööratakse tähelepanu tööle ning tulemuse esteetilisusele. Arutletakse leitud põnevate ideede üle ja innustatakse loovast tegevusest rõõmu tundma. Igal õppeaastal tehakse ühistöid või korraldatakse aineprojekte. Nende käigus õpitakse koos teistega töötama, üksteist abistama, teiste arvamusi arvestama ning oma arvamusi põhjendama. Kuna käsitööõpetuse tundide põhisisu on loominguline praktiline tegevus, on sel ainel täita emotsionaalselt tasakaalustav ülesanne õppes.
8.2. 1. klassi õpitulemused ja õppesisu
1. Kavandamine
Õpitulemused
Õpilane:
1) kirjeldab, esitleb ning hindab oma ideid;
2) kavandab lihtsamaid esemeid/tooteid;
3) märkab esemetel rahvuslikke elemente.
Õppesisu
Ümbritsevate esemete vaatlemine, nende disain minevikus ja tänapäeval.
Rahvuslikud mustrid ja motiivid.
2. Materjalid
Õpitulemused
Õpilane:
1) eristab erinevaid looduslikke ning tehismaterjale (paber, tekstiil, nahk, plast, vahtplast, puit, traat, plekk jne);
2) võrdleb materjalide üldisi omadusi;
3) oskab materjale ühendada ja kasutada.
Õppesisu
Looduslikud ning tehismaterjalid (paber, kartong, papp, tekstiil, nahk, plast, vahtmaterjal, puit, traat, plekk jne).
Katsetused erinevate materjalidega, nende omaduste võrdlemine. Ideede leidmine materjalide korduskasutuseks.
3. Töötamine
Õpitulemused
Õpilane:
1) töötab õpetaja suulise juhendamise järgi;
2) julgeb oma idee teostamiseks ise võimalusi valida ja mõelda;
3) toob näiteid õpetusega seotud igapäevaelust;
4) arvestab ühiselt töötades kaaslasi;
5) arutleb ohutuse vajalikkuse ja töökoha korrashoiu üle;
6) tutvustab ja hindab oma tööd.
Õppesisu
Töötamine suulise juhendamise järgi.Oma idee teostamine, toetudes õpitud oskustele ja iseseisvatele katsetustele. Töökoha korras hoidmine, selle mõju töö tulemusele ja ohutusele.
Rühmatöös ülesannete täitmine, ühiselt ideede genereerimine, üksteise arvamuste arvestamine ja kaaslaste abistamine. Töö tulemuse uudsuse, kasutamise ja esteetilisuse hindamine.
4. Tööviisid
Õpitulemused
Õpilane:
1) kasutab materjale säästlikult;
3) käsitseb kasutatavamaid töövahendeid õigesti ning ohutult;
4) kasutab paberit ning kartongi tasapinnalisi ja ruumilisi esemeid valmistades;
5) modelleerib ja meisterdab erinevatest materjalidest esemeid ( õpetaja juhendamisel);
Õppesisu
Materjalide lihtsamad töötlemise viisid (mõõtmine, märkimine, rebimine, voltimine, lõikamine, detailide ühendamine, liimimine, naelutamine, punumine, kaunistamine, värvimine, viimistlemine).
Sagedasemad töövahendid (käärid, nuga, naaskel, vasar, jne), nende õige, otstarbekas ja ohutu kasutamine, töövahendite hooldamine.
Töötlemisvõtte valik sõltuvalt ideest ja materjalist. Jõukohaste esemete valmistamine.
5. Kodundus
Õpitulemused
Õpilane:
1) hoiab korda oma tegevustes ja ümbruses ning peab vajalikuks sortida jäätmeid;
2) tegutseb säästliku tarbijana;
3) selgitab isikliku hügieeni vajalikkust ning hoolitseb oma välimuse ja rõivaste eest;
4) järgib viisakusreegleid.
Õppesisu
Arutelu hubase kodu kui perele olulise väärtuse üle. Ruumide korrastamine ja kaunistamine. Riiete ning jalatsite korrashoid. Isiklik hügieen.
Tervislik toiduvalik.Laua katmine, kaunistamine ja koristamine.
Viisakas käitumine. Säästlik tarbimine. Jäätmete sortimine.
8.3. 2. klassi õpitulemused ja õppesisu
1. Kavandamine
Õpitulemused
Õpilane:
1) kirjeldab, esitleb ning hindab oma ideid;
2) kavandab lihtsamaid esemeid/tooteid;
3) märkab esemetel rahvuslikke elemente.
Õppesisu
Ümbritsevate esemete vaatlemine, nende disain minevikus ja tänapäeval.
Rahvuslikud mustrid ja motiivid. Ideede otsimine ja valimine, abimaterjali ning info kasutamine.
2. Materjalid
Õpitulemused
Õpilane:
1) eristab erinevaid looduslikke ning tehismaterjale (paber, tekstiil, nahk, plast, vahtplast, puit, traat, plekk jne);
2) võrdleb materjalide üldisi omadusi;
3) oskab materjale ühendada ja kasutada.
Õppesisu
Looduslikud ning tehismaterjalid (paber, kartong, papp, tekstiil, nahk, plast, vahtmaterjal, puit, traat, plekk jne).
Katsetused erinevate materjalidega, nende omaduste võrdlemine. Ideede leidmine materjalide korduskasutuseks.
3. Töötamine
Õpitulemused
Õpilane:
1) töötab õpetaja suulise juhendamise järgi;
2) julgeb oma idee teostamiseks ise võimalusi valida ja mõelda;
3) toob näiteid õpetusega seotud igapäevaelust;
4) arvestab ühiselt töötades kaaslasi;
5) arutleb ohutuse vajalikkuse ja töökoha korrashoiu üle;
6) tutvustab ja hindab oma tööd.
Õppesisu
Töötamine suulise juhendamise järgi.Oma idee teostamine, toetudes õpitud oskustele ja iseseisvatele katsetustele. Töökoha korras hoidmine, selle mõju töö tulemusele ja ohutusele.
Rühmatöös ülesannete täitmine, ühiselt ideede genereerimine, üksteise arvamuste arvestamine ja kaaslaste abistamine. Töö tulemuse uudsuse, kasutamise ja esteetilisuse hindamine.
4. Tööviisid
Õpitulemused
Õpilane:
1) kasutab materjale säästlikult;
2) valib erinevaid töötlemisviise- ja vahendeid;
3) käsitseb kasutatavamaid töövahendeid õigesti ning ohutult;
4) kasutab paberit ning kartongi tasapinnalisi ja ruumilisi esemeid valmistades;
5) modelleerib ja meisterdab erinevatest materjalidest esemeid ( õpetaja juhendamisel);
Õppesisu
Materjalide lihtsamad töötlemise viisid (mõõtmine, märkimine, rebimine, voltimine, lõikamine, detailide ühendamine, liimimine, naelutamine, punumine, kaunistamine, värvimine, viimistlemine).
Sagedasemad töövahendid (käärid, nuga, naaskel, vasar, jne), nende õige, otstarbekas ja ohutu kasutamine, töövahendite hooldamine.
Töötlemisvõtte valik sõltuvalt ideest ja materjalist. Jõukohaste esemete valmistamine.
5. Kodundus
Õpitulemused
Õpilane:
1) hoiab korda oma tegevustes ja ümbruses ning peab vajalikuks sortida jäätmeid;
2) tegutseb säästliku tarbijana;
3) selgitab isikliku hügieeni vajalikkust ning hoolitseb oma välimuse ja rõivaste eest;
4) järgib viisakusreegleid.
Õppesisu
Arutelu hubase kodu kui perele olulise väärtuse üle. Ruumide korrastamine ja kaunistamine. Riiete ning jalatsite korrashoid. Isiklik hügieen.
Tervislik toiduvalik.Laua katmine, kaunistamine ja koristamine.
Viisakas käitumine. Säästlik tarbimine. Jäätmete sortimine.
8.4. 3.klassi õpitulemused ja õppesisu
1.Kavandamine
Õpitulemused
Õpilane:
1.) Kirjeldab, esitleb ning hindab oma ideid.
2.) Kavandab lihtsamaid esemeid/tooteid, kasutab abimaterjali ning infot.
3.)Märkab esemetel rahvuslikke elemente.
Õppesisu
Ümbritsevate esemete vaatlemine, nende disain minevikus ja tänapäeval. Rahvuslikud mustrid ja motiivid.
Ideede otsimine ja valimine, abimaterjali ning info kasutamine.
Ideede visandamine paberil.
Idee esitlemine.
Lihtsate esemete ja keskkonna kavandamine.
2.Materjalid
Õpitulemused
Õpilane:
1.) Eristab erinevaid looduslikke ning tehismaterjale (paber, kartong, papp,
tekstiil, nahk, plast, vahtplast, puit, traat, plekk jne).
2.) Võrdleb materjalideüldisi omadusi.
3.) Oskab materjale ühendada ja kasutada.
Õppesisu
Looduslikud ning tehismaterjalid (paber, kartong, papp, tekstiil, nahk,plast,vahtmaterjal, puit,traat, plekk jne).
Materjalide saamislugu, omadused, otstarve ja kasutamine.
Katsetused erinevate materjalidega, nende omaduste võrdlemine. Ideede leidmine materjalide korduskasutuseks.
3.Töötamine
Õpitulemused
Õpilane
1.) Töötab õpetaja suulise juhendamise järgi ning kasutab iseseisvalt abivahendina lihtsat
tööjuhendit.
2.) Julgeb oma idee teostamiseks ise võimalusi valida ja mõelda.
3.) Toob näiteid õpetusega seotud igapäevaelust.
4.) Arvestab ühiselt töötades kaaslasi.
5.) Arutleb ohutuse vajalikkuse ja töökoha korrashoiu üle.
6.) Tutvustab ja hindab oma tööd.
Õppesisu
Töötamine suulise juhendamise järgi.
Tutvumine kirjaliku tööjuhendiga, sellest arusaamine. Oma idée teostamine,toetudes õpitud oskustele ja iseseisvatele katsetustele.
Töökoha korras hoidmine, selle mõju töö tulemusele ja ohutusele.
Rühmatöös ülesannete täitmine, ühiselt ideede genereerimine, üksteise arvamuste
arvestamine ja kaaslaste abistamine.
Töö tulemuse uudsuse, kasutamise ja esteetilisuse hindamine.
4.Tööviisid
Õpitulemused
Õpilane:
1.) Kasutab materjale säästlikult.
2.) Valib erinevaid töötlemisviise ja –vahendeid mõõtmine, märkimine, rebimine, voltimine, lõikamine, vestmine, saagimine, heegeldamine, detailide ühendamine, õmblemine, liimimine, naelutamine, punumine, kaunistamine, värvimine, viimistlemine;käärid, nuga, nõel, heegelnõel, naaskel, vasar, saag, kruvikeeraja, lõiketangid, näpitsad jne.
3.) Käsitseb kasutatavamaid
töövahendeid õigesti ning ohutult.
4.) Kasutab paberit ning kartongi tasapinnalisi ja ruumilisi esemeid valmistades.
5.) Modelleerib ja meisterdab erinevatest materjalidest esemeid.
6.) Valmistab tekstiilmaterjalist väiksemaid esemeid.
Õppesisu
Materjalide lihtsamad töötlemise viisid (mõõtmine, märkimine, rebimine, voltimine, lõikamine, vestmine, saagimine, heegeldamine, detailide ühendamine, õmblemine,
liimimine, naelutamine, punumine, kaunistamine, värvimine, viimistlemine).
Sagedasemad töövahendid (käärid, nuga, nõel, heegelnõel, naaskel, vasar, saag, kruvikeeraja, lõiketangid, näpitsad
jne), nende õige, otstarbekas ja ohutu kasutamine, töövahendite hooldamine.
Töötlemisvõtte valik sõltuvalt ideest ja materjalist.
Jõukohaste esemete valmistamine.
5. Kodundus
Õpitulemused
Õpilane:
1.) Hoiab korda oma tegevustes ja ümbruses ning peab vajalikuks sortida jäätmeid.
2.) Tegutseb säästliku tarbijana.
3.) Selgitab isikliku hügieeni vajalikkust ning hoolitseb oma välimuse ja rõivaste
eest.
4.) Järgib viisakusreegleid.
Õppesisu
Arutelu hubase kodu kui perele olulise väärtuse üle.
Ruumide korrastamine ja kaunistamine. Riiete ning jalatsite korrashoid. Isiklik
hügieen.Tervislik toiduvalik. Lihtsamate toitude valmistamine. Laua katmine, kaunistamine ja koristamine. Viisakas käitumine. Säästlik tarbimine. Jäätmete
sortimine.
8.5. I kooliastme õpitulemused
1) töötab õpetaja juhendamisel, kasutades sobivaid materjale ja lihtsamaid töötlemisviise;
2) hoiab korda ja puhtust ning järgib esmaseid ohutusnõudeid;
3) oskab kasutada tööjuhendit ning tegutseda selle järgi üksi või koos teistega;
4) leiab töö tegemiseks loovaid lahendusi;
5) hindab ja tunnustab enda ja teiste tööd ning tunneb rõõmu oma tööst.
8.6. Õppetegevus
Õppetegevust kavandades ja korraldades:
1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega;
2) taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta ulatuses ühtlaselt ning jätab õpilasele piisavalt aega puhata ja huvitegevustega tegelda;
3) võimaldatakse õppida individuaalselt ning üheskoos teistega (iseseisvad, paaris-ja
rühmatööd), et toetada õpilaste kujunemist aktiivseteks ning iseseisvateks õppijateks;
4) kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad
individualiseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni;
5) lõimitakse õppesse võimaluse korral teisi õppeaineid, kohaldades üldõpetuse põhimõtteid;
6) arvestab õpetaja tööplaani koostades ka teistes ainetes õpitavat;
7) arvestatakse, et õppetegevus on rakendusliku suunitlusega; teooria osa ei ületa 1/3
õppetunni mahust;
8) peetakse silmas, et teoreetiline ja praktiline osa vahelduvad sujuvalt vastavalt õpilaste
suutlikkusele ning edasijõudmisele;
9) innustatakse õpilasi oma arvamust avaldama; ühiselt arutletakse õpetusega seotud
teemadel ning pööratakse tähelepanu väärtuskasvatusele;
10) jälgitakse, et õppimine on vaheldusrikas, et võimaldada läbida erinevaid tööliike ja
teemasid, katsetada mitmesuguste materjalide töötlemist ning tutvuda nende omadustega;
11) on rõhk käelisel tegevusel (õpitakse kasutama mitmesuguseid lihtsamaid tööriistu ja vahendeid, töödeldakse materjale) ning loovusel (kavandamine, toote/tööeseme
täiendamine või kaunistamine, viimistlemine);
12) tagatakse, et klassis luuakse asjalik ja meeldiv töine õhkkond ning toetatakse õpilase
loovust ja omaalgatust.
8.7. Füüsiline õpikeskkond
1. Kool võimaldab tööõpetuse õppeks esmased individuaalsed töövahendid: lõikamisvahendid, mõõtmisvahendid, märkimisvahendid, töövahendid tekstiilitööks, töövahendid meisterdamiseks.
2. Kool võimaldab tööõpetuse õppeks vajalikud materjalid.
8.8. Hindamine
1. Tööõpetuses on oluline õpetaja hinnang tehtud tööle.
2. Õpetajapoolne suunamine aitab õpilast ise oma tegevusele ning töö tulemusele hinnangut anda.
3. Hinnates arvestatakse õpilase loovust ülesannet lahendades, töö kulgu ja saavutatud
õpitulemusi.
4. Lisaks võetakse hindamisel arvesse õpilase arengut, püüdlikkust, töökultuuri ja abivalmidust teiste õpilaste vastu.
9. Käsitöö ja kodundus
Arutletakse kunsti, käsitöö ja moe seoste ning käsitöö ja kergetööstuse tähtsuse üle ajaloos ja tänapäevamaailmas. Tutvutakse erinevate materjalide ja nende omadustega ning proovitakse nende kasutamise mitmesuguseid tehnikaid. Õpitakse nägema ja leidma huvitavaid ning uudseid lahendusi esemete ja toodete disainimisel. Oluline osa on säilitada ja arendada rahvuslikke kultuuritraditsioone nii käsitöös kui ka kodunduses. Õpitakse märkama erinevate maade käsitöö-ja toidutraditsioone ning nende seost ajaloo, kliima, usu ja kultuuritavadega. Loomingulistel ja praktilistel tegevustel on ka lõõgastav funktsioon nii õppetöös kui ka tulevases elus.
Kodunduse tundides õpitakse tervisliku toitumise põhitõdesid, tasakaalustatud menüü koostamist ja toiduvalmistamist ning arendatakse majandamisoskust; analüüsitakse inimeste tarbijakäitumist, väärtustatakse keskkonnasäästlikku, oma õigusi ning kohustusi teadvat tarbijat, otsitakse seoseid ja vastuolusid inimeste terviseteadlikkuse ning tegeliku käitumise vahel.
Seega kujundab käsitöö ja kodundus õppeainena õpilases praktilist mõtlemist, loovust, käelise tegevuse arengut ja eneseanalüüsi võimet ning arendab tehnoloogiaalast kirjaoskust. Õppeaine lõimib teadmisi, mis on omandatud teistes õppeainetes.
1. Kavandamine
Õpitulemused
Õpilane:
1) kavandab omandatud töövõtete baasil jõukohaseid käsitööesemeid;
2) leiab käsitööeseme kavandamiseks ideid eesti rahvakunstist;
3) leiab võimalusi taaskasutada tekstiilmaterjale.
Õppesisu
Idee ja kavandi tähtsus eset valmistades. Värvusõpetuse põhitõdede arvestamine esemeid disainides.
Ideede leidmine ja edasiarendamine kavandiks.
