VÕÕRKEELTE AINEKAVA
| võõrkeelte-ainekava.pdf |
Kinnitatud direktori KK nr.25, 12.detsember 2013.a.
2) on võimeline osalema erinevates võõrkeelsetes projektides, jätkama õpinguid emakeelest erinevas keeles ning on konkurentsivõimeline tulevases tööelus;
3) tunneb erinevaid keeli kõnelevaid rahvaid ja nende kultuure;
4) mõistab oma ning teiste kultuuride sarnasusi ja erinevusi ning väärtustab neid;
5) omandab edasiseks õppimiseks vajalikud oskused, mis tõstavad enesekindlust võõrkeelte õppimisel ja võõrkeeltes suhtlemisel.
3. Ainevaldkonna õppeainedVõõrkeelte valdkonda kuuluvad A-keelena inglise keel ja B-keelena vene keel. Inglise keelt õpitakse 3.-9.klassini, vene keelt 5.-9.klassini.
Võõrkeelte nädalatundide jaotumine klassiti nädalas:
Nüüdisaegne keeleõpe on allutatud kommunikatiivsetele vajadustele, lähtutakse õppijast ja tema suhtluseesmärkidest. Keeleõppes on oluline eelkõige keele kasutamise oskus, mitte pelgalt keele struktuuri tundmine. Keeleline korrektsus kujuneb õppijal pikaajalise töö tulemusena.
Suhtluspädevust kujundatakse keele nelja osaoskuse arendamise kaudu: kuulamine, lugemine, rääkimine ja kirjutamine, mistõttu ka õpitulemused on esitatud osaoskuste kaupa. Neid osaoskusi õpetatakse integreeritult.
Keeleõpe on võimalus rikastada mõtlemist, arendada oskust end täpselt väljendada, luua tekste ning nendest aru saada. Nendes valdkondades toetub võõrkeeleõpetus emakeeleõpetusele ja vastupidi.
Suhtluspädevuse kõrval arendatakse õppijas oskust võrrelda oma ja võõra kultuuri sarnasusi ning erinevusi, mõista ja väärtustada teiste kultuuride ja keelte eripära, olla salliv ning vältida eelarvamuslikku suhtumist võõrapärasesse. Teiste kultuuride tundmine aitab teadlikumalt tajuda oma keele ja kultuuri spetsiifikat.
Võõrkeeleõpe nõuab avatud ning paindlikku metoodilist käsitust, mis võimaldab õpet kohandada õppija vajaduste järgi.
Õppijakeskse võõrkeeleõppe tähtsamad põhimõtted on:
1) õppija aktiivne osalus õppes, tema teadlik ja loov võõrkeele kasutamine ning õpistrateegiate kujundamine;
2) keeleõppes kasutatava materjali sisu vastavus õppija huvidele;
3) erinevate aktiivõppevormide (sh paaris- ja rühmatöö) kasutamine;
4) õpetaja rolli muutumine teadmiste vahendajast õpilase koostööpartneriks ja nõustajaks teadmiste omandamise protsessis;
5) õppematerjalide avatus, nende kohandamine ja täiendamine lähtuvalt õppija eesmärkidest ning vajadustest
Võõrkeeleõppes kasutatavad materjalid täiendavad teadmisi, mida õpilane omandab teistes õppeainetes, andes õpilasele keelelised vahendid erinevate valdkondadega seonduvate teemade käsitlemiseks.
Võõrkeelteoskus võimaldab muu hulgas õppijale ligipääsu lisateabeallikatele (teatmeteosed, võõrkeelne kirjandus, internet jt), toetades sel moel materjali otsimist mõne teise õppeaine jaoks. Võõrkeelte ja eesti keele kui teise keele omandamisel on suureks toeks koostöös teiste ainevaldkondadega keeleoskuse integreeritud õppematerjalide kasutamine lõimitud aine- ja keeleõppe raames (LAK-õpe, keelekümblus). Võõrkeelte valdkonnal on kõige otsesem seos keele ja kirjandusega, kuna võõrkeeleõppes rakendatakse väga palju emakeeles omandatut ja kantakse seda üle teise kultuurikonteksti. Võõrkeelte ja eesti keele kui teise keele ainekavad haakuvad ennekõike ajaloo ja ühiskonnaõpetuse, geograafia, loodusõpetuse, bioloogia, tehnoloogia, inimeseõpetuse, muusika ning kunstiõpetuse teemadega.
Kunstipädevusega puututakse kokku eri maade kultuurisaavutusi tundma õppides ning teemade (nt „Riigid ja nende kultuur”, „Vaba aeg”) ja vahetute kunstielamuste kaudu (kino, teater, kontserdid, muusika, näitused, muuseumid jmt).
Tehnoloogiapädevus areneb arvutit kasutades. Arvuti on võõrkeeltes nii erinevate tööde tegemise kui ka suhtlus- ja info otsimise vahend.
Loodusteaduslik pädevus teostub erinevate teemavaldkondade ja nendes kasutatavate alustekstide kaudu.
Võõrkeelte valdkonna ained kajastavad erinevates kooliastmeis õpieesmärke ja teemasid, mis toetavad õpilase algatusvõimet, mõtteaktiivsust ning läbivate teemade omandamist, kasutades selleks sobivaid võõrkeelseid (autentseid) alustekste ning erinevaid pädevusi arendavaid töömeetodeid.
Eelkõige on läbivad teemad seotud alljärgnevate teemavaldkondadega:
1) „Õppimine ja töö” – elukestev õpe ja karjääri planeerimine;
2) „Kodukoht Eesti” – keskkond ja jätkusuutlik areng;
3) „Kodukoht Eesti”, „Riigid ja nende kultuur” – kultuuriline identiteet;
4) „Igapäevaelu. Õppimine ja töö”, „Riigid ja nende kultuur”, „Vaba aeg” – teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon;
5) „Mina ja teised”, „Kodu ja lähiümbrus”, „Igapäevaelu. Õppimine ja töö” – tervis ja ohutus;
6) „Mina ja teised”, „Kodu ja lähiümbrus”, „Kodukoht Eesti”, „Igapäevaelu. Õppimine ja töö”, „Riigid ja nende kultuur”, „Vaba aeg” – väärtused ja kõlblus.
1) saavutab iseseisva keelekasutaja taseme, mis võimaldab selles keeles igapäevastes
situatsioonides suhelda ning lugeda ja mõista eakohaseid võõrkeelseid originaaltekste;
2) huvitub võõrkeelte õppimisest ja nende kaudu silmaringi laiendamisest;
3) omandab oskuse märgata ja väärtustada erinevate kultuuride eripära;
4) omandab oskuse edaspidi õppida võõrkeeli ning pidevalt täiendada oma keeleoskust;
5) huvitub õpitavat keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist;
6) oskab kasutada eakohaseid võõrkeelseid teatmeallikaid (nt teatmeteosed, sõnaraamatud,
internet), et leida vajalikku infot ka teistes valdkondades ja õppeainetes.
Võõrkeele kui suhtlusvahendi omandamine on pikaajalist pingutust nõudev tegevus, mis eeldab õppija aktiivset osalust.
A-võõrkeele õppimisel saadud õpioskused on aluseks järgmiste võõrkeelte omandamisel. Õppija keeleoskuse arengut toetab ka lõimitud aine- ja keeleõpe.
Õpetuses lähtutakse kommunikatiivse õpetuse põhimõtetest. Rõhk on interaktiivsel õppimisel ja õpitava keele kasutamisel.
Kommunikatiivne keeleoskus (suhtluspädevus) hõlmab kolme komponenti: keelelist,
sotsiolingvistilist ja pragmaatilist.
Keeleteadmised ei ole eesmärk omaette, vaid vahend parema keeleoskuse omandamiseks. Keele struktuuri õpitakse kontekstis, järk-järgult jõutakse grammatikareeglite teadliku omandamise juurde.
Sotsiolingvistilise pädevuse kaudu areneb õppija keelekasutuse olukohasus (viisakusreeglid,
keeleregister jm).
Pragmaatilise pädevuse kaudu areneb õppija võime mõista ja luua tekste.
Suhtluspädevust arendatakse keeleliste toimingute (kuulamine, lugemine, rääkimine, kirjutamine) kaudu.
Keeleõppe telje moodustavad teemavaldkonnad, mille kaudu ja piires kujundatakse suhtluspädevust.
Põhikoolis on teemade käsitlemisel lähtepunktiks „Mina ja minu lähiümbrus”.
Kõigis kooliastmeis ja klassides käsitletakse teemasid kõigist teemavaldkondadest, kuid rõhuasetused ja maht on erinevad.
Teemade käsitlemisel lähtutakse vastava kooliastme õpilaste kogemustest, huvidest ja vajadustest.
Keeletunnis suheldakse peamiselt õpitavas võõrkeeles. Emakeelt võib kasutada vajaduse korral selgituste andmiseks.
Oluline on ka õpioskuste arendamine, sealhulgas oskus seada endale õpieesmärke ja analüüsida oma õpitulemusi, kasutades nt Euroopa keelemappi või õpimappi.
Kõigis kooliastmeis on oluline osa paaris- ja rühmatööl. Õpilasi suunatakse üha enam tegema
eakohast iseseisvat tööd (lugema, infot hankima, projektides osalema jne).
Õppetegevusi kavandades lähtutakse didaktilistest põhiprintsiipidest (lähemalt kaugemale, tuntult tundmatule, lihtsalt keerulisele, konkreetselt abstraktsele) ning keelekasutuse vajadustest (alustades sagedamini kasutatavatest sõnadest ja vormidest).
Võõrkeeleõppes on kesksel kohal tegevused, mis nõuavad keele eesmärgistatud kasutamist ning lõimivad erinevaid keeleoskuse aspekte.
Õpitava võõrkeelega tihedama kontakti loomiseks, suhtluspädevuse ja kultuuriteadlikkuse
arendamiseks ergutatakse õpilasi kasutama õpitavat keelt ka väljaspool keeletundi. Selleks sobivad erinevad ülesanded: iseseisev lugemine, teabe otsimine eri allikatest, projekttööd, kus õpilased töötavad õpetaja juhendamisel koos, kasutades kõiki osaoskusi.
Õpilaste motiveerimiseks on soovitatav aidata neil leida kirjasõpru, korraldada õppereise ja õpilasvahetust ning kutsuda keeletundi õpitavat keelt emakeelena kõnelejaid.
Kõigis kooliastmeis on oluline õppijat motiveerida ning kujundada temas positiivset hoiakut
keeleõppesse.
Eduelamuse saavutamiseks luuakse tundides positiivne õhkkond ja väärtustatakse õppija iga edusammu.
Õppimist toetab kujundav hindamine, igal õppeperioodil antakse õppijale tagasisidet kas sõnalise hinnangu või hinde vormis. Tunnustatakse ka tulemuse saavutamiseks tehtud jõupingutusi. Vigu käsitletakse normaalse keeleõppe osana, nende analüüsimine soodustab õpitava mõistmist ning võimaldab õpilasel oma keelekasutust korrigeerida.