Tekstiilide ja käsitöömaterjalide valiku ning sobivuse põhimõtted lähtuvalt kasutusalast.
2. Töö kulg
Õpitulemused
Õpilane:
1) töötab iseseisvalt lihtsama tööjuhendi järgi;
2) järgib töötades ohutusnõudeid ning hoiab korras töökoha;
3) hindab oma töö korrektsust ja esteetilisust.
Õppesisu
Töötamine suulise juhendamise järgi. Töötamine tööjuhendi järgi.Tööjaotus rühmas, ühistöö kavandamine, hooliv, arvestav ja üksteist abistav käitumine. Ühise töö analüüsimine ja hindamine.
3. Rahvakunst
Õpitulemused
Õpilane:
1) märkab rahvuslikke kujunduselemente tänapäevastel esemetel;
2) kirjeldab muuseumis olevaid rahvuslikke esemeid.
Õppesisu
Rahvakultuur ja selle tähtsus. Esemeline rahvakunst. Tavad ja kombed. Rahvuslikud mustrid ehk kirjad ajaloolistel ja tänapäevastel esemetel. Muuseumite roll rahvakunsti säilitajana. Rahvuslike detailide kasutamine tänapäevast tarbeeset kavandades.
4. Materjalid
Õpitulemused
Õpilane:
1) kirjeldab looduslike kiudainete saamist, põhiomadusi, kasutamist ja hooldamist;
2) seostab käsitöölõnga jämedust ja eseme valmimiseks kuluvat aega.
Õppesisu
Tekstiilkiudained. Looduslikud kiud, nende saamine ja omadused (lambavill). Õmblusniidid, käsitööniidid ja -lõngad.
5. Tööliigid
Õpitulemused
Õpilane:
1) kasutab tekstiileset kaunistades üherealisi pisteid;
2) heegeldab põhisilmuseid;.
Õppesisu
Tikkimine. Töövahendid ja sobivad materjalid. Üherealised pisted. Mustri kandmine riidele. Töö viimistlemine.
Heegeldamine. Töövahendid ja sobivad materjalid. Põhisilmuste heegeldamine. Edasi-tagasi heegeldamine. Heegeldustöö viimistlemine.
Kodundus.
1. Töö organiseerimine ja hügieen
Õpitulemused
Õpilane:
1) teadvustab hügieenireeglite järgimise vajadust köögis töötades;
2) koostab koos kaaslastega tööplaani, lepib kokku tööjaotuse, täidab ülesande, hindab rühma
töötulemust ja igaühe rolli tulemuse saavutamisel;
3) suhtub kaaslastesse heatahtlikult ning arvestab teiste arvamust.
Õppesisu
Isikliku hügieeni nõuded köögis töötades. Toidu ohutus. Nõude pesemine käsitsi ja masinaga, köögi korrashoid. Tööde järjekord toitu valmistades.
Tööjaotus rühmas, ühistöö kavandamine, hooliv ja arvestav käitumine. Ühise töö analüüsimine ja hindamine.
2. Toidu valmistamine
Õpitulemused
Õpilane:
1) kasutab mõõtenõusid ja kaalu ning oskab teisendada mahu-ja massiühikuid;
2) valib töövahendid ja seadmed töö eesmärgi järgi ning kasutab neid ohutusnõudeid
arvestades;
3) valmistab lihtsamaid tervislikke toite, kasutades levinumaid toiduaineid ning külmtöötlemistehnikaid.
Õppesisu
Retsept. Mõõtühikud. Töövahendid köögis. Ohutushoid.
Toiduainete eeltöötlemine, külmtöötlemine. Võileivad. Kuumtöötlemata magustoidud. Külmad joogid.
3. Lauakombed
Õpitulemused
Õpilane:
1) katab toidukorra järgi laua, valides ning paigutades sobiva lauapesu, -nõud ja -kaunistused;
2) peab kinni üldtuntud lauakommetest ning hindab laua ja toitude kujundust.
Õppesisu
Lauakombed ning lauakatmise tavad ja erinevad loomingulised võimalused. Lauapesu, -nõud ja kaunistused.
Sobivate nõude valimine toidu serveerimiseks.
4. Tarbijakasvatus
Õpitulemused
Õpilane:
1) tunneb jäätmete hoolimatust käitlemisest tulenevaid ohte keskkonnale ning teab enda
võimalusi, kuidas aidata kaasa jäätmete keskkonnasäästlikule käitlemisele;
2) käitub keskkonnahoidliku tarbijana;
Õppesisu
Teadlik ja säästlik tarbimine. Energia ja vee säästlik tarbimine. Jäätmete sorteerimine.
1. Kavandamine
Õpitulemused
Õpilane:
1) kavandab omandatud töövõtete baasil jõukohaseid käsitööesemeid;
2) leiab käsitööeseme kavandamiseks ideid eesti rahvakunstist;
3) leiab võimalusi taaskasutada tekstiilmaterjale.
Õppesisu
Idee ja kavandi tähtsus eset valmistades. Värvusõpetuse põhitõdede arvestamine esemeid disainides.
Ideede leidmine ja edasiarendamine kavandiks.
Tekstiilide ja käsitöömaterjalide valiku ning sobivuse põhimõtted lähtuvalt kasutusalast.
2. Töö kulg
Õpitulemused
Õpilane:
1) töötab iseseisvalt lihtsama tööjuhendi järgi;
2) järgib töötades ohutusnõudeid ning hoiab korras töökoha;
3) hindab oma töö korrektsust ja esteetilisust.
Õppesisu
Töötamine suulise juhendamise järgi. Töötamine tööjuhendi järgi.Tööjaotus rühmas, ühistöö kavandamine, hooliv, arvestav ja üksteist abistav käitumine. Ühise töö analüüsimine ja hindamine.
3. Rahvakunst
Õpitulemused
Õpilane:
1) märkab rahvuslikke kujunduselemente tänapäevastel esemetel;
2) kirjeldab muuseumis olevaid rahvuslikke esemeid.
Õppesisu
Rahvakultuur ja selle tähtsus. Esemeline rahvakunst. Tavad ja kombed. Rahvuslikud mustrid ehk kirjad ajaloolistel ja tänapäevastel esemetel. Muuseumite roll rahvakunsti säilitajana. Rahvuslike detailide kasutamine tänapäevast tarbeeset kavandades.
4. Materjalid
Õpitulemused
Õpilane:
1) eristab telgedel kootud kangaid trikotaažist ning võrdleb nende omadusi;
2) seostab käsitöölõnga jämedust ja eseme valmimiseks kuluvat aega.
Õppesisu
Kanga kudumise põhimõte. Kanga liigid: telgedel kootud, silmuskoelised, mittekootud kangad. Õmblusniidid, käsitööniidid ja -lõngad.
5. Tööliigid
Õpitulemused
Õpilane:
1) koob põhisilmuseid ning tunneb mustrite ülesmärkimise viise ja tingmärke;
2) koob lihtsa skeemi järgi;
3) seab õmblusmasina töökorda, traageldab ning õmbleb lihtõmblust;
4) lõikab välja ja õmbleb valmis lihtsama eseme.
Õppesisu
Kudumine. Töövahendid ja sobivad materjalid. Silmuste loomine. Parem- ja pahempidine silmus. Ääresilmused. Kudumi lõpetamine. Lihtsa koekirja lugemine. Kudumi viimistlemine ja hooldamine.
Õmblemine. Töövahendid. Täpsuse vajalikkus õmblustöös. Õmblemine käsitsi ja masinaga. Õmblusmasina niiditamine. Lihtõmblus. Õmblustöö viimistlemine.
Kodundus.
1. Töö organiseerimine ja hügieen
Õpitulemused
Õpilane:
1) teadvustab hügieenireeglite järgimise vajadust köögis töötades;
2) koostab koos kaaslastega tööplaani, lepib kokku tööjaotuse, täidab ülesande, hindab rühma
töötulemust ja igaühe rolli tulemuse saavutamisel;
3) suhtub kaaslastesse heatahtlikult ning arvestab teiste arvamust.
Õppesisu
Isikliku hügieeni nõuded köögis töötades. Toidu ohutus. Nõude pesemine käsitsi ja masinaga, köögi korrashoid. Tööde järjekord toitu valmistades.
Tööjaotus rühmas, ühistöö kavandamine, hooliv ja arvestav käitumine. Ühise töö analüüsimine ja hindamine.
2. Toidu valmistamine
Õpitulemused
Õpilane:
1) kasutab mõõtenõusid ja kaalu ning oskab teisendada mahu-ja massiühikuid;
2) valib töövahendid ja seadmed töö eesmärgi järgi ning kasutab neid ohutusnõudeid
arvestades;
3) valmistab lihtsamaid tervislikke toite, kasutades levinumaid toiduaineid ning kuumtöötlemistehnikaid.
Õppesisu
Retsept. Mõõtühikud. Töövahendid köögis. Ohutushoid.
Toiduainete kuumtöötlemine. Kartulite, munade ja makaronide keetmine. Toor- ja segasalatid. Külmad kastmed. Pudrud ja teised teraviljatoidud.
3. Lauakombed
Õpitulemused
Õpilane:
1) katab toidukorra järgi laua, valides ning paigutades sobiva lauapesu, -nõud ja -kaunistused;
2) peab kinni üldtuntud lauakommetest ning hindab laua ja toitude kujundust.
Õppesisu
Lauakombed ning lauakatmise tavad ja erinevad loomingulised võimalused. Lauapesu, -nõud ja kaunistused.
Sobivate nõude valimine toidu serveerimiseks.
4. Tarbijakasvatus
Õpitulemused
Õpilane:
1) tunneb jäätmete hoolimatust käitlemisest tulenevaid ohte keskkonnale ning teab enda
võimalusi, kuidas aidata kaasa jäätmete keskkonnasäästlikule käitlemisele;
2) käitub keskkonnahoidliku tarbijana;
Õppesisu
Teadlik ja säästlik tarbimine. Energia ja vee säästlik tarbimine. Jäätmete sorteerimine.
1. Kavandamine
Õpitulemused
Õpilane:
1) kavandab omandatud töövõtete baasil jõukohaseid käsitööesemeid;
2) leiab käsitööeseme kavandamiseks ideid eesti rahvakunstist;
3) leiab võimalusi taaskasutada tekstiilmaterjale.
Õppesisu
Idee ja kavandi tähtsus eset valmistades. Kujunduse põhimõtted ja nende rakendamine. Kavandamise graafilised võimalused. Värvusõpetuse põhitõdede arvestamine esemeid disainides.
Ideede leidmine ja edasiarendamine kavandiks.
Tekstiilide ja käsitöömaterjalide valiku ning sobivuse põhimõtted lähtuvalt kasutusalast.
2. Töö kulg
Õpitulemused
Õpilane:
1) töötab iseseisvalt lihtsama tööjuhendi järgi;
2) järgib töötades ohutusnõudeid ning hoiab korras töökoha;
3) hindab oma töö korrektsust ja esteetilisust.
Õppesisu
Töötamine suulise juhendamise järgi. Töötamine tööjuhendi järgi. Lihtsama tööjuhendi koostamine. Tööjaotus rühmas, ühistöö kavandamine, hooliv, arvestav ja üksteist abistav käitumine. Ühise töö analüüsimine ja hindamine.
3. Rahvakunst
Õpitulemused
Õpilane:
1) märkab rahvuslikke kujunduselemente tänapäevastel esemetel;
2) kirjeldab muuseumis olevaid rahvuslikke esemeid.
Õppesisu
Rahvakultuur ja selle tähtsus. Esemeline rahvakunst. Tavad ja kombed. Rahvuslikud mustrid ehk kirjad ajaloolistel ja tänapäevastel esemetel. Muuseumite roll rahvakunsti säilitajana. Rahvuslike detailide kasutamine tänapäevast tarbeeset kavandades.
4. Materjalid
Õpitulemused
Õpilane:
1) eristab telgedel kootud kangaid trikotaažist ning võrdleb nende omadusi;
2) seostab käsitöölõnga jämedust ja eseme valmimiseks kuluvat aega.
Õppesisu
Tekstiilkiudained. Looduslikud kiud, nende saamine ja omadused. Kanga kudumise põhimõte. Kanga liigid: telgedel kootud, silmuskoelised, mittekootud kangad. Õmblusniidid, käsitööniidid ja -lõngad. Erinevatest tekstiilmaterjalidest esemete hooldamine.
5. Tööliigid
Õpitulemused
Õpilane:
1) heegeldab ja koob põhisilmuseid ning tunneb mustrite ülesmärkimise viise ja tingmärke;
2)heegeldab ja koob lihtsa skeemi järgi;
3) seab õmblusmasina töökorda, traageldab ning õmbleb lihtõmblust; palistust.
4) lõikab välja ja õmbleb valmis lihtsama eseme.
5) mõistab täpsuse vajalikkust õmblemisel ning järgib seda töös
Õppesisu
Tikkimine. Töövahendid ja sobivad materjalid. Tarbe- ja kaunistuspisted. Kaherealised pisted. Töö viimistlemine.
Heegeldamine. Töövahendid ja sobivad materjalid. Heegelkirjade ülesmärkimise viisid. Skeemi järgi heegeldamine. Ringheegeldamine. Motiivide heegeldamine ja ühendamine. Heegeldustöö viimistlemine.
Kudumine. Töövahendid ja sobivad materjalid. Silmuste loomine. Parem- ja pahempidine silmus. Ääresilmused. Ringselt kudumine. Kudumi lõpetamine. Lihtsa koekirja lugemine. Kudumi viimistlemine ja hooldamine.
Õmblemine. Töövahendid. Täpsuse vajalikkus õmblustöös. Õmblemine käsitsi ja masinaga. Õmblusmasina niiditamine. Lihtõmblus. Äärestamine. Palistused. Lõike paigutamine riidele. Õmblusvarud. Õmblustöö viimistlemine.
Kodundus.
1.Toit ja toitumine.
Õpitulemused
Õpilane:
1)Teab erinevaid toiduainerühmi ning tunneb neisse kuuluvaid toiduaineid ja nende omadusi;
2)võrdleb pakeniinfo järgi erinevate toiduainete toiteväärtust;
3)teab, mis toiduained riknevad kergesti ning säilitab toiduaineid sobival viisil;
4)hindab oma toitumisharjumuste vastavust toitumisõpetuse põhitõdedele ning teeb ettepanekuid tervislikumaks toiduvalikuks.
Õppesisu
Piim ja piimasaadused. Liha ja lihasaadused. Kala ja kalasaadused. Muna. Toidurasvad. Toiduainete säilitamine.
2. Töö organiseerimine ja hügieen
Õpitulemused
Õpilane:
1) teadvustab hügieenireeglite järgimise vajadust köögis töötades;
2) koostab koos kaaslastega tööplaani, lepib kokku tööjaotuse, täidab ülesande, hindab rühma töötulemust ja igaühe rolli tulemuse saavutamisel;
3) suhtub kaaslastesse heatahtlikult ning arvestab teiste arvamust.
Õppesisu
Isikliku hügieeni nõuded köögis töötades. Toidu ohutus. Nõude pesemine käsitsi ja masinaga, köögi korrashoid. Tööde järjekord toitu valmistades.
Tööjaotus rühmas, ühistöö kavandamine, hooliv ja arvestav käitumine. Ühise töö analüüsimine ja hindamine.
3. Toidu valmistamine
Õpitulemused
Õpilane:
1) kasutab mõõtenõusid ja kaalu ning oskab teisendada mahu-ja massiühikuid;
2) valib töövahendid ja seadmed töö eesmärgi järgi ning kasutab neid ohutusnõudeid
arvestades;
3) valmistab lihtsamaid tervislikke toite, kasutades levinumaid toiduaineid ning kuumtöötlemistehnikaid.
Õppesisu
Retsept. Mõõtühikud. Töövahendid köögis. Ohutushoid.
Toiduainete kuumtöötlemine. Piim ja piimatooted. Liha, kala, muna. Kuidas osta ja säilitada liha-, kala- ja muna.
4. Lauakombed
Õpitulemused
Õpilane:
1) katab toidukorra järgi laua, valides ning paigutades sobiva lauapesu, -nõud ja -kaunistused;
2) peab kinni üldtuntud lauakommetest ning hindab laua ja toitude kujundust.
Õppesisu
Lauakombed ning lauakatmise tavad ja erinevad loomingulised võimalused. Lauapesu, -nõud ja kaunistused.
Sobivate nõude valimine toidu serveerimiseks.
5. Kodu korrashoid
Õpitulemused
Õpilane:
1)teeb korrastustöid, kasutades sobivaid töövahendeid;
2)planeerib rõivaste pesemist, kuivatamist ja triikimist hooldusmärkide järgi;
3)näeb kodutööde jaotamises pereliikmete heade suhete eeldust.
Õppesisu
Puhastus- ja korrastustööd. Kodutööde planeerimine ja jaotamine. Töövahendid. Rõivaste pesemine käsitsi ja masinaga. Hooldusmärgid. Triikimine. Jalatsite hooldamine.
6. Tarbijakasvatus
Õpitulemused
Õpilane:
1)teab väljendite “kõlblik kuni…” ja “parim enne…” tähendust;
2) tunneb jäätmete hoolimatust käitlemisest tulenevaid ohte keskkonnale ning teab enda
võimalusi, kuidas aidata kaasa jäätmete keskkonnasäästlikule käitlemisele;
3) käitub keskkonnahoidliku tarbijana;
4)oskab valida erinevaid kaupu ja oma valikut põhjendada;
5)analüüsib oma taskuraha kasutamist.
Õppesisu
Tulud ja kulud pere eelarves, taskuraha. Arutelu raha kasutamise ja säästmise üle. Tarbijainfo (pakendiinfo).