Õpetaja hinnangute kõrval kasutatakse õppes enesehindamist ja kaaslaste antud hinnanguid, võttes ajaduse korral abiks nt Euroopa keelemapi.
7.3. 3.klass
Õppesisu
Käsitletavad teemad:
Mina ja teised. Enese ja kaaslaste tutvustus.
Kodu ja lähiümbrus. Pereliikmed, kodu asukoht.
Kodukoht Eesti. Riik, pealinn, rahvused; aastaajad, kodukoha kirjeldus.
Igapäevaelu. Õppimine ja töö. Lihtsad tegevused kodus ja koolis ning nende tegevustega seotud vahendid.
Vaba aeg. Lemmiktegevused ja eelistused.
Õpitulemused
3. klassi lõpetaja:
1) saab aru lihtsatest igapäevastest väljenditest ja lühikestest lausetest;
2) kasutab õpitud väljendeid ja lühilauseid oma vajaduste väljendamiseks ning oma lähiümbruse (pere, kodu, kooli) kirjeldamiseks;
3) reageerib adekvaatselt väga lihtsatele küsimustele ja korraldustele;
4) on omandanud esmased teadmised õpitava keele maast ja kultuurist;
5) suhtub positiivselt võõrkeele õppimisesse;
6) kasutab esmaseid õpioskusi (kordamist, seostamist) võõrkeele õppimiseks;
7) oskab õpetaja juhendamisel töötada nii paaris kui ka rühmas.
7.4. 4. klass
Õppesisu
Käsitletavad teemad:
Mina ja teised. Iseloom, välimus, viisakas käitumine.
Kodu ja lähiümbrus. Kodu ja koduümbrus, sugulased; pereliikmete ametid; igapäevased kodused tööd ja tegemised.
Kodukoht Eesti.
Õpitavat keelt kõnelevate riikide tähtpäevad ja kombed, mõned tuntumad sündmused.
Igapäevaelu. Õppimine ja töö. Kodused toimingud, söögikorrad, hügieeniharjumused; turvaline liiklemine, tee küsimine ja juhatamine; poes käik, arsti juures käimine; kool ja klass, koolipäev, õppeained; ametid.
Vaba aeg. Huvid, erinevad vaba aja veetmise viisid.
Õpitulemused:
4. klassi lõpetaja:
1) saab õpitud temaatika piires aru lausetest ja sageli kasutatavatest väljenditest;
2) mõistab olulist õpitud temaatika piirides;
3) kirjutab lühikesi tekste õpitud temaatika piires;
4) tuleb toime teda puudutavates igapäevastes suhtlusolukordades õpitavat keelt emakeelena kõnelejaga;
5) teadvustab eakohaselt õpitava maa ja oma maa kultuuri sarnasusi ja erinevusi ning oskab neid arvestada;
7.5. 5. klass
Õppesisu
Käsitletavad teemad:
Mina - välimus, riietus, lemmiktegevused, minu päev
Perekond ja kodu - pereliikmete välimus, iseloomuomadused
Sõbrad - välimus, riietus, ühised tegevused
Keskkond, kodukoht, eesti - aastaajad ja ilm, loomad, linnud, taimed; eesti asukoht, keel,
pealinn, sümbolid
Õpitavat keelt kõnelevad maad - keel, pealinn, sümbolid, tähtsamad pühad (Halloween,
Christmas, Easter )
Igapäevased tegevused - tee küsimine ja juhatamine, haigused
Õppimine ja töö - kool, kooliruumid, õpetajad, õppeained(tunniplaan), õpioskused
Harrastused ja kultuur - huvialad, mängud, sport, muinasjutud
Õpitulemused
5. klassi lõpetaja kuulamisel:
1) saab aru õpitud sõnavara ulatuses tekstidest, lauludest.
2) oskab eristada kuulatavast tekstist vajalikku informatsiooni;
3) eristab selgelt kuni kahe vestluses osaleva inimese kõnet.
5. klassi lõpetaja oskab kõnelemisel:
1) vestelda ja vastata küsimustele õpitud temaatika piires;
2) õpitud sõnavara piires rääkida igapäevastest tegevustest ja harrastustest;
3) võrrelda oma perekonda sõbra perekonnaga, oma koolielu teiste omaga;
4) küsitleda oma kaaslast ja saadud infot edasi anda;
5) kasutada õpitud fraase õige intonatsiooniga;
6) kirjeldada pilte;
7) hääldada kõiki võõrhäälikuid korrektselt.
5. klassi lõpetaja lugemisel:
1) oskab leida tekstist olulist;
2) saab aru kuni 20 % tundmatuid sõnu sisaldavatest lühitekstidest, kasutades piltide, konteksti võisõnaraamatu abi.
5. klassi lõpetaja oskab kirjutamisel:
1) täita aadressi ja isiklikke andmeid nõudvat ankeeti;
2) kirjutada sõbrale kirja ja elektronkirja, kasutades õpitud keelendeid;
3) lõpetada lauseid ja fraase;
4) kirjutada lühijutukesi;
5) kirjutada õpitud teksti põhjal etteütlust ja seda parandada.
7.6. 6. klass
Õppesisu
Käsitletavad teemad:
1) Mina - lemmiktegevused
2) Perekond ja kodu - pereliikmete hobid, sünnipäev
3) Sõbrad - klassikaaslased, klassiekskursioon
4) Keskkond, kodukoht, Eesti - linnud, loomad
5) Õpitavat keelt kõnelevad maad - English Country School, Places in Britain, The Tower of
London; pühad - tavad ja kombed (Thanksgiving, Christmas, Pancake fight)
6) Igapäevased tegevused - toit ja toidunõud, liiklus ja liiklusvahendid
7) Õppimine ja töö - koolivaheajad, ametid
8) Harrastused ja kultuur - hobid, muusika, raamatud, reisimine, raadio, televisioon, tuntud
persoonid, skautlus, viikingid, leiutised.
Õpitulemused
6. klassi lõpetaja kuulamisel:
1) saab aru õpitud sõnavara ulatuses tekstidest, lauludest, samuti passiivset sõnavara sisaldavatest tekstidest;
2) mõistab konteksti abil neis esinevaid üksikuid tundmatuid sõnu;
3) oskab eristada kuulatavast tekstist vajalikku informatsiooni;
4) eristab selgelt kuni kolme vestluses osaleva inimese kõnet.
6. klassi lõpetaja oskab kõnelemisel:
1) vestelda ja vastata küsimustele õpitud temaatika piires;
2) õpitud sõnavara piires rääkida igapäevastest tegevustest ja harrastustest;
3) võrrelda oma perekonda sõbra perekonnaga, oma koolielu teiste omaga;
4) küsitleda oma kaaslast ja saadud infot edasi anda;
5) väljendada ja põhjendada oma arvamust;
6) kasutada õpitud fraase õige intonatsiooniga;
7) kirjeldada pilte;
8) hääldada kõiki võõrhäälikuid korrektselt.
6. klassi lõpetaja lugemisel:
1) oskab leida tekstist olulist;
2) saab aru kuni 20 % tundmatuid sõnu sisaldavatest lühitekstidest, kasutades piltide, konteksti või sõnaraamatu abi;
3) on tuttav erinevate lugemisstrateegiatega.
6. klassi lõpetaja oskab kirjutamisel:
1) täita aadressi ja isiklikke andmeid nõudvat ankeeti;
2) eeskuju järgi kirjutada küllakutset, õnnitlus- ja tänukaarti;
3) kirjutada sõbrale kirja ja elektronkirja, kasutades õpitud keelendeid;
4) lõpetada lauseid ja fraase;
5) kirjutada lühijutukesi;
6) kirjutada õpitud teksti põhjal etteütlust ja seda parandada
7.7. 7.klass
Õppesisu
7. klassis jätkuvad I ja II kooliastmes alustatud alateemad osaoskuste arengu põhjal. Neile lisanduvad järgmised alateemad:
Mina ja teised. Võimed, tugevused ja nõrkused; inimestevahelised suhted, viisakusreeglid.
Kodu ja lähiümbrus. Perekondlikud sündmused ja tähtpäevad; kodukoha vaatamisväärsused ja nende tutvustamine.
Kodukoht Eesti. Elu linnas ja maal; Eesti vaatamisväärsused.
Riigid ja nende kultuur. Õpitava keele kultuuriruumi kuuluvad riigid ja nende lühiiseloomustus, tuntumate riikide nimetused, rahvad, keeled.
Igapäevaelu. Õppimine ja töö. Tervislik eluviis ja toitumine, suhtlemine teeninduses, turvalisus.
Vaba aeg. Kultuuriline mitmekesisus; kirjandus.
Õpitulemused
7. klassi lõpetaja:
1) mõistab endale tuttaval teemal kõike olulist;
2) oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, ning lühidalt selgitada oma seisukohti ning plaane;
3) oskab koostada lihtsat teksti tuttaval teemal;
4) saab õpitavat keelt emakeelena kõnelevate inimestega igapäevases suhtlemises enamasti hakkama;
5) tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu;
6) kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid (nt tõlkesõnaraamatut, Internetti) vajaliku info otsimiseks ka teistes valdkondades ja õppeainetes;
7) töötab iseseisvalt, paaris ja rühmas;
8) hindab õpetaja abiga oma tugevaid ja nõrku külgi seatud eesmärkide järgi.
7.8. 8. klass
Õppesisu
MINA: huvid, võimed, harjumused, iseloom
PEREKOND JA KODU: suhted perekonnas, ühistegevused, kombed tavad peres
SÕBRAD: suhted sõpradega, koolikaaslased, erinevad võimed ja välimused
KESKKOND, KODUKOHT: loodushoid, säästev eluviis; geograafia
ÕPITAVAT KEELT KÕNELEVAD MAAD: UK, USA, Iirimaa; Ameerika inglise keel
IGAPÄEVASED TEGEVUSED: tervishoid, haigused, õnnetused, esmaabi; liiklus, tänaval;
söömine kodus ja väljaspool kodu
ÕPPIMINE JA TÖÖ: kool, koolivägivald, UK ja USA kool
HARRASTUSED JA KULTUUR: puhkus, reisimine; peod; sport; raamatud, kirjanikud
Õpitulemused
1. Kuulamisel mõistab 8. kl. lõpetaja kuuldu sisu, kasutades vastavalt kuulamisülesandele või vajadusele globaalset, selektiivset või detailset kuulamist.
2. Kõnelemisel: oskab esitada lihtsat seotud teksti käsitletud temaatika piires loetu, kuuldu võikogetu edasiandmiseks järgmises vormis: teade, kokkuvõte, lühireferaat, (ümber)jutustus, (pildi,ruumi, isiku-) kirjeldus.
3. Kõnelemisel: osaleb vestluses, mis võib toimuda suunatud vestluse, suhtlussituatsiooni,
rollimängu, intervjuu vormis.