Teadlik ja säästlik tarbimine. Energia ja vee säästlik tarbimine. Jäätmete sorteerimine.
Projektõpe
Õpilane:
1) teadvustab end rühmatöö, projektitöö ja teiste ühistöös toimuvate tegevuste liikmena;
2) osaleb aktiivselt erinevates koostöö-ja suhtlusvormides;
3) leiab iseseisvalt ja/või koostöös teistega ülesannetele ning probleemidele lahendeid;
4) suhtub kaaslastesse heatahtlikult ja arvestab teiste tööalaseid arvamusi;
5) kujundab, esitleb ja põhjendab oma arvamust;
6) väärtustab töö tegemist ning analüüsib töö kulgu
Õpilased saavad valida kahe või enama korraga toimuva valikteema või aineprojekti vahel.
Valikteemad ja projektid võivad olla nii tehnoloogiaõpetuse, käsitöö kui ka kodunduse
valdkonnast. Projektitöid võib lõimida omavahel, teiste õppeainete ja klassidevaheliste
projektidega ning ülekooliste ja pikemaajaliste koolidevaheliste üritustega. Projektitööd valitakse, pidades silmas kohalikke traditsioone, uudseid ja tavapäraseid töötlemisviise ning teatud teema süvitsi käsitlemise huvi. Projektitöö valdkond moodustab iseseisva terviku, mille puhul ei eeldata õpilastelt teemaga seonduvaid varasemaid oskusi ega teadmisi
Käsitöö
1. Rahvakunst
Õpitulemused
Õpilane:
1) tunneb peamisi eesti rahvuslikke käsitöötavasid;
2) kasutab inspiratsiooniallikana etnograafilisi esemeid;
3) näeb rahvaste kultuuripärandit kui väärtust.
Õppesisu
Sümbolid ja märgid rahvakunstis.
Kudumine eesti rahvakunstis. Rahvarõivad. Eesti etnograafiline ornament tänapäevase rõivastuse ja esemelise keskkonna kujundamisel.
2. Töö organiseerimine
Õpitulemused
Õpilane:
1) arutleb töö ja tehnoloogia muutumise üle ühiskonna arengus;
2) otsib ülesandeid täites abi nüüdisaegsest teabelevist;
3) esitleb või eksponeerib oma tööd;
4) täidab iseseisvalt ja koos teistega endale võetud ülesandeid ning planeerib tööd ajaliselt;
5) analüüsib enda loomingulisi ja tehnoloogiaalaseid võimeid ning teeb valikuid edasisteks õpinguteks ja hobideks.
Õppesisu
Käsitöötehnikate ja tekstiilitööstuse areng ning seda mõjutanud tegurid ajaloos. Nüüdisaegsed tehnoloogilised võimalused ning uudsed võtted rõivaste ja tarbeesemete valmistamisel.
Töövahendite ja tehnoloogia valik sõltuvalt materjalist ja valmistatavast esemest. Töö
planeerimine üksi ja rühmas töötades. Vajaliku teabe hankimine tänapäeva teabelevist, selle analüüs ja kasutamine. Iseseisvalt tööjuhendi järgi töötamine.
Oma töö ja selle tulemuse analüüsimine ning hindamine. Töö esitlemine ja eksponeerimine.
3. Materjalid
Õpitulemused
Õpilane:
1) kirjeldab keemiliste kiudainete põhiomadusi, kasutamist ja hooldamist;
2) võrdleb materjalide valikul nende mõju tervisele;
3) kombineerib oma töös erinevaid materjale.
Õppesisu
Tekstiilkiudained. Keemilised kiud. Tehiskiudude ja sünteetiliste kiudude saamine ning omadused. Tänapäeva käsitöömaterjalid. Mitmesuguste materjalide kooskasutamise võimaluste leidmine.
4. Tööliigid
Õpitulemused
Õpilane:
1) valib tööeseme valmistamiseks sobivaid materjale, töövahendeid, tehnikaid ja
viimistlusvõtteid;
3) koob kirjalist pinda ning koekirju koeskeemi kasutades; koob ringselt;
4) leiab loovaid võimalusi kasutada õpitud käsitöötehnikaid.
Õppesisu
Tikkimine. Tutvumine erinevate tikanditega. Tikand loomingulise väljendusvahendina. Sümbolid ja märgid. Võimaluse korral tikandi kavandamine ja loomine arvutiga.
Kudumine. Silmuste kahandamine ja kasvatamine. Ringselt kudumine. Kirjamine. Erinevate koekirjade kudumine skeemi järgi. Silmuste arvestamine, eseme kudumine ja viimistlemine.
Kodundus
1. Toit ja toitumine
Õpitulemused
Õpilane:
1) teab mitmekülgse toiduvaliku tähtsust oma tervisele ning põhiliste makro-ja
mikrotoitainete vajalikkust ja allikaid;
2) analüüsib menüü tervislikkust ning koostab tasakaalustatud ja mitmekülgse menüü;
3) teab toidu valmistamisel toimuvaid muutusi ning oskab neid teadmisi rakendada;
Õppesisu
Makro-ja mikrotoitained, nende vajalikkus ning allikad. Lisaained toiduainetes. Toiduainete toitainelise koostise hinnang. Mitmekülgse ja tasakaalustatud päevamenüü koostamine lähtuvalt toitumissoovitustest. Internetipõhised tervisliku toitumise keskkonnad. Toiduainete muutused kuumtöötlemisel, toitainete kadu.
2. Töö organiseerimine
Õpitulemused
Õpilane:
1) arvestab rühmaülesandeid täites kaasõpilaste arvamusi ja hinnanguid;
2) kasutab menüüd koostades ainekirjandust ja teabeallikaid;
Õppesisu
Meeskonna juhtimine. Suurema projekti korraldamine alates menüü koostamisest, kalkulatsioonist ja praktilise töö organiseerimisest kuni tulemuse analüüsimiseni.
3. Toidu valmistamine
Õpitulemused
Õpilane:
1) teab toiduainete kuumtöötlemise viise;
2) tunneb peamisi maitseaineid ja roogade maitsestamise võimalusi;
3) valmistab retsepti kasutades erinevaid kuumi ja külmi roogi;
Õppesisu
Nüüdisaegsed köögiseadmed, nende kasutamine ja hooldus. Kuumtöötlemise viisid. Maitseained ja roogade maitsestamine.
Supid. Liha jaotustükid ja lihatoidud. Kalaroad. Soojad kastmed.
Käsitöö
1. Rahvakunst
Õpitulemused
Õpilane:
1) tunneb peamisi eesti rahvuslikke käsitöötavasid;
2) kasutab inspiratsiooniallikana etnograafilisi esemeid;
3) näeb rahvaste kultuuripärandit kui väärtust.
Õppesisu
Sümbolid ja märgid rahvakunstis.
Heegeldamine ja tikkimine eesti rahvakunstis. Rahvarõivad. Eesti etnograafiline ornament tänapäevase rõivastuse ja esemelise keskkonna kujundamisel. Teiste rahvaste etnograafia inspiratsiooniallikana.
2. Töö organiseerimine
Õpitulemused
Õpilane:
1) arutleb töö ja tehnoloogia muutumise üle ühiskonna arengus;
2) otsib ülesandeid täites abi nüüdisaegsest teabelevist;
3) esitleb või eksponeerib oma tööd;
4) täidab iseseisvalt ja koos teistega endale võetud ülesandeid ning planeerib tööd ajaliselt;
5) analüüsib enda loomingulisi ja tehnoloogiaalaseid võimeid ning teeb valikuid edasisteks õpinguteks ja hobideks.
Õppesisu
Käsitöötehnikate ja tekstiilitööstuse areng ning seda mõjutanud tegurid ajaloos. Nüüdisaegsed tehnoloogilised võimalused ning uudsed võtted rõivaste ja tarbeesemete valmistamisel. Käsitsitöö väärtustamine tarbekunsti osana või isikupärase eneseväljendusena.
Töövahendite ja tehnoloogia valik sõltuvalt materjalist ja valmistatavast esemest. Töö
planeerimine üksi ja rühmas töötades. Vajaliku teabe hankimine tänapäeva teabelevist, selle analüüs ja kasutamine. Iseseisvalt tööjuhendi järgi töötamine.
Oma töö ja selle tulemuse analüüsimine ning hindamine. Töö esitlemine ja eksponeerimine.
3. Materjalid
Õpitulemused
Õpilane:
1) kombineerib oma töös erinevaid materjale.
Õppesisu
Tänapäeva käsitöömaterjalid. Mitmesuguste materjalide kooskasutamise võimaluste leidmine.
4. Tööliigid
Õpitulemused
Õpilane:
1) valib tööeseme valmistamiseks sobivaid materjale, töövahendeid, tehnikaid ja
viimistlusvõtteid;
2) leiab loovaid võimalusi kasutada õpitud käsitöötehnikaid.
Õppesisu
Tikkimine. Tutvumine erinevate tikanditega. Tikand loomingulise väljendusvahendina. Sümbolid ja märgid. Võimaluse korral tikandi kavandamine ja loomine arvutiga.
Heegeldamine. Tutvumine heegeltehnika loominguliste võimalustega.
Kodundus
1. Toit ja toitumine
Õpitulemused
Õpilane:
1) teab mitmekülgse toiduvaliku tähtsust oma tervisele;
2) tunneb toidu erinevaid säilitusviise ning riknemisega seotud riskitegureid;
3) teab toidu valmistamisel toimuvaid muutusi ning oskab neid teadmisi rakendada;
Õppesisu
Toiduallergia ja toidutalumatus. Taimetoitluse ja dieetide mõju organismile. Toitumishäired. Internetipõhised tervisliku toitumise keskkonnad. Mikroorganismid toidus. Toiduainete riknemise põhjused. Hügieeninõuded toiduainete säilitamise korral. Toidu kaudu levivad haigused. Toiduainete säilitamine ja konservimine.
2. Töö organiseerimine
Õpitulemused
Õpilane:
1) arvestab rühmaülesandeid täites kaasõpilaste arvamusi ja hinnanguid;
2) kalkuleerib toidu maksumust.
Õppesisu
Meeskonna juhtimine. Suurema projekti korraldamine alates menüü koostamisest, kalkulatsioonist ja praktilise töö organiseerimisest kuni tulemuse analüüsimiseni.
3. Toidu valmistamine
Õpitulemused
Õpilane:
1) küpsetab tainatooteid ja võrdleb erinevaid kergitusaineid.
Õppesisu
Kergitusained ja tainatooted. Vormiroad ja vokitoidud. Kuumtöödeldud järelroad.
4. Tarbijakasvatus.
Õpitulemused
Õpilane:
1) tunneb tarbija õigusi ning kohustusi:
2) analüüsib reklaamide mõju ostmisele;
3) oskab koostada leibkonna eelarvet;
1. Disain ja kavandamine
Õpitulemused
Õpilane:
1)valib sobivaid rõivaid, lähtudes nende materjalist, otstarbest, lõikest, stiilist ja oma figuurist;
2)arutleb moe muutumise üle;
3)märkab originaalseid ja leidlikke lahendusi esemete ning rõivaste disainis;
4)kavandab isikupäraseid esemeid.
Õppesisu
Tekstiilid rõivastuses ja sisekujunduses. Rõivastus kui ajastu vaimu peegeldaja – sotsiaalsed märksüsteemid.
Moelooming. Komplektide ja kollektsioonide koostamise põhimõtted. Moe, isikupära ja proportsiooni põhimõtete arvestamine kavandades. Sobivate lisandite valik stiili kujundades. Ideekavand ja selle vormistamine. Ornamentika alused. Kompositsiooni seaduspärasuste arvestamine käsitööeset kavandades. Tekstiilesemete kavandamine ja kaunistamisviisid esinevates tekstiilitehnoloogiates.
2. Rahvakunst
Õpitulemused
Õpilane:
1) tunneb peamisi eesti rahvuslikke käsitöötavasid;
2) kasutab inspiratsiooniallikana etnograafilisi esemeid;
3) näeb rahvaste kultuuripärandit kui väärtust.
Õppesisu
Kultuuridevahelised seosed, erinevused ja sarnasused. Mitmekultuuriline keskkond.
Sümbolid ja märgid rahvakunstis.
Teiste rahvaste etnograafia inspiratsiooniallikana.
3. Töö organiseerimine
Õpitulemused
Õpilane:
1) arutleb töö ja tehnoloogia muutumise üle ühiskonna arengus;
2) otsib ülesandeid täites abi nüüdisaegsest teabelevist;
3) esitleb või eksponeerib oma tööd;
4) täidab iseseisvalt ja koos teistega endale võetud ülesandeid ning planeerib tööd ajaliselt;
5) analüüsib enda loomingulisi ja tehnoloogiaalaseid võimeid ning teeb valikuid edasisteks õpinguteks ja hobideks.
Õppesisu
Nüüdisaegsed tehnoloogilised võimalused ning uudsed võtted rõivaste ja tarbeesemete valmistamisel. Käsitsitöö väärtustamine tarbekunsti osana või isikupärase eneseväljendusena. Õmblemise ja käsitööga seotud elukutsed ning võimalused ettevõtluseks.
Töövahendite ja tehnoloogia valik sõltuvalt materjalist ja valmistatavast esemest. Vajaliku teabe hankimine tänapäeva teabelevist, selle analüüs ja kasutamine. Elektriliste töövahenditega töötamine ja nende hooldamine kasutusjuhendi järgi.
Oma töö ja selle tulemuse analüüsimine ning hindamine. Töö esitlemine ja eksponeerimine. Näituse kujundamine ning virtuaalkeskkonna kasutamine oma töö eksponeerimiseks.
4. Materjalid
Õpitulemused
Õpilane:
1) kombineerib oma töös erinevaid materjale.
Õppesisu
Tänapäeva käsitöömaterjalid. Mitmesuguste materjalide kooskasutamise võimaluste leidmine.
5. Tööliigid
Õpitulemused
Õpilane:
1) valib tööeseme valmistamiseks sobivaid materjale, töövahendeid, tehnikaid ja
viimistlusvõtteid;
2)võtab lõikelehelt lõikeid, valib õpetaja abiga sobiva tehnoloogia ja õmbleb endale rõivaeseme;
3) leiab loovaid võimalusi kasutada õpitud käsitöötehnikaid.
Õppesisu
Õmblemine. Kanga kuumniiske töötlemine. Rõivaeseme õmblemine. Mõõtude võtmine, rõiva suurusnumbri määramine, lõikelehe kasutamine ja lõigete paigutamine riidele. Valitud rõivaeseme õmblemiseks sobivate tehnoloogiliste võtete kasutamine. Eseme õmblemise tehnoloogilise järjekorra määramine. Õmblustöö viimistlemine.
Kodundus
1. Toit ja toitumine
Õpitulemused
Õpilane:
1) teab mitmekülgse toiduvaliku tähtsust oma tervisele;
2) võrdleb erinevate made rahvustoite ja teab toitumistavasid mõjutavaid tegureid;
3) teab toidu valmistamisel toimuvaid muutusi ning oskab neid teadmisi rakendada;
Õppesisu
Eestlaste toit läbi aegade. Eri rahvaste toitumistraditsioonid ja toiduvalikut mõjutavad tegurid ( asukohad, usk jm).
2. Töö organiseerimine
Õpitulemused
Õpilane:
1) arvestab rühmaülesandeid täites kaasõpilaste arvamusi ja hinnanguid;
2) kalkuleerib toidu maksumust;
3)hindab enda huve ja sobivust toiduga seotud elukutseteks või hobideks.
Õppesisu
Meeskonna juhtimine. Suurema projekti korraldamine alates menüü koostamisest, kalkulatsioonist ja praktilise töö organiseerimisest kuni tulemuse analüüsimiseni. Toiduga seonduvad ametid.
3. Toidu valmistamine
Õpitulemused
Õpilane:
1) eri rahvaste toiduvalik.
Õppesisu
Rahvustoidud.
4. Etikett
Õpitulemused
Õpilane:
1)koostab lähtuvalt ürituse sisust menüü ning kujundab ja katab laua;
2)kujundab kutse ja leiab loomingulisi võimalusi kingituse pakkimiseks;
3)rõivastub ja käitub ürituse iseloomu kohaselt;
4)mõistab lauakommete tähtsust meeldiva suhtluskeskkonna loomisel.
Õppesisu
Koosviibimiste korraldamine. Kutsed ja kingitused. Ideede ja võimaluste leidmine erinevate peolaudade kujundamiseks. Peolaua menüü koostamine.rõivastus ja käitumine vastuvõttudel, koduses peolauas, kohvikus ning restoranis.
5. Kodu korrashoid
Õpitulemused
Õpilane:
1)arutleb ja leiab seoseid kodu sisekujunduse ning seal elevate inimeste vahel;
2)tunneb erinevaid kodumasinaid, oskab võrrelda nende erinevaid parameetreid ja käsitseda neid kasutusjuhendi järgi;
3)tunneb põhilisi korrastustöid ja –tehnikaid ning oskab materjali omaduste ja määrdumise järgi leida sobiva puhastusvahendi ning –viisi;
4)teab puhastusainete pH-taseme ja otstarbe seoseid.
Õppesisu
Erinevad stiilid sisekujunduses. Toataimede hooldamine. Kodumasinad. Olmekeemia. Puhastusvahendid, nende omadused ja ohutus. Suurpuhastus.
Projektõpe
Õpilane:
1) teadvustab end rühmatöö, projektitöö ja teiste ühistöös toimuvate tegevuste liikmena;
2) osaleb aktiivselt erinevates koostöö-ja suhtlusvormides;
3) leiab iseseisvalt ja/või koostöös teistega ülesannetele ning probleemidele lahendeid;
4) suhtub kaaslastesse heatahtlikult ja arvestab teiste tööalaseid arvamusi;
5) kujundab, esitleb ja põhjendab oma arvamust;
6) väärtustab töö tegemist ning analüüsib töö kulgu
Õpilased saavad valida kahe või enama korraga toimuva valikteema või aineprojekti vahel.