4. Lugemisel mõistab põhikooli lõpetaja loetu sisu, kasutades vastavalt lugemisülesandele või vajadusele globaalset, selektiivset või detailset lugemist.
5. Kirjutamisel oskab põhikooli lõpetaja kirjutada lihtsat seotud teksti: isiklik kiri, õnnitlus-,
tervitus-, tänukaart, küllakutse, teade, lihtne tarbekiri, (kirjeldav, jutustav) lühiessee; lühireferaat.
7.9. 9. klass
Õppesisu
MINA: iseloom, huvid, võimed, oskused, harjumused, tervis (1, 2, 3, 4, 5)
PEREKOND JA KODU: suhted perekonnas, taskuraha (1, 2, 3, 4, 5)
SÕBRAD: erinevad iseloomud; suhted sõpradega (1, 2, 3, 4, 5)
KESKKOND, KODUKOHT, EESTI: keskkonnasõbralik käitumine; kodukoht, kultuuritavad;
Eestimaa loodus, vaatamisväärsused (1, 2, 3, 4, 5)
ÕPITAVAT KEELT KÕNELEVAD MAAD: UK, USA, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa,
Iirimaa (1, 2, 3, 4, 5)
IGAPÄEVASED TEGEVUSED: majapidamistööd; söömine kodus, väljaspool kodu; külaliste
vastuvõtmine; liiklemine (1, 2, 3, 4, 5)
ÕPPIMINE JA TÖÖ: õpioskused, edasiõppimine, kutsevalik, tulevane töö (1, 2, 3, 4, 5)
HARRASTUSED JA KULTUUR: kino, teater, ilukirjandus; meedia: TV, raadio, ajakirjandus,
Internet (1, 2, 3, 4, 5)
Õpitulemused
1. Kuulamisel mõistab põhikooli lõpetaja kuuldu sisu, kasutades vastavalt kuulamisülesandele võivajadusele globaalset, selektiivset või detailset kuulamist.
2. Kõnelemisel: oskab esitada lihtsat seotud teksti käsitletud temaatika piires loetu, kuuldu võikogetu edasiandmiseks järgmises vormis: teade, kokkuvõte, lühireferaat, (ümber)jutustus, (pildi,ruumi, isiku-) kirjeldus.
3. Kõnelemisel: osaleb vestluses, mis võib toimuda suunatud vestluse, suhtlussituatsiooni,
rollimängu, intervjuu vormis.
4. Lugemisel mõistab põhikooli lõpetaja loetu sisu, kasutades vastavalt lugemisülesandele või vajadusele globaalset, selektiivset või detailset lugemist.
5. Kirjutamisel oskab põhikooli lõpetaja kirjutada lihtsat seotud teksti: isiklik kiri, õnnitlus-,
tervitus-, tänukaart, küllakutse, teade, lihtne tarbekiri, (kirjeldav, jutustav) lühiessee; lühireferaat.
7.10. Õppetegevus
3. klassis on oluline mängulisus, suur kaal on salmidel ja lauludel. Rõhk on kuulamisel ning rääkimisel. Omandatakse esmane sõnavara. Õpetaja julgustab õpilasi kasutama õpitud väljendeid ja lühilauseid kontekstis. Õpilased õpivad võõrkeele häälikuid eristama ning omandavad õige hääldusaluse. Loetakse ja kirjutatakse peamiselt seda, mis on suuliselt juba õpitud. Peamise õpistrateegiana kasutatakse õpitu kordamist ja seostamist. Tunnis juhitakse õpilasi töötama nii paaris kui ka rühmas.
Metoodiliste võtete valikul lähtutakse eakohasusest. Osaoskuste arendamiseks sobivad näiteks:
1) teatud sõnale või fraasile reageerimine (käetõstmine, püstitõusmine, esemele või pildile osutamine);
2) loetellu sobimatu sõna äratundmine;
3) kuuldu põhjal pildi täiendamine;
4) tähelepanelikku kuulamist nõudvate mängude mängimine (nt bingo);
5) laulude ja luuletuste kuulamine ning nende põhjal ülesande täitmine (nt ridade järjestamine, riimuvate sõnade leidmine);
6) dialoogide, laulude ja luuletuste esitamine;
7) häälega lugemine;
8) rääkimine pildi alusel;
9) ärakirja tegemine ja mudeli järgi kirjutamine.
4. klassis julgustab õpetaja õpilast võõrkeeles suhtlema, suurendades suulise suhtluse kõrval järk-järgult kirjalike tööde mahtu.
Kuulamis- ja rääkimisoskuse kõrval muutuvad tähtsaks ka lugemis- ja kirjutamisoskus, sh õigekirjaoskuse ja loovuse süstemaatiline arendamine. Jätkub põhisõnavara kiire laiendamine, õpilasi juhitakse iseseisvalt lugema. Oluline on arendada teksti mõistmise oskust. Suulist suhtlemisoskust arendatakse erineva sisuga rühmatöödega, sh mängude ja rollimängudega. Kirjutamisel on oluline tekstiloomeoskuse arendamine. Teemasid käsitledes pööratakse erinevate osaoskuste kaudu tähelepanu teiste kultuuride tundmaõppimisele ning kõrvutamisele oma kultuuriga. Õpilasi harjutatakse kasutama sõnaraamatuid.
5. – 6. klassis kasutatakse jätkuvalt suulise eelnevuse printsiipi: seda, mida laps hakkab lugema ja kirjutama,omandatakse eelnevalt suulises kõnes. Kompleksselt arendatakse kõiki osaoskusi;
õppimisprotsessis kasutatakse erinevaid töömeetodeid (paaris- ja rühmatöö, projekt, rollimäng,dramatiseering, intervjueerimine jms) ning meediavahendeid (video, arvuti);
kuulamis- ja lugemisstrateegiate arendamine, töö sõnavaraga, sõnaraamatuga, aitavad õpilaselkeelelist infot kiiremini ja kindlamalt meelde jätta.
süvendatakse iseseisva õppimise oskust (õpitakse tundma erinevaid õpistrateegiaid, mis aitavad edaspidi iseseisvalt töötada).
7.- 9. klassis arendatakse kõiki osaoskusi võrdselt. Olulisel kohal on sõnavara avardamine ja kinnistamine ning iseseisvate tööharjumuste väljakujundamine. Tunnis suheldakse peaasjalikult õpitavas võõrkeeles. Õpilast suunatakse õpitavat keelt aktiivselt kasutama nii tunnis kui ka väljaspool tundi. Õpilane õpib lisaks harjumuspärasele tööle õppevahenditega lugema lühemaid adapteerimata ilukirjandus-, teabe-, tarbe- ja meediatekste. Kirjutamisoskuse arendamiseks kasutakse erinevat liiki loovtöid. Tähelepanu pööratakse loovuse arendamisele nii suulises kui ka kirjalikus väljendusoskuses.
7.11. Füüsiline õppekeskkond
Kool korraldab õppe vajadusel rühmades.
Kool korraldab õppe klassis, kus on keeleõppe eesmärkide saavutamist toetav ruumikujundus
koos vajaliku õppematerjali, sisustuse ja tehniliste abivahenditega.
7.12. Hindamine
3. klassis hinnatakse põhiliselt õpilase kuulatud tekstist arusaamist ja suulist väljendusoskust. Hinnates kasutatakse sõnalisi hinnangud, mis toovad esile õpilase tugevused ja edusammud. Puudustele juhib õpetaja tähelepanu taktitundeliselt.
Õpilane õpib õpetaja juhendamisel ise oma tööle hinnangut andma. Õppetöö vältel toob ta koostöös õpetajaga esile:
1) oskused ja teadmised, mis ta on enda arvates hästi omandanud;
2) oskused või teadmised, mille omandamiseks peab ta veel tööd tegema.
4.- 9. klassis hinnatakse kõiki osaoskusi kas eraldi või lõimitult. Igal õppeveerandil saab õpilane tagasisidet kas suulise või kirjaliku sõnalise hinnangu või hinde vormis kõigi osaoskuste kohta.
Hindamisel lähtutakse kooli hindamisjuhendist. Eesmärgiks on kõikide keele osaoskuste
tasakaalustatud hindamine. Igal õppeveerandil saab õpilane tagasisidet nii suulises kui kirjalikus vormis oma õpitulemuste kohta.
8.1 Õppe- ja kasvatuseesmärgidPõhikooli B-võõrkeele õpetusega taotletakse, et õpilane:
1) saavutab keeleoskuse taseme, mis võimaldab tal igapäevastes suhtlusolukordades toime
tulla;
2) huvitub võõrkeelte õppimisest ning nende kaudu silmaringi laiendamisest;
3) omandab oskuse märgata ja väärtustada erinevate kultuuride eripära;
4) tunneb erinevaid võõrkeelte õppimise strateegiaid ning oskab neid iseseisvalt kasutada;
5) huvitub õpitavat keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist;
6) oskab kasutada eakohaseid võõrkeelseid teatmeallikaid (nt teatmeteosed, sõnaraamatud,
internet), et leida vajalikku infot ka teistes valdkondades ja õppeainetes.
8.2. Õppeaine kirjeldusB-võõrkeele kui teise omandatava võõrkeele õpe võimaldab õpilasel laiendada oma
suhtlemisvõimalusi ja kultuurilist silmaringi, tagab juurdepääsu teadmisallikaile ning loob
eeldused vahetuks suhtlemiseks, toetab edasisi õpinguid ja tegevust ühiskonnas.
Oluline on erinevate keelte üksteist toetav ja väärtustav õpetamine, aga eriti seoste nägemine Avõõrkeelega.
A-võõrkeelt õppides saadud õpikogemus ja omandatud õpioskused toetavad B-võõrkeele
õppimist. Samuti arvestatakse teadmisi, mida õpilane saab õpitava keele maa ja kultuuri
kohta teiste õppeainete kaudu.
Võõrkeele kui õppeaine ja suhtlusvahendi omandamine on tegevus, mis nõuab õppijalt pikaajalist pingutust ning aktiivset osalust.
Keeletunnis suheldakse peamiselt õpitavas võõrkeeles. Emakeelt võib kasutada vajaduse korral selgituste andmiseks.
Võõrkeeleõppes on kesksel kohal tegevused, mis nõuavad keele eesmärgistatud kasutamist ja lõimivad erinevaid keeleoskuse aspekte.
Õpetuses lähtutakse kommunikatiivse õpetuse põhimõtetest. Kommunikatiivne keeleoskus
(suhtluspädevus) hõlmab kolme komponenti: keelelist, sotsiolingvistilist ja pragmaatilist.
Keeleteadmised ei ole eesmärk omaette, vaid vahend parema keeleoskuse omandamiseks. Keele struktuuri õpitakse kontekstis, järk-järgult jõutakse grammatikareeglite teadliku omandamise juurde.
Sotsiolingvistilise pädevuse kaudu areneb õppija keelekasutuse olukohasus (viisakusreeglid,
keeleregister jm).
Pragmaatilise pädevuse kaudu areneb õppija võime mõista ja luua tekste.