Valikteemad ja projektid võivad olla nii tehnoloogiaõpetuse, käsitöö kui ka kodunduse
valdkonnast. Projektitöid võib lõimida omavahel, teiste õppeainete ja klassidevaheliste
projektidega ning ülekooliste ja pikemaajaliste koolidevaheliste üritustega. Projektitööd valitakse, pidades silmas kohalikke traditsioone, uudseid ja tavapäraseid töötlemisviise ning teatud teema süvitsi käsitlemise huvi. Projektitöö valdkond moodustab iseseisva terviku, mille puhul ei eeldata õpilastelt teemaga seonduvaid varasemaid oskusi ega teadmisi.
1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega;
2) taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta ulatuses ühtlaselt ning jätab õpilasele piisavalt aega puhata ja huvitegevustega tegelda;
3) võimaldatakse õppida individuaalselt ning üheskoos teistega (iseseisvad, paaris-ja
rühmatööd), et toetada õpilaste kujunemist aktiivseteks ning iseseisvateks õppijateks;
4) kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad
individualiseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni;
5) rakendatakse nüüdisaegseid info-ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid
õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid;
6) laiendatakse õpikeskkonda: muuseumid, näitused, looduskeskkond, arvutiklass, kooliõu, ettevõtted jne;
7) kasutatakse erinevaid õppemeetodeid, sh aktiivõpet: loov praktiline tegevus, projektõpe, uurimistööd, katsetused (nt erinevate materjalide ja toiduainete omadused), ürituste ja näituste korraldamine, internetipõhiste keskkondade kasutamine oma ideede ja töö tutvustamiseks ning eksponeerimiseks, mängud, arutelud, diskussioonid, väitlused jne;
8) lähtutakse sellest, et käsitöö ja kodundus on praktilise suunitlusega õppeaine: vähemalt
2/3 õppetunnist peab olema praktiline tegevus;
9) on rõhk loovusel (disainimine), rahvuslike töötraditsioonide säilitamisel (rahvuslik toode, rahvakunstist pärit motiivide kasutamine toote kaunistamisel jne) ning nüüdisaegsel tehnoloogial;
10) pööratakse enne uute tehnoloogiate ja seadmete kasutamist tähelepanu ohutusele;
11) planeerib õppesisu ajalise jaotumise aineõpetaja. Käsitöös on soovitatav igal õppeaastal valida 2 põhilist tööliiki, millega seostada ainesisesed läbivad teemad (kavandamine, rahvakunst, töö organiseerimine, materjalid);
12) projektõppe teemasid valides saab rohkem tähelepanu pöörata paikkonna traditsioonidele, tutvuda erinevate tehnoloogiatega ja neid katsetada, suunata õpilasi iseseisvalt ja koos teistega loovalt probleeme lahendama, looma ning aineüritusi korraldama (projektõppe teemad võivad olla nii kodundusest, käsitööst kui ka tehnoloogiast);
13) jaotatakse klass toitu valmistades ja teiste praktiliste ülesannete korral väiksemateks
rühmadeks (1–5 õpilast);
14) leitakse kodunduse teemade juures lõiminguvõimalusi nii inimeseõpetuse, bioloogia kui ka keemiaga; terviseteadlik käitumine kinnistub tunnis tehtavate praktiliste ülesannete
kaudu;
15) lähtutakse eesmärgist, et õpilased õpiksid iseseisvalt oma tööd kavandama ja
organiseerima, ning välditakse liigset otsest juhendamist.
9.9. Füüsiline õpikeskkond
1. Tehnoloogiaõpetuse, käsitöö ja kodunduse tundide läbiviimiseks jaotuvad õpilased klassis kahte rühma soolisust arvestamata.
2. Kool korraldab valdava osa käsitöö ja kodunduse õpet ruumides, kus:
a. käsitöö jaoks vajalik sisustus vastab kooli valitud praktilistele töödele;
b. kodunduse jaoks vajalik sisustus on tänapäevane ning võimaldab ohutult ja
nüüdisegselt toitu valmistada. Praktilistes kodunduse tundides kannavad õpilased põlle;
c. on ventilatsioon;
d. ruumid ja õppetarbed, sealhulgas tööriistad vastavad tervisekaitse, tööohutuse ja
ergonoomia nõuetele.
3. Kool võimaldab käsitöö ja kodunduse õppeks vajalikud materjalid.
1) kavandamist ja planeerimist (originaalsust, iseseisvust, oskust põhjendada tehtud
otsuseid/valikuid);
2) valmistamist (materjalide ja töövahendite kasutamise oskust, omandatud teadmiste
rakendamist praktikas, tööohutusnõuete ja hügieenireeglite järgimist, iseseisvust,
koostööoskust);
3) töö tulemust (kavandatu õnnestumist, viimistlust ja kvaliteeti, töö õigeaegset valmimist, esitlemise oskust);
4) õpilase arengut, püüdlikkust ning kodukorra täitmist.
- Tehnoloogiapädevus
rakendada ja arendada tehnoloogiat loovalt ning innovaatiliselt;
mõista tehnoloogia nüüdisaegseid arengusuundumusi ning tehnoloogia ja loodusteaduste seoseid;
analüüsida tehnoloogia rakendamisega kaasnevaid võimalusi ja ohte;
järgida intellektuaalomandikaitse nõudeid;
lahendada probleeme, lõimides mõttetööd käelise tegevusega;
valida ja ohutult kasutada erinevaid materjale ning töövahendeid;
viia eesmärgipäraselt ellu ideid;
tulla toime majapidamistöödega ja toituda tervislikult.
- Põhikooli lõpetaja:
loovalt;
2) näeb teadussaavutuste ja tehnoloogia arengu seoseid ning arutleb töö muutumise üle
ajaloos;
3) näeb käelises tegevuses ja mõttetöös võimalust igapäevaelu mitmekesistada ning
praktilisi probleeme lahendada;
4) analüüsib ja valib tehnilisi lahendusi ning on suuteline oma arvamust esitlema ja
põhjendama;
5) märkab ning arvestab toodete disaini seost funktsionaalsuse, esteetilisuse ja
kultuuritraditsioonidega;
6) valib oma ideede teostamiseks sobivaid materjale ja töövahendeid ning tähtsustab
materjalide ja töövahendite ohutut kasutust;
7) oskab lugeda tööjoonist ja -juhendit;
8) rakendab tervisliku toitumise põhitõdesid menüüd kavandades ja analüüsides;
9) oskab valmistada mitmekesiseid ja tervislikke toite;
10) tuleb toime koduse majapidamisega.
3. Ainevaldkonna õppeainedTehnoloogia valdkonna õppeained on tööõpetus, tehnoloogiaõpetus ning käsitöö ja kodundus.
Tööõpetust õpitakse 1.–3. klassini , tehnoloogiaõpetust 4.–9. klassini, käsitööd ja kodundust 4.–9.klassini
Tööõpetuse, tehnoloogia, käsitöö ja kodunduse nädalatundide jaotumine klassiti nädalas:
- 1.klassis 4 tundi tööõpetust (koos kunstiõpetusega)
- 2.klassis 4 tundi tööõpetust (koos kunstiõpetusega)
- 2.klassis 4 tundi tööõpetust (koos kunstiõpetusega)
- 4.klassis 2 tundi tehnoloogiat või käsitööd ja kodundust
- 5.klassis 2 tundi tehnoloogiat või käsitööd ja kodundust
- 6.klassis 2 tundi tehnoloogiat või käsitööd ja kodundust
- 7.klassis 2 tundi tehnoloogiat või käsitööd ja kodundust
- 8.klassis 2 tundi tehnoloogiat või käsitööd ja kodundust
- 9.klassis 1 tund tehnoloogiat või käsitööd ja kodundust
- Ainevaldkonna kirjeldus
Teadvustatakse nüüdisühiskonna mõtteviise, ideaale ja väärtusi.
Õpikeskkond ning õppe korraldus aitavad mõista ümbritsevat esemelist maailma ning kultuuritraditsioonide ja tehnoloogilise maailma arengut.
Õpitakse kasutama erinevaid tehnoloogilisi võtteid ning analüüsima tehnoloogilisi lahendusi.
Ainevaldkonna õppeained soodustavad erinevates õppeainetes ja elusfäärides omandatut praktiliselt rakendada.
Õpitakse mõistma ülesande lahendamisel või toote loomisel tekkivaid valikuid, leidma ning kombineerima erinevaid keskkonnahoidlikke teostusviise.
Õpe toetab nähtuste ja toodete terviklikkuse tunnetamist ning ülesannete kompleksset lahendamist.
Nüüdisühiskonnas on olulisel kohal tehnoloogiline kirjaoskus. Tundides uuritakse ning analüüsitakse nähtusi ja olukordi ning kasutatakse erinevaid teabeallikaid, ühendatakse loov mõttetöö ja käeline tegevus, mis on oluline inimese füsioloogilises ja vaimses arengus.
Oskusi, teadmisi ja väärtushoiakuid omandatakse praktilistes tegevustes, teadvustades tööd kui inimesele eriomast tegevust.
Õppes genereeritakse ideid, kavandatakse, modelleeritakse ja valmistataks esemeid/tooteid ning õpitakse neid esitlema.
Ülesannete ja ühiste aruteludega õpitakse märkama esemete disaini funktsionaalsust ning seoseid kunstiloomingu ja kultuuritaustaga.
Toetatakse noorte omaalgatust, ettevõtlikkust ja loovust ning õpitakse hindama säästlikku ja tervislikku eluviisi.
Õpilased omandavad teadmisi tervislikust toitumisest ning kodusest majapidamisest. Õppeköögis tegutsedes harjutakse väärtustama tervisliku toitumise põhitõdesid.
Õpitakse positiivselt meelestatud keskkonnas, kus õpilase püüdlikkust ja arengut igati tunnustatakse.
Õpetus arendab töö- ja koostööoskusi, kriitilist mõtlemist ning analüüsi- ja hindamisoskusi.
Erinevate rakenduslikku laadi tegevuste analüüsimine aitab õpilastel teha otsuseid kutsevalikul ning leida endale meeldivaid ja pingeid maandavaid hobisid
- Lõiming
Abstraktsele analüüsile lisanduvad nägemise, kompimise ja katsetamise võimalused ning silmaga nähtav tulemus.
Aineprojektid lubavad siduda aine eri valdkondi, luua ainevaldkonnasiseseid seoseid ning seoseid teiste õppeainetega.
Suhtluspädevus (sh võõrkeeltepädevus). Teavet kogudes areneb õpilase funktsionaalne kirjaoskus ning täieneb tema tehnoloogiasõnavara. Oma tööd esitledes ja valikuid põhjendades saadakse esinemiskogemusi ning areneb väljendusoskus.
Tööülesannete ning projektide tarvis materjali ja teabe otsimine ning uurimine aitab kaasa võõrkeelte omandamisele.
Matemaatikapädevus. Tehnoloogiaainetes kasutab õpilane oma töös loogilist mõtlemist ning matemaatilisi teadmisi. Õpilase arvutustel ja mõõtmistel on praktiline tagajärg, vigu (ja nende tagajärgi) märgatakse kohe, analüüs ning paremate lahenduste leidmine on paratamatus.
Loodusteaduslik pädevus. Töötamine erinevate looduslike ja tehismaterjalidega eeldab tutvumist nende materjalide omadustega. Tehnoloogiaõpetuses, käsitöös ja kodunduses puutub õpilane otseselt kokku mitmete keemiliste ja füüsikaliste protsessidega.
Sotsiaalne pädevus. Tehnika ja tehnoloogia arengu tundmine, arengu põhjuste teadvustamine ja edasiste arengusuundade mõistmine aitab kaasa inimühiskonna arengu tunnetamisele.
Ühiselt töötades õpitakse teisi arvestama, käitumisreegleid järgima ning oma arvamusi kaitsma.
Tutvumine eri maade kultuuritraditsioonide ja nende kujunemise põhjustega aitab mõistvalt suhtuda teistesse rahvustesse.
Kunstipädevus. Erinevate esemete disainimine ning valmistamine pakub õpilastele loomingulise eneseväljenduse võimalusi. Õpitakse hindama uudseid ja isikupäraseid lahendusi ning märkama esemete disaini funktsionaalsust ja seoseid kunstiloomingu ning kultuuritaustaga.
Tervise ja kehakultuuri pädevus. Praktilistes ülesannetes kinnistub terviseteadlik käitumine, ergonoomika põhimõtete arvestamine ning tervisliku toitumise ja sportliku eluviisi väärtustamine.
- Läbivad teemad
„Elukestev õpe ja karjääri planeerimine”. Tutvumine tehnoloogia arengu ja inimese rolli
muutumisega tööprotsessis aitab tunnetada pideva õppimise vajadust. Oma ideede rakendamiseks tehnoloogiliste võimaluste valimine, töö kavandamine ning üksi ja üheskoos töötamine aitavad arendada ning analüüsida oma töövõimeid.
„Keskkond ja jätkusuutlik areng”. Tähtis on toodet valmistades kasutada säästlikult nii looduslikke kui ka tehismaterjale. Tähelepanu pööratakse keskkonnasäästlike tarbimisharjumuste kujundamisele ja kujunemisele. Jäätmete sorteerimine ning energia ja ressursside kokkuhoid tundides aitavad kinnistada ökoloogiateadmisi.
„Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus”. Algatusvõime, ettevõtlikkus ja koostöö on tihedalt seotud tehnoloogiaainete sisuga. Oma ideede realiseerimise ja töö korraldamise oskus on üks valdkonna õppeainete põhilisi eesmärke. Ettevõtlikkust toetavad oskuslikult elluviidud projektid, mis annavad õpilastele võimaluse oma võimeid proovida.
„Kultuuriline identiteet”. Tutvumine esemelise kultuuri, kommete ja toitumistavadega võimaldab näha kultuuride erinevust maailma eri paigus ning teadvustada oma kohta mitmekultuurilises maailmas. Õpitakse märkama ja kasutama rahvuslikke elemente esemete disainimisel.
„Teabekeskkond”. Oma tööd kavandades ja ainealaste projektide tarvis infot kogudes õpitakse kasutama erinevaid teabekanaleid ning hindama kogutud info usaldusväärsust. Interneti kasutamine võimaldab kursis olla tehnoloogia uuendustega ning tutvuda disainerite ja käsitöötegijate loominguga terves maailmas.
„Tehnoloogia ja innovatsioon”. Arutletakse intellektuaalomandi kaitse ning arvuti kasutamise võimaluste üle oma tööde kavandamisel ja esitlemisel. Õpitakse oma tööd virtuaalkeskkonnas esitlema. Tutvumine arvuti abil juhitavate täisautomaatsete seadmetega ning võimaluse korral ka nendega töötamine aitavad tunnetada tänapäevaseid tehnoloogilisi võimalusi.
„Tervis ja ohutus”. Erinevate tööliikide puhul on vaja tutvuda tööohutusega ning arvestada ohutusnõudeid. Tutvumine erinevate looduslike ja sünteetiliste materjalidega ning nende omadustega aitab teha esemelises keskkonnas tervisest lähtuvaid valikuid. Tervisliku toitumise põhitõdede omandamine ning tervislike toitude praktiline valmistamine loovad aluse terviseteadlikule käitumisele.
„Väärtused ja kõlblus”. Tehnoloogiaainetes kujuneb väärtustav suhtumine töösse ning töö
tegijasse. Rühmas töötamine annab väärtuslikke kogemusi üksteise arvestamisel,
organiseerimisoskuse arendamisel ning võimalike konfliktide lahendamisel. Kodunduse
etiketiteemade kaudu kujundatakse praktilisi käitumisoskusi erinevates situatsioonides, õpitakse mõistma käitumisvalikute põhjusi ja võimalikke tagajärgi.
- TEHNOLOOGIA
7.1. 4.klass
Õpitulemused
Tehnoloogia igapäevaelus
1) mõistab tehnoloogia olemust ja väärtustab tehnoloogilise kirjaoskuse vajalikkust igapäevaelus;
2) loob seoseid tehnoloogia arengu ja teadussaavutuste vahel;
3) seostab tehnoloogiaõpetust teiste õppeainetega ja eluvaldkondadega;
4) kirjeldab ratta ja energia kasutamist ajaloos
6) valmistab mudeleid praktilise tööna;
Disain ja joonestamine
1) selgitab joonte tähendust joonisel, oskab joonestada jõukohast tehnilist joonist ning seda
esitleda;
2) koostab kolmvaate lihtsast detailist;
3) teab ja kasutab õpiülesannetes disaini elemente;
4) disainib lihtsaid tooteid, kasutades selleks ettenähtud materjale;
Materjalid ja nende töötlemine
1) tunneb põhilisi materjale, nende olulisemaid omadusi ja töötlemise viise;
2) valib ja kasutab eesmärgipäraselt erinevaid töötlusviise, töövahendeid ja materjale;
3) suudab valmistada jõukohaseid liiteid;
4) valmistab mitmesuguseid lihtsaid tooteid (sh mänguasju);
5) kasutab õppetöös puurpinki
6) analüüsib ja hindab loodud toodet, sh esteetilisest ja rakenduslikust küljest;
7) annab tehtud ülesande või toote kvaliteedile oma hinnangu;
8) mõistab ja arvestab kaaslaste erinevaid tööoskusi;
9) teadvustab ning järgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid;
10) väärtustab ja kasutab tervisele ohutuid tööviise;
11) kasutab materjale säästlikult ning leiab võimalusi nende korduskasutuseks.
Õppesisu
Tehnoloogia igapäevaelus
Tehnoloogia olemus. Tehnoloogiline kirjaoskus ja selle vajalikkus
Disain ja joonestamine
Eskiis. Lihtsa toote kavandamine. Tehniline joonis. Jooned ja nende tähendused.
Disain. Disaini elemendid
Materjalid ja nende töötlemine
Materjalide liigid (puit, metall) ja nende omadused.
Materjalide töötlemise viisid (märkimine, saagimine jne) ning töövahendid (tööriistad ja masinad).
Levinumad käsi- ja elektrilised tööriistad. Puur-
Tervisekaitse- ja tööohutusnõuded töötlemises, ohutud töövõtted.
7.2. 5.klass
Õpitulemused
Õppesisu
7.3. 6.klass
Õpitulemused
6. klassi õpilane:
1) mõistab ja selgitab tehnoloogia olemust ning väärtustab tehnoloogilise kirjaoskuse
vajalikkust igapäevaelus;
2) iseloomustab kodus, olmes, harrastustes ja paikkonnas kasutatavaid lihtsaid tehnoloogilisi
süsteeme ja protsesse ning ressursse;
3) planeerib tööd ja lahendab sellega seotud ülesandeid;
4) joonestab joonist ja disainib lihtsaid tooteid;
5) tunneb põhilisi materjale ja nende omadusi ning kasutab neid töös otstarbekalt;
6) teab põhilisi töövahendeid ja töötlemisviise ning oskab neid töös kasutada;
7) valmistab lihtsaid tooteid (nt mänguasi, paat, liikuv auto jne);
8) esitleb ideed, joonist või toodet;
9) teadvustab ning järgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid;
10) väärtustab ning järgib väljakujunenud tööalaseid väärtus- ja käitumishoiakuid;
11) tunneb põhilisi toiduaineid ja nende omadusi ning valmistab lihtsamaid toite.
Õppesisu
7.4. 7.klass
Õpitulemused
Tehnoloogia igapäevaelus
1) kirjeldab ja analüüsib inimtegevuse mõju loodusele ning keskkonnale;
2) mõistab iseenda osaluse olulisust tehnoloogilistes protsessides tulevikus ja vastutust nende
eetilise kujundamise eest;
3) kasutab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid, teab nende seadmete üldist tööpõhimõtet ning ohutut käsitsemist;
4) teab mõningaid põllumajandus-, meditsiini- ja biotehnoloogia kasutusvõimalusi;
5) teadvustab ressursside piiratud hulka ning tarbib ressursse säästvalt ja jätkusuutlikult;
7) iseloomustab tänapäevast tootmisprotsessi
8) teadvustab tehnoloogia ja inimese vastastikust mõju
Disain ja joonestamine
1) planeerib ülesande ja disainib toote ning esitleb seda võimaluse korral arvutiga;
2) lahendab probleemülesandeid,
3) teab ja kasutab toodete erinevaid viimistluse võimalusi;
4) teab ja kasutab pinnakatete omadusi ja kasutusvõimalusi;
7) joonestab jõukohast tehnilist joonist, vormistab ja esitleb joonist või skeemi.
Materjalid ja nende töötlemine
1) leiab teavet materjalide, nende omaduste ja töötlemise kohta, hangib ja kasutab ainealast teavet kirjandusest ning internetist;
2) analüüsib materjalide omadusi, töötlemise viise ning kasutamise võimalusi,
3) kasutab toodet valmistades mitmesuguseid töövahendeid,
4) tunneb ja kasutab töötlemisel masinaid ning mehhanisme;
5) valmistab omanäolisi tooteid, tunneb ja kasutab mitmeid liitevõimalusi;
6) kujundab välja oma positiivsed väärtushinnangud ja kõlbelised tööharjumused;
7) teadvustab ning järgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid, kasutab ohutult masinaid ning
töövahendeid.
Õppesisu
Tehnoloogia igapäevaelus
Tehnoloogia analüüsimine: positiivsed ja negatiivsed mõjud. Eetilised tõekspidamised tehnoloogia rakendamisel. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia. Ressursside säästlik tarbimine.
Disain ja joonestamine
Leiutamine ja uuenduslikkus. Tehnilist taipu arendavate ja probleemülesannete lahendamine.
Viimistlemine ja pinnakatted. Ergonoomia. Ornamentika
Materjalid ja nende töötlemine
Materjalide ja nende töötlemise kohta teabe hankimise võimalused kirjandusest ning internetist.
Tänapäevased materjalide töötlemise viisid. Käsi- ja elektrilised tööriistad. Masinad ja
mehhanismid. Tervisekaitse- ja tööohutusnõuded töötlemises, ohutud töövõtted.
7.5.8.klass
Õpitulemused
Õppesisu
7.6.9.klass
Õpitulemused
9. klassi õpilane:
1) valib toote valmistamiseks sobivaid materjale, töövahendeid ja töötlemisviise ning kasutab
selle kohta vajalikku teavet ainealasest kirjandusest ja internetist;
25
2) käsitseb ohutult käsi- ja elektrilisi tööriistu ning materjale,
3) kasutab ressursse keskkonda säästvalt ning jätkusuutlikult;
4) genereerib ideid, rakendab neid loovalt tooteid luues ja täiustades ning mõistab iseenda
osaluse tähtsust tehnoloogiat kasutades;
5) mõistab tehnoloogilise protsessi ajal asetleidvaid muutusi ning oskab neid selgitada ja
põhjendada;
6) analüüsib toote valmistamise protsessi ning sünteesib uusi teadmisi;
7) hindab tulemuse kvaliteeti ja toote rakendamise tõhusust, esitleb toodet;
8) valmistab tooteid, teadvustab ja rakendab loodusteaduste võimalusi praktilistes tegevustes;
9) kirjeldab tehnoloogilise maailma saavutusi ja oma rolli tuleviku töömaailmas;
10) kujundab oma positiivsed väärtushinnangud ja kõlbelised tööharjumused, väldib ning
hindab võimalikke ohte töös;
11) teeb tervislikke toiduvalikuid, väärtustab tervislikke eluviise ning toimib vastutustundliku
tarbijana.
Õppesisu
- Õppetegevus
Õppetegevust kavandades ja korraldades:
1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja
oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate
teemadega;
2) taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta
ulatuses ühtlaselt ning jätab õpilasele piisavalt aega puhata ja huvitegevustega tegelda;
3) võimaldatakse õppida individuaalselt ning üheskoos teistega (iseseisvad, paaris- ja
rühmatööd), et toetada õpilaste kujunemist aktiivseteks ning iseseisvateks õppijateks;
4) kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad
individualiseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni;
5) rakendatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid
õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid;
6) laiendatakse õpikeskkonda: looduskeskkond, arvutiklass, kooliõu, muuseumid, näitused,
ettevõtted jne;
7) kasutatakse erinevaid õppemeetodeid, sh aktiivõpet: loov mõttetegevus, arutelud,
diskussioonid, rollimängud, väitlused, projektõpe, katsetused, õpimapi ja uurimistöö
koostamine, praktilised ja uurimistööd, internetipõhised keskkonnad jne;
8) otsustab aineõpetaja õppesisule kuluvate tundide arvu ja järjestuse;
9) on õpetus peamiselt üles ehitatud toote vms arendustsüklile;
10) läbitakse etapid alates info otsimisest, toote disainimisest, toote teostusest ning selle
tutvustamisest teistele õpilastele;
11) arvestatakse, et sõltuvalt õpilaste varasematest kogemustest ning ülesande/toote eripärast
muutuvad eri vanuseastmete õpilaste õpitulemuste rõhuasetused;
12) arvestatakse, et õpetuses vaheldub teoreetiline tegevus praktilisega;
13) tagatakse, et uudse teoreetilise õpisisu korral käsitletakse rohkem aega tunnist
teooriaküsimusi ja materjalide töötlemise võtteid;
14) pühendatakse tundides, kus tegeldakse praktiliste töömahukate toodetega vms, suurem
osa ajast praktilisele tööle;
15) peetakse silmas, et rakendustegevusele eelneb tööohutusalane instrueerimine ning ohutute
töövõtete demonstreerimine;
16) on kodused ülesanded, arvestades õppeaine spetsiifikat, peamiselt seotud teabe hankimise
ja selle analüüsimisega ning toote disainiga;
17) on rõhk loovusel (disainimine, toote täiendamine jms), rahvuslike töötraditsioonide
säilitamisel (rahvuslik toode, rahvakunstist pärit motiivide kasutamine toodet kaunistades
jne) ning nüüdisaegsel tehnoloogial;
18) on olulised projektipõhised õppetöövormid (sh õppeainete ja eluvaldkondade vahelised,
ühistöö ettevõtlusega ning poiste ja tüdrukute koostöö);
19) on töö organiseerimisel tähtis õpetajate koostöö koolis;
7.8.Füüsiline õpikeskkond
1. Tehnoloogiaõpetuse, käsitöö ja kodunduse tundide läbiviimiseks jaotuvad õpilased klassis
kahte rühma soolisust arvestamata.
2. Kool korraldab valdava osa tehnoloogiaõpetuse õpet ruumides, kus:
a) on sisustus vastavalt kooli valitud praktilistele töödele, statsionaarseid tööpinke
(nt puurpink) on vähemalt üks õpperühma kohta;
b) on elektrilised käsitööriistad kaks komplekti õpperühma kohta;
c) on ruumid riietamiseks ja kätepesuks, õpetajatööks, materjalide ja praktiliste tööde
hoidmiseks;
d) on individuaalsed kaitsevahendid igale õpilasele ja õpetajale;
e.) on ventilatsioon;
f) ruumid ja õppetarbed, sealhulgas tööriistad, vastavad tervisekaitse, tööohutuse ja
ergonoomia nõuetele.
3. Kool võimaldab tehnoloogiaõpetuse õppeks vajalikud materjalid.
7.9.Hindamine
Hindamisel lähtutakse vastavatest Võsu Kooli õppekava üldosa sätetest.
Õpilast hinnates on oluline nii õpetaja sõnaline hinnang, numbriline hinne kui ka õpilase
enesehinnang. Õpiülesande täitmisel hinnatakse:
1) planeerimist ja disaini (originaalsust, iseseisvust, idee või kavandi rakendamise võimalust,
materjali ja töövahendite valiku otstarbekust, toote valmistamise viisi, tööjoonise tehnilist
korrektsust jms);
2) valikute (idee, töötlusviisi, materjali jms) tegemise ja põhjendamise ning seoste
kirjeldamise oskust;
3) valmistamise kulgu (koostööoskust, iseseisvust tööd tehes, materjalide ja töövahendite
ning kirjalike ja infotehnoloogiliste vahendite kasutamise oskust, teoreetilisi teadmisi ja
nende rakendamise oskust, tööohutuse järgimist jms);
4) õpilase arengut (edasipüüdlikkust, vaimset ja füüsilist arengut);
5) töö tulemust (idee teostust, toote viimistlust, esteetilist väärtust, töö õigeaegset valmimist,
toote kvaliteeti jm), sh üksikute ülesannete sooritamist ja toote esitlemise oskust.
Õpilast hinnates võetakse arvesse kultuurse käitumise reegleid ja õpilase hoiakuid (püüdlikkust,
suhtumist õppetöösse, abivalmidust teiste õpilaste suhtes, õpperuumide kodukorra täitmist,
töökust, järjekindlust, tähelepanelikkust jm). Õpilaste teadmisi, tehnilist nutikust ja loovust
hinnatakse ka probleemülesannete, võistlusmängude, projektitööde jms põhjal.
- TÖÖÕPETUS
8.1. Õppeaine kirjeldus
I kooliastme tööõpetust iseloomustab loov käeline aktiivsus, mis on oluline õpilase füsioloogilises ja vaimses arengus. Tööülesannete valikul lähtutakse eesmärgist arendada laste vaimseid ja füüsilisi võimeid: motoorikat, tähelepanu, silmamõõtu, ruumitaju, kujutlusvõimet jne. Õpilased töötavad erinevate materjalidega, võrdlevad nende omadusi ja töötlemise viise. Omandatakse oskus käsitseda lihtsamaid tööriistu ning kasutada õigeid esmaseid töövõtteid.
Oluline on arendada oma töö kavandamise oskust, kasvatada iseseisvust otsustusi tehes ning kujundada leidurivaistu.
Õpetaja kavandab tööülesanded selliselt, et lubatud ja oodatud oleksid mitmesugused lahendused ning õpilastel jääks võimalus rakendada oma fantaasiat. Pööratakse tähelepanu tööle ning tulemuse esteetilisusele. Arutletakse leitud põnevate ideede üle ja innustatakse loovast tegevusest rõõmu tundma. Igal õppeaastal tehakse ühistöid või korraldatakse aineprojekte. Nende käigus õpitakse koos teistega töötama, üksteist abistama, teiste arvamusi arvestama ning oma arvamusi põhjendama. Kuna käsitööõpetuse tundide põhisisu on loominguline praktiline tegevus, on sel ainel täita emotsionaalselt tasakaalustav ülesanne õppes.
8.2. 1. klassi õpitulemused ja õppesisu
1. Kavandamine
Õpitulemused
Õpilane:
1) kirjeldab, esitleb ning hindab oma ideid;
2) kavandab lihtsamaid esemeid/tooteid;
3) märkab esemetel rahvuslikke elemente.
Õppesisu
Ümbritsevate esemete vaatlemine, nende disain minevikus ja tänapäeval.
Rahvuslikud mustrid ja motiivid.
2. Materjalid
Õpitulemused
Õpilane:
1) eristab erinevaid looduslikke ning tehismaterjale (paber, tekstiil, nahk, plast, vahtplast, puit, traat, plekk jne);
2) võrdleb materjalide üldisi omadusi;
3) oskab materjale ühendada ja kasutada.
Õppesisu
Looduslikud ning tehismaterjalid (paber, kartong, papp, tekstiil, nahk, plast, vahtmaterjal, puit, traat, plekk jne).
Katsetused erinevate materjalidega, nende omaduste võrdlemine. Ideede leidmine materjalide korduskasutuseks.
3. Töötamine
Õpitulemused
Õpilane:
1) töötab õpetaja suulise juhendamise järgi;
2) julgeb oma idee teostamiseks ise võimalusi valida ja mõelda;
3) toob näiteid õpetusega seotud igapäevaelust;
4) arvestab ühiselt töötades kaaslasi;
5) arutleb ohutuse vajalikkuse ja töökoha korrashoiu üle;
6) tutvustab ja hindab oma tööd.
Õppesisu
Töötamine suulise juhendamise järgi.Oma idee teostamine, toetudes õpitud oskustele ja iseseisvatele katsetustele. Töökoha korras hoidmine, selle mõju töö tulemusele ja ohutusele.
Rühmatöös ülesannete täitmine, ühiselt ideede genereerimine, üksteise arvamuste arvestamine ja kaaslaste abistamine. Töö tulemuse uudsuse, kasutamise ja esteetilisuse hindamine.
4. Tööviisid
Õpitulemused
Õpilane:
1) kasutab materjale säästlikult;
3) käsitseb kasutatavamaid töövahendeid õigesti ning ohutult;
4) kasutab paberit ning kartongi tasapinnalisi ja ruumilisi esemeid valmistades;
5) modelleerib ja meisterdab erinevatest materjalidest esemeid ( õpetaja juhendamisel);
Õppesisu
Materjalide lihtsamad töötlemise viisid (mõõtmine, märkimine, rebimine, voltimine, lõikamine, detailide ühendamine, liimimine, naelutamine, punumine, kaunistamine, värvimine, viimistlemine).
Sagedasemad töövahendid (käärid, nuga, naaskel, vasar, jne), nende õige, otstarbekas ja ohutu kasutamine, töövahendite hooldamine.
Töötlemisvõtte valik sõltuvalt ideest ja materjalist. Jõukohaste esemete valmistamine.
5. Kodundus
Õpitulemused
Õpilane:
1) hoiab korda oma tegevustes ja ümbruses ning peab vajalikuks sortida jäätmeid;
2) tegutseb säästliku tarbijana;
3) selgitab isikliku hügieeni vajalikkust ning hoolitseb oma välimuse ja rõivaste eest;
4) järgib viisakusreegleid.
Õppesisu
Arutelu hubase kodu kui perele olulise väärtuse üle. Ruumide korrastamine ja kaunistamine. Riiete ning jalatsite korrashoid. Isiklik hügieen.
Tervislik toiduvalik.Laua katmine, kaunistamine ja koristamine.
Viisakas käitumine. Säästlik tarbimine. Jäätmete sortimine.
8.3. 2. klassi õpitulemused ja õppesisu
1. Kavandamine
Õpitulemused
Õpilane:
1) kirjeldab, esitleb ning hindab oma ideid;
2) kavandab lihtsamaid esemeid/tooteid;
3) märkab esemetel rahvuslikke elemente.
Õppesisu
Ümbritsevate esemete vaatlemine, nende disain minevikus ja tänapäeval.
Rahvuslikud mustrid ja motiivid. Ideede otsimine ja valimine, abimaterjali ning info kasutamine.
2. Materjalid
Õpitulemused
Õpilane:
1) eristab erinevaid looduslikke ning tehismaterjale (paber, tekstiil, nahk, plast, vahtplast, puit, traat, plekk jne);
2) võrdleb materjalide üldisi omadusi;
3) oskab materjale ühendada ja kasutada.
Õppesisu
Looduslikud ning tehismaterjalid (paber, kartong, papp, tekstiil, nahk, plast, vahtmaterjal, puit, traat, plekk jne).
Katsetused erinevate materjalidega, nende omaduste võrdlemine. Ideede leidmine materjalide korduskasutuseks.