Suhtluspädevust arendatakse keeleliste toimingute (kuulamise, lugemise, rääkimise, kirjutamise) kaudu.
Keeleõppe telje moodustavad teemavaldkonnad, mille kaudu ja piires kujuneb suhtluspädevus.
Kõigis kooliastmeis ja klassides käsitletakse teemasid kõigist teemavaldkondadest, kuid
rõhuasetused ja maht on erinevad. Teemade käsitlemisel lähtutakse õpilaste kogemustest, huvidest ja vajadustest.
Õppetegevusi kavandades lähtutakse didaktilistest põhiprintsiipidest (lähemalt kaugemale, tuntult tundmatule, lihtsalt keerulisele, konkreetselt abstraktsele) ning keelekasutuse vajadustest (alustades sagedamini kasutatavatest sõnadest ja vormidest).
Rõhk on interaktiivsel õppimisel ja õpitava keele kasutamisel. Kõigis kooliastmeis on oluline osa paaris- ja rühmatööl. Õpilasi suunatakse tegema eakohast iseseisvat tööd (lugema, infot hankima, projektides osalema jne ).
Suhtluspädevuse ja kultuuriteadlikkuse arendamiseks ergutatakse õpilasi kasutama õpitavat keelt ka väljaspool keeletundi. Motivatsiooni suurendamiseks on soovitatav aidata leida kirjasõpru ning korraldada õppereise, õpilasvahetusi ja kohtumisi õpitavat keelt emakeelena kõnelejatega.
Kõigis kooliastmeis on oluline õppijat motiveerida ning kujundada temas positiivset hoiakut
keeleõppesse. Eduelamuse saavutamiseks luuakse tundides positiivne õhkkond ja väärtustatakse õppija iga edusammu.
Õppimist toetab kujundav hindamine. Igal õppeperioodil peab õpilane saama tagasisidet kas
sõnalise hinnangu või hinde vormis. Tunnustama peab ka tulemuse saavutamiseks tehtud
jõupingutusi. Vigu käsitletakse õppeprotsessis normaalse õppimise osana, nende analüüsimine
soodustab õpitava mõistmist ning võimaldab õpilasel oma keelekasutust korrigeerida.
Õpetaja hinnangute kõrval kasutatakse õppes ka enesehindamist ja kaaslaste antud hinnanguid, võttes vajaduse korral abiks nt Euroopa keelemapi.
8.3. 5.klass
Õppesisu :
Kõnearendus ja lugemisteemad:
Suhtlusoskused:
Kuulamisoskuste kujundamine.
CD kuulamine ja kuulamisülesannete täitmine: piltide reastamine
Kõnelemisoskuste kujundamine.
1.Repliikide järjestamine dialoogiks.
2.Lausete moodustamine dialoogiks.
Kirjutamisoskuste kujundamine.
1.Suur ja väike algustäht.
2.Tähestik ja hääldamise järgi kirjutamine.
3.Numbrid. päevad, nädalad, kuud ja aastaajad.
Õpitulemused:
8.4. 6.klass
Õpitulemused
6. klassi lõpetaja:
1) saab aru igapäevastest väljenditest ja lühikestest lausetest;
2) kasutab õpitud väljendeid ja lühilauseid oma vajaduste väljendamiseks ning oma
lähiümbruse (pere, kodu, kool) kirjeldamiseks;
3) reageerib adekvaatselt lihtsatele küsimustele ja korraldustele;
4) on omandanud esmased teadmised õpitava keele kultuuriruumist;
5) rakendab õpetaja juhendamisel varem omandatud õpioskusi ja -strateegiaid;
6) seab endale õpieesmärke ning hindab koostöös kaaslaste ja õpetajaga oma saavutusi;
7) töötab õpetaja juhendamisel iseseisvalt, paaris ja rühmas
Õppesisu
Õpitakse sõnavara teemade kaupa: perekond, loomad, köögiviljad jne. Õpitakse tundma omadus- ase- ja tegusõnade vorme.
Omandatakse grammatikat, mille abil sõnadest saavad laused.
Hääldust õpitakse sõnamängude abil.
Tutvutakse vene kultuuri ja kommetega, saame teada, mis on Venemaa pealinn.
Loeme ja tõlgime vene luuletusi ja valme, õpime õigesti sõnu hääldama ja dialooge koostama.
Õpime selgeks numbrid ja tegusõna vormid.
8.5. 7.klass
Õpitulemused
Vene keeles:
1) tuleb toime teda puudutavates igapäevastes suhtlusolukordades õpitavat keelt emakeelena
rääkiva kõnelejaga;
2) saab õpitud temaatika piires aru lausetest ja sageli kasutatavatest väljenditest;
3) mõistab õpitud temaatika piires olulist;
4) kirjutab lühikesi tekste õpitud temaatika piires;
5) hangib infot erinevatest võõrkeelsetest infoallikatest;
6) on omandanud esmased teadmised õpitava keele maa kultuuriloost;
7) teadvustab eakohaselt õpitava maa ja oma maa kultuuri erinevusi ning oskab neid
arvestada;
8) töötab iseseisvalt, paaris ja rühmas;
9) hindab õpetaja abiga oma tugevaid ja nõrku külgi seatud eesmärkide järgi ning vajaduse
korral kohandab oma õpistrateegiaid.
Õppesisu
Mina ja teised. Huvid ja võimed, iseloom; tervis; suhted sõpradega ja lähikondsetega.
Kodu ja lähiümbrus. Kodu ja koduümbrus, kodukoha tuntumad vaatamisväärsused; igapäevased
kodused tööd ja tegemised, perekondlikud sündmused ja tähtpäevad.