3. Töötamine
Õpitulemused
Õpilane:
1) töötab õpetaja suulise juhendamise järgi;
2) julgeb oma idee teostamiseks ise võimalusi valida ja mõelda;
3) toob näiteid õpetusega seotud igapäevaelust;
4) arvestab ühiselt töötades kaaslasi;
5) arutleb ohutuse vajalikkuse ja töökoha korrashoiu üle;
6) tutvustab ja hindab oma tööd.
Õppesisu
Töötamine suulise juhendamise järgi.Oma idee teostamine, toetudes õpitud oskustele ja iseseisvatele katsetustele. Töökoha korras hoidmine, selle mõju töö tulemusele ja ohutusele.
Rühmatöös ülesannete täitmine, ühiselt ideede genereerimine, üksteise arvamuste arvestamine ja kaaslaste abistamine. Töö tulemuse uudsuse, kasutamise ja esteetilisuse hindamine.
4. Tööviisid
Õpitulemused
Õpilane:
1) kasutab materjale säästlikult;
2) valib erinevaid töötlemisviise- ja vahendeid;
3) käsitseb kasutatavamaid töövahendeid õigesti ning ohutult;
4) kasutab paberit ning kartongi tasapinnalisi ja ruumilisi esemeid valmistades;
5) modelleerib ja meisterdab erinevatest materjalidest esemeid ( õpetaja juhendamisel);
Õppesisu
Materjalide lihtsamad töötlemise viisid (mõõtmine, märkimine, rebimine, voltimine, lõikamine, detailide ühendamine, liimimine, naelutamine, punumine, kaunistamine, värvimine, viimistlemine).
Sagedasemad töövahendid (käärid, nuga, naaskel, vasar, jne), nende õige, otstarbekas ja ohutu kasutamine, töövahendite hooldamine.
Töötlemisvõtte valik sõltuvalt ideest ja materjalist. Jõukohaste esemete valmistamine.
5. Kodundus
Õpitulemused
Õpilane:
1) hoiab korda oma tegevustes ja ümbruses ning peab vajalikuks sortida jäätmeid;
2) tegutseb säästliku tarbijana;
3) selgitab isikliku hügieeni vajalikkust ning hoolitseb oma välimuse ja rõivaste eest;
4) järgib viisakusreegleid.
Õppesisu
Arutelu hubase kodu kui perele olulise väärtuse üle. Ruumide korrastamine ja kaunistamine. Riiete ning jalatsite korrashoid. Isiklik hügieen.
Tervislik toiduvalik.Laua katmine, kaunistamine ja koristamine.
Viisakas käitumine. Säästlik tarbimine. Jäätmete sortimine.
8.4. 3.klassi õpitulemused ja õppesisu
1.Kavandamine
Õpitulemused
Õpilane:
1.) Kirjeldab, esitleb ning hindab oma ideid.
2.) Kavandab lihtsamaid esemeid/tooteid, kasutab abimaterjali ning infot.
3.)Märkab esemetel rahvuslikke elemente.
Õppesisu
Ümbritsevate esemete vaatlemine, nende disain minevikus ja tänapäeval. Rahvuslikud mustrid ja motiivid.
Ideede otsimine ja valimine, abimaterjali ning info kasutamine.
Ideede visandamine paberil.
Idee esitlemine.
Lihtsate esemete ja keskkonna kavandamine.
2.Materjalid
Õpitulemused
Õpilane:
1.) Eristab erinevaid looduslikke ning tehismaterjale (paber, kartong, papp,
tekstiil, nahk, plast, vahtplast, puit, traat, plekk jne).
2.) Võrdleb materjalideüldisi omadusi.
3.) Oskab materjale ühendada ja kasutada.
Õppesisu
Looduslikud ning tehismaterjalid (paber, kartong, papp, tekstiil, nahk,plast,vahtmaterjal, puit,traat, plekk jne).
Materjalide saamislugu, omadused, otstarve ja kasutamine.
Katsetused erinevate materjalidega, nende omaduste võrdlemine. Ideede leidmine materjalide korduskasutuseks.
3.Töötamine
Õpitulemused
Õpilane
1.) Töötab õpetaja suulise juhendamise järgi ning kasutab iseseisvalt abivahendina lihtsat
tööjuhendit.
2.) Julgeb oma idee teostamiseks ise võimalusi valida ja mõelda.
3.) Toob näiteid õpetusega seotud igapäevaelust.
4.) Arvestab ühiselt töötades kaaslasi.
5.) Arutleb ohutuse vajalikkuse ja töökoha korrashoiu üle.
6.) Tutvustab ja hindab oma tööd.
Õppesisu
Töötamine suulise juhendamise järgi.
Tutvumine kirjaliku tööjuhendiga, sellest arusaamine. Oma idée teostamine,toetudes õpitud oskustele ja iseseisvatele katsetustele.
Töökoha korras hoidmine, selle mõju töö tulemusele ja ohutusele.
Rühmatöös ülesannete täitmine, ühiselt ideede genereerimine, üksteise arvamuste
arvestamine ja kaaslaste abistamine.
Töö tulemuse uudsuse, kasutamise ja esteetilisuse hindamine.
4.Tööviisid
Õpitulemused
Õpilane:
1.) Kasutab materjale säästlikult.
2.) Valib erinevaid töötlemisviise ja –vahendeid mõõtmine, märkimine, rebimine, voltimine, lõikamine, vestmine, saagimine, heegeldamine, detailide ühendamine, õmblemine, liimimine, naelutamine, punumine, kaunistamine, värvimine, viimistlemine;käärid, nuga, nõel, heegelnõel, naaskel, vasar, saag, kruvikeeraja, lõiketangid, näpitsad jne.
3.) Käsitseb kasutatavamaid
töövahendeid õigesti ning ohutult.
4.) Kasutab paberit ning kartongi tasapinnalisi ja ruumilisi esemeid valmistades.
5.) Modelleerib ja meisterdab erinevatest materjalidest esemeid.
6.) Valmistab tekstiilmaterjalist väiksemaid esemeid.
Õppesisu
Materjalide lihtsamad töötlemise viisid (mõõtmine, märkimine, rebimine, voltimine, lõikamine, vestmine, saagimine, heegeldamine, detailide ühendamine, õmblemine,
liimimine, naelutamine, punumine, kaunistamine, värvimine, viimistlemine).
Sagedasemad töövahendid (käärid, nuga, nõel, heegelnõel, naaskel, vasar, saag, kruvikeeraja, lõiketangid, näpitsad
jne), nende õige, otstarbekas ja ohutu kasutamine, töövahendite hooldamine.
Töötlemisvõtte valik sõltuvalt ideest ja materjalist.
Jõukohaste esemete valmistamine.
5. Kodundus
Õpitulemused
Õpilane:
1.) Hoiab korda oma tegevustes ja ümbruses ning peab vajalikuks sortida jäätmeid.
2.) Tegutseb säästliku tarbijana.
3.) Selgitab isikliku hügieeni vajalikkust ning hoolitseb oma välimuse ja rõivaste
eest.
4.) Järgib viisakusreegleid.
Õppesisu
Arutelu hubase kodu kui perele olulise väärtuse üle.
Ruumide korrastamine ja kaunistamine. Riiete ning jalatsite korrashoid. Isiklik
hügieen.Tervislik toiduvalik. Lihtsamate toitude valmistamine. Laua katmine, kaunistamine ja koristamine. Viisakas käitumine. Säästlik tarbimine. Jäätmete
sortimine.
8.5. I kooliastme õpitulemused
1) töötab õpetaja juhendamisel, kasutades sobivaid materjale ja lihtsamaid töötlemisviise;
2) hoiab korda ja puhtust ning järgib esmaseid ohutusnõudeid;
3) oskab kasutada tööjuhendit ning tegutseda selle järgi üksi või koos teistega;
4) leiab töö tegemiseks loovaid lahendusi;
5) hindab ja tunnustab enda ja teiste tööd ning tunneb rõõmu oma tööst.
8.6. Õppetegevus
Õppetegevust kavandades ja korraldades:
1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega;
2) taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta ulatuses ühtlaselt ning jätab õpilasele piisavalt aega puhata ja huvitegevustega tegelda;
3) võimaldatakse õppida individuaalselt ning üheskoos teistega (iseseisvad, paaris-ja
rühmatööd), et toetada õpilaste kujunemist aktiivseteks ning iseseisvateks õppijateks;
4) kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad
individualiseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni;
5) lõimitakse õppesse võimaluse korral teisi õppeaineid, kohaldades üldõpetuse põhimõtteid;
6) arvestab õpetaja tööplaani koostades ka teistes ainetes õpitavat;
7) arvestatakse, et õppetegevus on rakendusliku suunitlusega; teooria osa ei ületa 1/3
õppetunni mahust;
8) peetakse silmas, et teoreetiline ja praktiline osa vahelduvad sujuvalt vastavalt õpilaste
suutlikkusele ning edasijõudmisele;
9) innustatakse õpilasi oma arvamust avaldama; ühiselt arutletakse õpetusega seotud
teemadel ning pööratakse tähelepanu väärtuskasvatusele;
10) jälgitakse, et õppimine on vaheldusrikas, et võimaldada läbida erinevaid tööliike ja
teemasid, katsetada mitmesuguste materjalide töötlemist ning tutvuda nende omadustega;
11) on rõhk käelisel tegevusel (õpitakse kasutama mitmesuguseid lihtsamaid tööriistu ja vahendeid, töödeldakse materjale) ning loovusel (kavandamine, toote/tööeseme
täiendamine või kaunistamine, viimistlemine);
12) tagatakse, et klassis luuakse asjalik ja meeldiv töine õhkkond ning toetatakse õpilase
loovust ja omaalgatust.
8.7. Füüsiline õpikeskkond
1. Kool võimaldab tööõpetuse õppeks esmased individuaalsed töövahendid: lõikamisvahendid, mõõtmisvahendid, märkimisvahendid, töövahendid tekstiilitööks, töövahendid meisterdamiseks.
2. Kool võimaldab tööõpetuse õppeks vajalikud materjalid.
8.8. Hindamine
1. Tööõpetuses on oluline õpetaja hinnang tehtud tööle.
2. Õpetajapoolne suunamine aitab õpilast ise oma tegevusele ning töö tulemusele hinnangut anda.
3. Hinnates arvestatakse õpilase loovust ülesannet lahendades, töö kulgu ja saavutatud
õpitulemusi.
4. Lisaks võetakse hindamisel arvesse õpilase arengut, püüdlikkust, töökultuuri ja abivalmidust teiste õpilaste vastu.
9. Käsitöö ja kodundus
- Õppeaine kirjeldus
Arutletakse kunsti, käsitöö ja moe seoste ning käsitöö ja kergetööstuse tähtsuse üle ajaloos ja tänapäevamaailmas. Tutvutakse erinevate materjalide ja nende omadustega ning proovitakse nende kasutamise mitmesuguseid tehnikaid. Õpitakse nägema ja leidma huvitavaid ning uudseid lahendusi esemete ja toodete disainimisel. Oluline osa on säilitada ja arendada rahvuslikke kultuuritraditsioone nii käsitöös kui ka kodunduses. Õpitakse märkama erinevate maade käsitöö-ja toidutraditsioone ning nende seost ajaloo, kliima, usu ja kultuuritavadega. Loomingulistel ja praktilistel tegevustel on ka lõõgastav funktsioon nii õppetöös kui ka tulevases elus.
Kodunduse tundides õpitakse tervisliku toitumise põhitõdesid, tasakaalustatud menüü koostamist ja toiduvalmistamist ning arendatakse majandamisoskust; analüüsitakse inimeste tarbijakäitumist, väärtustatakse keskkonnasäästlikku, oma õigusi ning kohustusi teadvat tarbijat, otsitakse seoseid ja vastuolusid inimeste terviseteadlikkuse ning tegeliku käitumise vahel.
Seega kujundab käsitöö ja kodundus õppeainena õpilases praktilist mõtlemist, loovust, käelise tegevuse arengut ja eneseanalüüsi võimet ning arendab tehnoloogiaalast kirjaoskust. Õppeaine lõimib teadmisi, mis on omandatud teistes õppeainetes.
- 4.klassi õpitulemused ja õppesisu
1. Kavandamine
Õpitulemused
Õpilane:
1) kavandab omandatud töövõtete baasil jõukohaseid käsitööesemeid;
2) leiab käsitööeseme kavandamiseks ideid eesti rahvakunstist;
3) leiab võimalusi taaskasutada tekstiilmaterjale.
Õppesisu
Idee ja kavandi tähtsus eset valmistades. Värvusõpetuse põhitõdede arvestamine esemeid disainides.
Ideede leidmine ja edasiarendamine kavandiks.
Tekstiilide ja käsitöömaterjalide valiku ning sobivuse põhimõtted lähtuvalt kasutusalast.
2. Töö kulg
Õpitulemused
Õpilane:
1) töötab iseseisvalt lihtsama tööjuhendi järgi;
2) järgib töötades ohutusnõudeid ning hoiab korras töökoha;
3) hindab oma töö korrektsust ja esteetilisust.
Õppesisu
Töötamine suulise juhendamise järgi. Töötamine tööjuhendi järgi.Tööjaotus rühmas, ühistöö kavandamine, hooliv, arvestav ja üksteist abistav käitumine. Ühise töö analüüsimine ja hindamine.
3. Rahvakunst
Õpitulemused
Õpilane:
1) märkab rahvuslikke kujunduselemente tänapäevastel esemetel;
2) kirjeldab muuseumis olevaid rahvuslikke esemeid.
Õppesisu
Rahvakultuur ja selle tähtsus. Esemeline rahvakunst. Tavad ja kombed. Rahvuslikud mustrid ehk kirjad ajaloolistel ja tänapäevastel esemetel. Muuseumite roll rahvakunsti säilitajana. Rahvuslike detailide kasutamine tänapäevast tarbeeset kavandades.
4. Materjalid
Õpitulemused
Õpilane:
1) kirjeldab looduslike kiudainete saamist, põhiomadusi, kasutamist ja hooldamist;
2) seostab käsitöölõnga jämedust ja eseme valmimiseks kuluvat aega.
Õppesisu
Tekstiilkiudained. Looduslikud kiud, nende saamine ja omadused (lambavill). Õmblusniidid, käsitööniidid ja -lõngad.
5. Tööliigid
Õpitulemused
Õpilane:
1) kasutab tekstiileset kaunistades üherealisi pisteid;
2) heegeldab põhisilmuseid;.
Õppesisu
Tikkimine. Töövahendid ja sobivad materjalid. Üherealised pisted. Mustri kandmine riidele. Töö viimistlemine.
Heegeldamine. Töövahendid ja sobivad materjalid. Põhisilmuste heegeldamine. Edasi-tagasi heegeldamine. Heegeldustöö viimistlemine.
Kodundus.
1. Töö organiseerimine ja hügieen
Õpitulemused
Õpilane:
1) teadvustab hügieenireeglite järgimise vajadust köögis töötades;
2) koostab koos kaaslastega tööplaani, lepib kokku tööjaotuse, täidab ülesande, hindab rühma
töötulemust ja igaühe rolli tulemuse saavutamisel;
3) suhtub kaaslastesse heatahtlikult ning arvestab teiste arvamust.
Õppesisu
Isikliku hügieeni nõuded köögis töötades. Toidu ohutus. Nõude pesemine käsitsi ja masinaga, köögi korrashoid. Tööde järjekord toitu valmistades.
Tööjaotus rühmas, ühistöö kavandamine, hooliv ja arvestav käitumine. Ühise töö analüüsimine ja hindamine.
2. Toidu valmistamine
Õpitulemused
Õpilane:
1) kasutab mõõtenõusid ja kaalu ning oskab teisendada mahu-ja massiühikuid;
2) valib töövahendid ja seadmed töö eesmärgi järgi ning kasutab neid ohutusnõudeid
arvestades;
3) valmistab lihtsamaid tervislikke toite, kasutades levinumaid toiduaineid ning külmtöötlemistehnikaid.
Õppesisu
Retsept. Mõõtühikud. Töövahendid köögis. Ohutushoid.
Toiduainete eeltöötlemine, külmtöötlemine. Võileivad. Kuumtöötlemata magustoidud. Külmad joogid.
3. Lauakombed
Õpitulemused
Õpilane:
1) katab toidukorra järgi laua, valides ning paigutades sobiva lauapesu, -nõud ja -kaunistused;
2) peab kinni üldtuntud lauakommetest ning hindab laua ja toitude kujundust.
Õppesisu
Lauakombed ning lauakatmise tavad ja erinevad loomingulised võimalused. Lauapesu, -nõud ja kaunistused.
Sobivate nõude valimine toidu serveerimiseks.
4. Tarbijakasvatus
Õpitulemused
Õpilane:
1) tunneb jäätmete hoolimatust käitlemisest tulenevaid ohte keskkonnale ning teab enda
võimalusi, kuidas aidata kaasa jäätmete keskkonnasäästlikule käitlemisele;
2) käitub keskkonnahoidliku tarbijana;
Õppesisu
Teadlik ja säästlik tarbimine. Energia ja vee säästlik tarbimine. Jäätmete sorteerimine.
- 5.klassi õpitulemused ja õppesisu
1. Kavandamine
Õpitulemused
Õpilane:
1) kavandab omandatud töövõtete baasil jõukohaseid käsitööesemeid;
2) leiab käsitööeseme kavandamiseks ideid eesti rahvakunstist;
3) leiab võimalusi taaskasutada tekstiilmaterjale.
Õppesisu
Idee ja kavandi tähtsus eset valmistades. Värvusõpetuse põhitõdede arvestamine esemeid disainides.
Ideede leidmine ja edasiarendamine kavandiks.
Tekstiilide ja käsitöömaterjalide valiku ning sobivuse põhimõtted lähtuvalt kasutusalast.
2. Töö kulg
Õpitulemused
Õpilane:
1) töötab iseseisvalt lihtsama tööjuhendi järgi;
2) järgib töötades ohutusnõudeid ning hoiab korras töökoha;
3) hindab oma töö korrektsust ja esteetilisust.
Õppesisu
Töötamine suulise juhendamise järgi. Töötamine tööjuhendi järgi.Tööjaotus rühmas, ühistöö kavandamine, hooliv, arvestav ja üksteist abistav käitumine. Ühise töö analüüsimine ja hindamine.
3. Rahvakunst
Õpitulemused
Õpilane:
1) märkab rahvuslikke kujunduselemente tänapäevastel esemetel;
2) kirjeldab muuseumis olevaid rahvuslikke esemeid.
Õppesisu
Rahvakultuur ja selle tähtsus. Esemeline rahvakunst. Tavad ja kombed. Rahvuslikud mustrid ehk kirjad ajaloolistel ja tänapäevastel esemetel. Muuseumite roll rahvakunsti säilitajana. Rahvuslike detailide kasutamine tänapäevast tarbeeset kavandades.
4. Materjalid
Õpitulemused
Õpilane:
1) eristab telgedel kootud kangaid trikotaažist ning võrdleb nende omadusi;
2) seostab käsitöölõnga jämedust ja eseme valmimiseks kuluvat aega.
Õppesisu
Kanga kudumise põhimõte. Kanga liigid: telgedel kootud, silmuskoelised, mittekootud kangad. Õmblusniidid, käsitööniidid ja -lõngad.
5. Tööliigid
Õpitulemused
Õpilane:
1) koob põhisilmuseid ning tunneb mustrite ülesmärkimise viise ja tingmärke;
2) koob lihtsa skeemi järgi;
3) seab õmblusmasina töökorda, traageldab ning õmbleb lihtõmblust;
4) lõikab välja ja õmbleb valmis lihtsama eseme.
Õppesisu
Kudumine. Töövahendid ja sobivad materjalid. Silmuste loomine. Parem- ja pahempidine silmus. Ääresilmused. Kudumi lõpetamine. Lihtsa koekirja lugemine. Kudumi viimistlemine ja hooldamine.
Õmblemine. Töövahendid. Täpsuse vajalikkus õmblustöös. Õmblemine käsitsi ja masinaga. Õmblusmasina niiditamine. Lihtõmblus. Õmblustöö viimistlemine.
Kodundus.
1. Töö organiseerimine ja hügieen
Õpitulemused
Õpilane:
1) teadvustab hügieenireeglite järgimise vajadust köögis töötades;
2) koostab koos kaaslastega tööplaani, lepib kokku tööjaotuse, täidab ülesande, hindab rühma
töötulemust ja igaühe rolli tulemuse saavutamisel;
3) suhtub kaaslastesse heatahtlikult ning arvestab teiste arvamust.
Õppesisu
Isikliku hügieeni nõuded köögis töötades. Toidu ohutus. Nõude pesemine käsitsi ja masinaga, köögi korrashoid. Tööde järjekord toitu valmistades.
Tööjaotus rühmas, ühistöö kavandamine, hooliv ja arvestav käitumine. Ühise töö analüüsimine ja hindamine.
2. Toidu valmistamine
Õpitulemused
Õpilane:
1) kasutab mõõtenõusid ja kaalu ning oskab teisendada mahu-ja massiühikuid;
2) valib töövahendid ja seadmed töö eesmärgi järgi ning kasutab neid ohutusnõudeid
arvestades;
3) valmistab lihtsamaid tervislikke toite, kasutades levinumaid toiduaineid ning kuumtöötlemistehnikaid.
Õppesisu
Retsept. Mõõtühikud. Töövahendid köögis. Ohutushoid.
Toiduainete kuumtöötlemine. Kartulite, munade ja makaronide keetmine. Toor- ja segasalatid. Külmad kastmed. Pudrud ja teised teraviljatoidud.
3. Lauakombed
Õpitulemused
Õpilane:
1) katab toidukorra järgi laua, valides ning paigutades sobiva lauapesu, -nõud ja -kaunistused;
2) peab kinni üldtuntud lauakommetest ning hindab laua ja toitude kujundust.
Õppesisu
Lauakombed ning lauakatmise tavad ja erinevad loomingulised võimalused. Lauapesu, -nõud ja kaunistused.
Sobivate nõude valimine toidu serveerimiseks.
4. Tarbijakasvatus
Õpitulemused
Õpilane:
1) tunneb jäätmete hoolimatust käitlemisest tulenevaid ohte keskkonnale ning teab enda
võimalusi, kuidas aidata kaasa jäätmete keskkonnasäästlikule käitlemisele;
2) käitub keskkonnahoidliku tarbijana;
Õppesisu
Teadlik ja säästlik tarbimine. Energia ja vee säästlik tarbimine. Jäätmete sorteerimine.
- 6.klassi õpitulemused ja õppesisu
1. Kavandamine
Õpitulemused
Õpilane:
1) kavandab omandatud töövõtete baasil jõukohaseid käsitööesemeid;
2) leiab käsitööeseme kavandamiseks ideid eesti rahvakunstist;
3) leiab võimalusi taaskasutada tekstiilmaterjale.
Õppesisu
Idee ja kavandi tähtsus eset valmistades. Kujunduse põhimõtted ja nende rakendamine. Kavandamise graafilised võimalused. Värvusõpetuse põhitõdede arvestamine esemeid disainides.
Ideede leidmine ja edasiarendamine kavandiks.
Tekstiilide ja käsitöömaterjalide valiku ning sobivuse põhimõtted lähtuvalt kasutusalast.
2. Töö kulg
Õpitulemused
Õpilane:
1) töötab iseseisvalt lihtsama tööjuhendi järgi;
2) järgib töötades ohutusnõudeid ning hoiab korras töökoha;
3) hindab oma töö korrektsust ja esteetilisust.
Õppesisu
Töötamine suulise juhendamise järgi. Töötamine tööjuhendi järgi. Lihtsama tööjuhendi koostamine. Tööjaotus rühmas, ühistöö kavandamine, hooliv, arvestav ja üksteist abistav käitumine. Ühise töö analüüsimine ja hindamine.
3. Rahvakunst
Õpitulemused
Õpilane:
1) märkab rahvuslikke kujunduselemente tänapäevastel esemetel;
2) kirjeldab muuseumis olevaid rahvuslikke esemeid.
Õppesisu
Rahvakultuur ja selle tähtsus. Esemeline rahvakunst. Tavad ja kombed. Rahvuslikud mustrid ehk kirjad ajaloolistel ja tänapäevastel esemetel. Muuseumite roll rahvakunsti säilitajana. Rahvuslike detailide kasutamine tänapäevast tarbeeset kavandades.
4. Materjalid
Õpitulemused
Õpilane:
1) eristab telgedel kootud kangaid trikotaažist ning võrdleb nende omadusi;
2) seostab käsitöölõnga jämedust ja eseme valmimiseks kuluvat aega.
Õppesisu
Tekstiilkiudained. Looduslikud kiud, nende saamine ja omadused. Kanga kudumise põhimõte. Kanga liigid: telgedel kootud, silmuskoelised, mittekootud kangad. Õmblusniidid, käsitööniidid ja -lõngad. Erinevatest tekstiilmaterjalidest esemete hooldamine.
5. Tööliigid
Õpitulemused
Õpilane:
1) heegeldab ja koob põhisilmuseid ning tunneb mustrite ülesmärkimise viise ja tingmärke;
2)heegeldab ja koob lihtsa skeemi järgi;
3) seab õmblusmasina töökorda, traageldab ning õmbleb lihtõmblust; palistust.
4) lõikab välja ja õmbleb valmis lihtsama eseme.
5) mõistab täpsuse vajalikkust õmblemisel ning järgib seda töös
Õppesisu
Tikkimine. Töövahendid ja sobivad materjalid. Tarbe- ja kaunistuspisted. Kaherealised pisted. Töö viimistlemine.
Heegeldamine. Töövahendid ja sobivad materjalid. Heegelkirjade ülesmärkimise viisid. Skeemi järgi heegeldamine. Ringheegeldamine. Motiivide heegeldamine ja ühendamine. Heegeldustöö viimistlemine.
Kudumine. Töövahendid ja sobivad materjalid. Silmuste loomine. Parem- ja pahempidine silmus. Ääresilmused. Ringselt kudumine. Kudumi lõpetamine. Lihtsa koekirja lugemine. Kudumi viimistlemine ja hooldamine.
Õmblemine. Töövahendid. Täpsuse vajalikkus õmblustöös. Õmblemine käsitsi ja masinaga. Õmblusmasina niiditamine. Lihtõmblus. Äärestamine. Palistused. Lõike paigutamine riidele. Õmblusvarud. Õmblustöö viimistlemine.
Kodundus.
1.Toit ja toitumine.
Õpitulemused
Õpilane:
1)Teab erinevaid toiduainerühmi ning tunneb neisse kuuluvaid toiduaineid ja nende omadusi;
2)võrdleb pakeniinfo järgi erinevate toiduainete toiteväärtust;
3)teab, mis toiduained riknevad kergesti ning säilitab toiduaineid sobival viisil;
4)hindab oma toitumisharjumuste vastavust toitumisõpetuse põhitõdedele ning teeb ettepanekuid tervislikumaks toiduvalikuks.
Õppesisu
Piim ja piimasaadused. Liha ja lihasaadused. Kala ja kalasaadused. Muna. Toidurasvad. Toiduainete säilitamine.
2. Töö organiseerimine ja hügieen
Õpitulemused
Õpilane:
1) teadvustab hügieenireeglite järgimise vajadust köögis töötades;
2) koostab koos kaaslastega tööplaani, lepib kokku tööjaotuse, täidab ülesande, hindab rühma töötulemust ja igaühe rolli tulemuse saavutamisel;
3) suhtub kaaslastesse heatahtlikult ning arvestab teiste arvamust.
Õppesisu
Isikliku hügieeni nõuded köögis töötades. Toidu ohutus. Nõude pesemine käsitsi ja masinaga, köögi korrashoid. Tööde järjekord toitu valmistades.
Tööjaotus rühmas, ühistöö kavandamine, hooliv ja arvestav käitumine. Ühise töö analüüsimine ja hindamine.
3. Toidu valmistamine
Õpitulemused
Õpilane:
1) kasutab mõõtenõusid ja kaalu ning oskab teisendada mahu-ja massiühikuid;
2) valib töövahendid ja seadmed töö eesmärgi järgi ning kasutab neid ohutusnõudeid
arvestades;
3) valmistab lihtsamaid tervislikke toite, kasutades levinumaid toiduaineid ning kuumtöötlemistehnikaid.
Õppesisu
Retsept. Mõõtühikud. Töövahendid köögis. Ohutushoid.
Toiduainete kuumtöötlemine. Piim ja piimatooted. Liha, kala, muna. Kuidas osta ja säilitada liha-, kala- ja muna.
4. Lauakombed
Õpitulemused
Õpilane:
1) katab toidukorra järgi laua, valides ning paigutades sobiva lauapesu, -nõud ja -kaunistused;
2) peab kinni üldtuntud lauakommetest ning hindab laua ja toitude kujundust.
Õppesisu
Lauakombed ning lauakatmise tavad ja erinevad loomingulised võimalused. Lauapesu, -nõud ja kaunistused.
Sobivate nõude valimine toidu serveerimiseks.
5. Kodu korrashoid
Õpitulemused
Õpilane:
1)teeb korrastustöid, kasutades sobivaid töövahendeid;
2)planeerib rõivaste pesemist, kuivatamist ja triikimist hooldusmärkide järgi;
3)näeb kodutööde jaotamises pereliikmete heade suhete eeldust.
Õppesisu
Puhastus- ja korrastustööd. Kodutööde planeerimine ja jaotamine. Töövahendid. Rõivaste pesemine käsitsi ja masinaga. Hooldusmärgid. Triikimine. Jalatsite hooldamine.
6. Tarbijakasvatus
Õpitulemused
Õpilane:
1)teab väljendite “kõlblik kuni…” ja “parim enne…” tähendust;
2) tunneb jäätmete hoolimatust käitlemisest tulenevaid ohte keskkonnale ning teab enda
võimalusi, kuidas aidata kaasa jäätmete keskkonnasäästlikule käitlemisele;
3) käitub keskkonnahoidliku tarbijana;
4)oskab valida erinevaid kaupu ja oma valikut põhjendada;
5)analüüsib oma taskuraha kasutamist.
Õppesisu
Tulud ja kulud pere eelarves, taskuraha. Arutelu raha kasutamise ja säästmise üle. Tarbijainfo (pakendiinfo).
Teadlik ja säästlik tarbimine. Energia ja vee säästlik tarbimine. Jäätmete sorteerimine.
Projektõpe
Õpilane:
1) teadvustab end rühmatöö, projektitöö ja teiste ühistöös toimuvate tegevuste liikmena;
2) osaleb aktiivselt erinevates koostöö-ja suhtlusvormides;
3) leiab iseseisvalt ja/või koostöös teistega ülesannetele ning probleemidele lahendeid;
4) suhtub kaaslastesse heatahtlikult ja arvestab teiste tööalaseid arvamusi;
5) kujundab, esitleb ja põhjendab oma arvamust;
6) väärtustab töö tegemist ning analüüsib töö kulgu
Õpilased saavad valida kahe või enama korraga toimuva valikteema või aineprojekti vahel.
Valikteemad ja projektid võivad olla nii tehnoloogiaõpetuse, käsitöö kui ka kodunduse
valdkonnast. Projektitöid võib lõimida omavahel, teiste õppeainete ja klassidevaheliste
projektidega ning ülekooliste ja pikemaajaliste koolidevaheliste üritustega. Projektitööd valitakse, pidades silmas kohalikke traditsioone, uudseid ja tavapäraseid töötlemisviise ning teatud teema süvitsi käsitlemise huvi. Projektitöö valdkond moodustab iseseisva terviku, mille puhul ei eeldata õpilastelt teemaga seonduvaid varasemaid oskusi ega teadmisi
- 7.klassi õpitulemused ja õppesisu
Käsitöö
1. Rahvakunst
Õpitulemused
Õpilane:
1) tunneb peamisi eesti rahvuslikke käsitöötavasid;
2) kasutab inspiratsiooniallikana etnograafilisi esemeid;
3) näeb rahvaste kultuuripärandit kui väärtust.
Õppesisu
Sümbolid ja märgid rahvakunstis.
Kudumine eesti rahvakunstis. Rahvarõivad. Eesti etnograafiline ornament tänapäevase rõivastuse ja esemelise keskkonna kujundamisel.
2. Töö organiseerimine
Õpitulemused
Õpilane:
1) arutleb töö ja tehnoloogia muutumise üle ühiskonna arengus;
2) otsib ülesandeid täites abi nüüdisaegsest teabelevist;
3) esitleb või eksponeerib oma tööd;
4) täidab iseseisvalt ja koos teistega endale võetud ülesandeid ning planeerib tööd ajaliselt;
5) analüüsib enda loomingulisi ja tehnoloogiaalaseid võimeid ning teeb valikuid edasisteks õpinguteks ja hobideks.
Õppesisu
Käsitöötehnikate ja tekstiilitööstuse areng ning seda mõjutanud tegurid ajaloos. Nüüdisaegsed tehnoloogilised võimalused ning uudsed võtted rõivaste ja tarbeesemete valmistamisel.
Töövahendite ja tehnoloogia valik sõltuvalt materjalist ja valmistatavast esemest. Töö
planeerimine üksi ja rühmas töötades. Vajaliku teabe hankimine tänapäeva teabelevist, selle analüüs ja kasutamine. Iseseisvalt tööjuhendi järgi töötamine.
Oma töö ja selle tulemuse analüüsimine ning hindamine. Töö esitlemine ja eksponeerimine.
3. Materjalid
Õpitulemused
Õpilane:
1) kirjeldab keemiliste kiudainete põhiomadusi, kasutamist ja hooldamist;
2) võrdleb materjalide valikul nende mõju tervisele;
3) kombineerib oma töös erinevaid materjale.
Õppesisu
Tekstiilkiudained. Keemilised kiud. Tehiskiudude ja sünteetiliste kiudude saamine ning omadused. Tänapäeva käsitöömaterjalid. Mitmesuguste materjalide kooskasutamise võimaluste leidmine.
4. Tööliigid
Õpitulemused
Õpilane:
1) valib tööeseme valmistamiseks sobivaid materjale, töövahendeid, tehnikaid ja
viimistlusvõtteid;
3) koob kirjalist pinda ning koekirju koeskeemi kasutades; koob ringselt;
4) leiab loovaid võimalusi kasutada õpitud käsitöötehnikaid.
Õppesisu
Tikkimine. Tutvumine erinevate tikanditega. Tikand loomingulise väljendusvahendina. Sümbolid ja märgid. Võimaluse korral tikandi kavandamine ja loomine arvutiga.
Kudumine. Silmuste kahandamine ja kasvatamine. Ringselt kudumine. Kirjamine. Erinevate koekirjade kudumine skeemi järgi. Silmuste arvestamine, eseme kudumine ja viimistlemine.
Kodundus
1. Toit ja toitumine
Õpitulemused
Õpilane:
1) teab mitmekülgse toiduvaliku tähtsust oma tervisele ning põhiliste makro-ja
mikrotoitainete vajalikkust ja allikaid;
2) analüüsib menüü tervislikkust ning koostab tasakaalustatud ja mitmekülgse menüü;
3) teab toidu valmistamisel toimuvaid muutusi ning oskab neid teadmisi rakendada;
Õppesisu
Makro-ja mikrotoitained, nende vajalikkus ning allikad. Lisaained toiduainetes. Toiduainete toitainelise koostise hinnang. Mitmekülgse ja tasakaalustatud päevamenüü koostamine lähtuvalt toitumissoovitustest. Internetipõhised tervisliku toitumise keskkonnad. Toiduainete muutused kuumtöötlemisel, toitainete kadu.
2. Töö organiseerimine
Õpitulemused
Õpilane:
1) arvestab rühmaülesandeid täites kaasõpilaste arvamusi ja hinnanguid;
2) kasutab menüüd koostades ainekirjandust ja teabeallikaid;
Õppesisu
Meeskonna juhtimine. Suurema projekti korraldamine alates menüü koostamisest, kalkulatsioonist ja praktilise töö organiseerimisest kuni tulemuse analüüsimiseni.
3. Toidu valmistamine
Õpitulemused
Õpilane:
1) teab toiduainete kuumtöötlemise viise;
2) tunneb peamisi maitseaineid ja roogade maitsestamise võimalusi;
3) valmistab retsepti kasutades erinevaid kuumi ja külmi roogi;
Õppesisu
Nüüdisaegsed köögiseadmed, nende kasutamine ja hooldus. Kuumtöötlemise viisid. Maitseained ja roogade maitsestamine.
Supid. Liha jaotustükid ja lihatoidud. Kalaroad. Soojad kastmed.
- 8.klassi õpitulemused ja õppesisu
Käsitöö
1. Rahvakunst
Õpitulemused
Õpilane:
1) tunneb peamisi eesti rahvuslikke käsitöötavasid;
2) kasutab inspiratsiooniallikana etnograafilisi esemeid;
3) näeb rahvaste kultuuripärandit kui väärtust.
Õppesisu
Sümbolid ja märgid rahvakunstis.
Heegeldamine ja tikkimine eesti rahvakunstis. Rahvarõivad. Eesti etnograafiline ornament tänapäevase rõivastuse ja esemelise keskkonna kujundamisel. Teiste rahvaste etnograafia inspiratsiooniallikana.
2. Töö organiseerimine
Õpitulemused
Õpilane:
1) arutleb töö ja tehnoloogia muutumise üle ühiskonna arengus;
2) otsib ülesandeid täites abi nüüdisaegsest teabelevist;
3) esitleb või eksponeerib oma tööd;
4) täidab iseseisvalt ja koos teistega endale võetud ülesandeid ning planeerib tööd ajaliselt;
5) analüüsib enda loomingulisi ja tehnoloogiaalaseid võimeid ning teeb valikuid edasisteks õpinguteks ja hobideks.
Õppesisu
Käsitöötehnikate ja tekstiilitööstuse areng ning seda mõjutanud tegurid ajaloos. Nüüdisaegsed tehnoloogilised võimalused ning uudsed võtted rõivaste ja tarbeesemete valmistamisel. Käsitsitöö väärtustamine tarbekunsti osana või isikupärase eneseväljendusena.
Töövahendite ja tehnoloogia valik sõltuvalt materjalist ja valmistatavast esemest. Töö
planeerimine üksi ja rühmas töötades. Vajaliku teabe hankimine tänapäeva teabelevist, selle analüüs ja kasutamine. Iseseisvalt tööjuhendi järgi töötamine.
Oma töö ja selle tulemuse analüüsimine ning hindamine. Töö esitlemine ja eksponeerimine.
3. Materjalid
Õpitulemused
Õpilane:
1) kombineerib oma töös erinevaid materjale.
Õppesisu
Tänapäeva käsitöömaterjalid. Mitmesuguste materjalide kooskasutamise võimaluste leidmine.
4. Tööliigid
Õpitulemused
Õpilane:
1) valib tööeseme valmistamiseks sobivaid materjale, töövahendeid, tehnikaid ja
viimistlusvõtteid;
2) leiab loovaid võimalusi kasutada õpitud käsitöötehnikaid.
Õppesisu
Tikkimine. Tutvumine erinevate tikanditega. Tikand loomingulise väljendusvahendina. Sümbolid ja märgid. Võimaluse korral tikandi kavandamine ja loomine arvutiga.
Heegeldamine. Tutvumine heegeltehnika loominguliste võimalustega.
Kodundus
1. Toit ja toitumine
Õpitulemused
Õpilane:
1) teab mitmekülgse toiduvaliku tähtsust oma tervisele;
2) tunneb toidu erinevaid säilitusviise ning riknemisega seotud riskitegureid;
3) teab toidu valmistamisel toimuvaid muutusi ning oskab neid teadmisi rakendada;
Õppesisu
Toiduallergia ja toidutalumatus. Taimetoitluse ja dieetide mõju organismile. Toitumishäired. Internetipõhised tervisliku toitumise keskkonnad. Mikroorganismid toidus. Toiduainete riknemise põhjused. Hügieeninõuded toiduainete säilitamise korral. Toidu kaudu levivad haigused. Toiduainete säilitamine ja konservimine.
2. Töö organiseerimine
Õpitulemused
Õpilane:
1) arvestab rühmaülesandeid täites kaasõpilaste arvamusi ja hinnanguid;
2) kalkuleerib toidu maksumust.
Õppesisu
Meeskonna juhtimine. Suurema projekti korraldamine alates menüü koostamisest, kalkulatsioonist ja praktilise töö organiseerimisest kuni tulemuse analüüsimiseni.
3. Toidu valmistamine
Õpitulemused
Õpilane:
1) küpsetab tainatooteid ja võrdleb erinevaid kergitusaineid.
Õppesisu
Kergitusained ja tainatooted. Vormiroad ja vokitoidud. Kuumtöödeldud järelroad.
4. Tarbijakasvatus.
Õpitulemused
Õpilane:
1) tunneb tarbija õigusi ning kohustusi:
2) analüüsib reklaamide mõju ostmisele;
3) oskab koostada leibkonna eelarvet;
- 9.klassi õpitulemused ja õppesisu
1. Disain ja kavandamine
Õpitulemused
Õpilane:
1)valib sobivaid rõivaid, lähtudes nende materjalist, otstarbest, lõikest, stiilist ja oma figuurist;
2)arutleb moe muutumise üle;
3)märkab originaalseid ja leidlikke lahendusi esemete ning rõivaste disainis;
4)kavandab isikupäraseid esemeid.
Õppesisu
Tekstiilid rõivastuses ja sisekujunduses. Rõivastus kui ajastu vaimu peegeldaja – sotsiaalsed märksüsteemid.
Moelooming. Komplektide ja kollektsioonide koostamise põhimõtted. Moe, isikupära ja proportsiooni põhimõtete arvestamine kavandades. Sobivate lisandite valik stiili kujundades. Ideekavand ja selle vormistamine. Ornamentika alused. Kompositsiooni seaduspärasuste arvestamine käsitööeset kavandades. Tekstiilesemete kavandamine ja kaunistamisviisid esinevates tekstiilitehnoloogiates.
2. Rahvakunst
Õpitulemused
Õpilane:
1) tunneb peamisi eesti rahvuslikke käsitöötavasid;
2) kasutab inspiratsiooniallikana etnograafilisi esemeid;
3) näeb rahvaste kultuuripärandit kui väärtust.
Õppesisu
Kultuuridevahelised seosed, erinevused ja sarnasused. Mitmekultuuriline keskkond.
Sümbolid ja märgid rahvakunstis.
Teiste rahvaste etnograafia inspiratsiooniallikana.
3. Töö organiseerimine
Õpitulemused
Õpilane:
1) arutleb töö ja tehnoloogia muutumise üle ühiskonna arengus;
2) otsib ülesandeid täites abi nüüdisaegsest teabelevist;
3) esitleb või eksponeerib oma tööd;
4) täidab iseseisvalt ja koos teistega endale võetud ülesandeid ning planeerib tööd ajaliselt;
5) analüüsib enda loomingulisi ja tehnoloogiaalaseid võimeid ning teeb valikuid edasisteks õpinguteks ja hobideks.
Õppesisu
Nüüdisaegsed tehnoloogilised võimalused ning uudsed võtted rõivaste ja tarbeesemete valmistamisel. Käsitsitöö väärtustamine tarbekunsti osana või isikupärase eneseväljendusena. Õmblemise ja käsitööga seotud elukutsed ning võimalused ettevõtluseks.
Töövahendite ja tehnoloogia valik sõltuvalt materjalist ja valmistatavast esemest. Vajaliku teabe hankimine tänapäeva teabelevist, selle analüüs ja kasutamine. Elektriliste töövahenditega töötamine ja nende hooldamine kasutusjuhendi järgi.
Oma töö ja selle tulemuse analüüsimine ning hindamine. Töö esitlemine ja eksponeerimine. Näituse kujundamine ning virtuaalkeskkonna kasutamine oma töö eksponeerimiseks.
4. Materjalid
Õpitulemused
Õpilane:
1) kombineerib oma töös erinevaid materjale.
Õppesisu
Tänapäeva käsitöömaterjalid. Mitmesuguste materjalide kooskasutamise võimaluste leidmine.
5. Tööliigid
Õpitulemused
Õpilane:
1) valib tööeseme valmistamiseks sobivaid materjale, töövahendeid, tehnikaid ja
viimistlusvõtteid;
2)võtab lõikelehelt lõikeid, valib õpetaja abiga sobiva tehnoloogia ja õmbleb endale rõivaeseme;
3) leiab loovaid võimalusi kasutada õpitud käsitöötehnikaid.
Õppesisu
Õmblemine. Kanga kuumniiske töötlemine. Rõivaeseme õmblemine. Mõõtude võtmine, rõiva suurusnumbri määramine, lõikelehe kasutamine ja lõigete paigutamine riidele. Valitud rõivaeseme õmblemiseks sobivate tehnoloogiliste võtete kasutamine. Eseme õmblemise tehnoloogilise järjekorra määramine. Õmblustöö viimistlemine.
Kodundus
1. Toit ja toitumine
Õpitulemused
Õpilane:
1) teab mitmekülgse toiduvaliku tähtsust oma tervisele;
2) võrdleb erinevate made rahvustoite ja teab toitumistavasid mõjutavaid tegureid;
3) teab toidu valmistamisel toimuvaid muutusi ning oskab neid teadmisi rakendada;
Õppesisu
Eestlaste toit läbi aegade. Eri rahvaste toitumistraditsioonid ja toiduvalikut mõjutavad tegurid ( asukohad, usk jm).
2. Töö organiseerimine
Õpitulemused
Õpilane:
1) arvestab rühmaülesandeid täites kaasõpilaste arvamusi ja hinnanguid;
2) kalkuleerib toidu maksumust;
3)hindab enda huve ja sobivust toiduga seotud elukutseteks või hobideks.
Õppesisu
Meeskonna juhtimine. Suurema projekti korraldamine alates menüü koostamisest, kalkulatsioonist ja praktilise töö organiseerimisest kuni tulemuse analüüsimiseni. Toiduga seonduvad ametid.
3. Toidu valmistamine
Õpitulemused
Õpilane:
1) eri rahvaste toiduvalik.
Õppesisu
Rahvustoidud.
4. Etikett
Õpitulemused
Õpilane:
1)koostab lähtuvalt ürituse sisust menüü ning kujundab ja katab laua;
2)kujundab kutse ja leiab loomingulisi võimalusi kingituse pakkimiseks;
3)rõivastub ja käitub ürituse iseloomu kohaselt;
4)mõistab lauakommete tähtsust meeldiva suhtluskeskkonna loomisel.
Õppesisu
Koosviibimiste korraldamine. Kutsed ja kingitused. Ideede ja võimaluste leidmine erinevate peolaudade kujundamiseks. Peolaua menüü koostamine.rõivastus ja käitumine vastuvõttudel, koduses peolauas, kohvikus ning restoranis.
5. Kodu korrashoid
Õpitulemused
Õpilane:
1)arutleb ja leiab seoseid kodu sisekujunduse ning seal elevate inimeste vahel;
2)tunneb erinevaid kodumasinaid, oskab võrrelda nende erinevaid parameetreid ja käsitseda neid kasutusjuhendi järgi;
3)tunneb põhilisi korrastustöid ja –tehnikaid ning oskab materjali omaduste ja määrdumise järgi leida sobiva puhastusvahendi ning –viisi;
4)teab puhastusainete pH-taseme ja otstarbe seoseid.
Õppesisu
Erinevad stiilid sisekujunduses. Toataimede hooldamine. Kodumasinad. Olmekeemia. Puhastusvahendid, nende omadused ja ohutus. Suurpuhastus.
Projektõpe
Õpilane:
1) teadvustab end rühmatöö, projektitöö ja teiste ühistöös toimuvate tegevuste liikmena;
2) osaleb aktiivselt erinevates koostöö-ja suhtlusvormides;
3) leiab iseseisvalt ja/või koostöös teistega ülesannetele ning probleemidele lahendeid;
4) suhtub kaaslastesse heatahtlikult ja arvestab teiste tööalaseid arvamusi;
5) kujundab, esitleb ja põhjendab oma arvamust;
6) väärtustab töö tegemist ning analüüsib töö kulgu
Õpilased saavad valida kahe või enama korraga toimuva valikteema või aineprojekti vahel.
Valikteemad ja projektid võivad olla nii tehnoloogiaõpetuse, käsitöö kui ka kodunduse
valdkonnast. Projektitöid võib lõimida omavahel, teiste õppeainete ja klassidevaheliste
projektidega ning ülekooliste ja pikemaajaliste koolidevaheliste üritustega. Projektitööd valitakse, pidades silmas kohalikke traditsioone, uudseid ja tavapäraseid töötlemisviise ning teatud teema süvitsi käsitlemise huvi. Projektitöö valdkond moodustab iseseisva terviku, mille puhul ei eeldata õpilastelt teemaga seonduvaid varasemaid oskusi ega teadmisi.
- Õppetegevus
1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega;
2) taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta ulatuses ühtlaselt ning jätab õpilasele piisavalt aega puhata ja huvitegevustega tegelda;
3) võimaldatakse õppida individuaalselt ning üheskoos teistega (iseseisvad, paaris-ja
rühmatööd), et toetada õpilaste kujunemist aktiivseteks ning iseseisvateks õppijateks;
4) kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad
individualiseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni;
5) rakendatakse nüüdisaegseid info-ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid
õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid;
6) laiendatakse õpikeskkonda: muuseumid, näitused, looduskeskkond, arvutiklass, kooliõu, ettevõtted jne;
7) kasutatakse erinevaid õppemeetodeid, sh aktiivõpet: loov praktiline tegevus, projektõpe, uurimistööd, katsetused (nt erinevate materjalide ja toiduainete omadused), ürituste ja näituste korraldamine, internetipõhiste keskkondade kasutamine oma ideede ja töö tutvustamiseks ning eksponeerimiseks, mängud, arutelud, diskussioonid, väitlused jne;
8) lähtutakse sellest, et käsitöö ja kodundus on praktilise suunitlusega õppeaine: vähemalt
2/3 õppetunnist peab olema praktiline tegevus;
9) on rõhk loovusel (disainimine), rahvuslike töötraditsioonide säilitamisel (rahvuslik toode, rahvakunstist pärit motiivide kasutamine toote kaunistamisel jne) ning nüüdisaegsel tehnoloogial;
10) pööratakse enne uute tehnoloogiate ja seadmete kasutamist tähelepanu ohutusele;
11) planeerib õppesisu ajalise jaotumise aineõpetaja. Käsitöös on soovitatav igal õppeaastal valida 2 põhilist tööliiki, millega seostada ainesisesed läbivad teemad (kavandamine, rahvakunst, töö organiseerimine, materjalid);
12) projektõppe teemasid valides saab rohkem tähelepanu pöörata paikkonna traditsioonidele, tutvuda erinevate tehnoloogiatega ja neid katsetada, suunata õpilasi iseseisvalt ja koos teistega loovalt probleeme lahendama, looma ning aineüritusi korraldama (projektõppe teemad võivad olla nii kodundusest, käsitööst kui ka tehnoloogiast);
13) jaotatakse klass toitu valmistades ja teiste praktiliste ülesannete korral väiksemateks
rühmadeks (1–5 õpilast);
14) leitakse kodunduse teemade juures lõiminguvõimalusi nii inimeseõpetuse, bioloogia kui ka keemiaga; terviseteadlik käitumine kinnistub tunnis tehtavate praktiliste ülesannete
kaudu;
15) lähtutakse eesmärgist, et õpilased õpiksid iseseisvalt oma tööd kavandama ja
organiseerima, ning välditakse liigset otsest juhendamist.
9.9. Füüsiline õpikeskkond
1. Tehnoloogiaõpetuse, käsitöö ja kodunduse tundide läbiviimiseks jaotuvad õpilased klassis kahte rühma soolisust arvestamata.
2. Kool korraldab valdava osa käsitöö ja kodunduse õpet ruumides, kus:
a. käsitöö jaoks vajalik sisustus vastab kooli valitud praktilistele töödele;
b. kodunduse jaoks vajalik sisustus on tänapäevane ning võimaldab ohutult ja
nüüdisegselt toitu valmistada. Praktilistes kodunduse tundides kannavad õpilased põlle;
c. on ventilatsioon;
d. ruumid ja õppetarbed, sealhulgas tööriistad vastavad tervisekaitse, tööohutuse ja
ergonoomia nõuetele.
3. Kool võimaldab käsitöö ja kodunduse õppeks vajalikud materjalid.
- Hindamine
1) kavandamist ja planeerimist (originaalsust, iseseisvust, oskust põhjendada tehtud
otsuseid/valikuid);
2) valmistamist (materjalide ja töövahendite kasutamise oskust, omandatud teadmiste
rakendamist praktikas, tööohutusnõuete ja hügieenireeglite järgimist, iseseisvust,
koostööoskust);
3) töö tulemust (kavandatu õnnestumist, viimistlust ja kvaliteeti, töö õigeaegset valmimist, esitlemise oskust);
4) õpilase arengut, püüdlikkust ning kodukorra täitmist.