Kodukoht Eesti. Eesti asukoht ja sümboolika, riigikord, tähtpäevad ja kultuuritavad, vaatamisväärsused;
elu linnas ja maal; ilmastikunähtused, loodus ja käitumine looduses, looduskaitse.
Riigid ja nende kultuur. Õpitavat keelt kõnelevate riikide sümboolika, tähtpäevad ja kombed;
mõned tuntumad sündmused ja saavutused ning nendega seotud nimed ajaloo- ja
kultuurivaldkonnast; õpitava keele kultuuriruumi kuuluvad riigid; Eesti naaberriikide ja tuntumate
maailmariikide nimed, rahvad ja keeled.
Igapäevaelu. Õppimine ja töö. Koolitee; koolielu; tee küsimine ja juhatamine; suhtlemine teeninduses ja arsti juures; ametid ja
kutsevalik.
Vaba aeg. Huvid, erinevad vaba aja veetmise viisid; meediavahendid;
8.6. 8.klass
Õpitulemused
Õpilane:
Õppesisu
a)tõsiasja nentimine, olenemata lõpptulemusest (nt Вчера я смотрел телевизор)
b)tegevuse või protsessi väljendamine(nt Этот дом строился целый год)
с)korduv tegevus (nt Летом я каждый день загорала)
d) minevik: lõpetatud tegevus:tegevuse tulemus (nt купили копьютер), tegevus ,mis on viidud lõpuni(nt Я дописала письмо)
e) käskiv kõneviis
Teemad:
8.7. 9.klass
Õppesisu
Tunneme kõneetiketti, loeme venekeelset teksti, oskame õigesti koostada lauseid kasutades nimi-, arv-omadus- ja määrsõnu.
Kasutame õigesti kõneviise ja tunneme tegusõna rektsiooni.
Oskame viisakalt suhelda ja saame rahuldavalt aru venekeelsest kõnetekstist . Suudame jutustada enesest, oma õpingutest ja kodukohast.
Oleme võimelised kirjutama lühikirjandit või ümberjutustust ja tuleme toime ankeedi kirjutamisega. Oskame kasutada arvsõna -mõõtühikud, kellaajad, kuupäevad, aasta, pikkus , kaugus, kaal. Järgarvude ühildumine nimisõnaga soos arvus ja käändes.
Käänamine koos nimisõnaga ainsuses ja mitmuses.
Omadussõnade lühivormid. Omadussõnad öeldistäitena. Omadussõnade võrdlusastmed.
Õpitulemuse
Põhikooli lõpetaja :
1) tuleb toime teda puudutavates igapäevastes suhtlusolukordades vene keelt emakeelena
rääkiva kõnelejaga;
2) saab õpitud temaatika piires aru lausetest ja sageli kasutatavatest väljenditest;
3) mõistab õpitud temaatika piires olulist;
4) kirjutab lühikesi tekste õpitud temaatika piires;
5) hangib infot erinevatest võõrkeelsetest infoallikatest;
6) on omandanud esmased teadmised õpitava keele maa kultuuriloost;
7) teadvustab eakohaselt õpitava maa ja oma maa kultuuri erinevusi ning oskab neid
arvestada;
8) töötab iseseisvalt, paaris ja rühmas;
9) hindab õpetaja abiga oma tugevaid ja nõrku külgi seatud eesmärkide järgi ning vajaduse
korral kohandab oma õpistrateegiaid.
8.8. Õppetegevus
Õpetuse eesmärk on julgustada õpilast võõrkeeles suhtlema. Kõiki osaoskusi arendatakse võrdselt, suurendades suulise suhtluse kõrval järk-järgult kirjaliku suhtluse mahtu.
Õpilast suunatakse õpitavat keelt aktiivselt kasutama nii tunnis kui ka väljaspool tundi. Õpilased õpivad lähenema keeleõppele analüüsivalt, õppides kõrvutama eri keelte sarnasusi ja erinevusi ning märkama enda ja teiste keelekasutusvigu.
Teemade käsitlemisel pööratakse tähelepanu kultuuride tundmaõppimisele ja kõrvutamisele oma kultuuriga, rõhutades kõigi kultuuride omanäolisust ja väärtuslikkust.
Õpilased mõistavad erinevaid kultuuritavasid ning oskavad neid arvestada.
Õpilane õpib väärtustama mõtteviiside mitmekesisust, avaldama oma arvamust ning arvestama erinevate seisukohtadega.
Osaoskuste arendamiseks sobivad näiteks:
1) eri liiki eakohaste tekstide kuulamine ja lugemine;
2) adapteeritud eakohaste tekstide iseseisev lugemine;
3) meedia- ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine (nt uudised, lühifilmid);
4) loovtööde kirjutamine (nt sõnumid, postkaardid, isiklikud kirjad, kuulutused,
lühiülevaated);
5) projektitööd;
6) lühiettekanded (nt pildikirjeldus, hobide tutvustamine, projektitööde kokkuvõtted);
7) rolli- ja suhtlusmängud;
8) info otsimine erinevatest võõrkeelsetest teatmeallikatest (nt sõnaraamatud, internet).
8.9. Füüsiline õpikeskkond
1. Kool korraldab õppe vajadusel rühmades.
2. Kool korraldab õppe klassis, kus on keeleõppe eesmärkide saavutamist toetav ruumikujundus koos vajaliku õppematerjali, sisustuse ja tehniliste abivahenditega.
8.10. Hindamine
II kooliastmes hinnatakse õppe alguses põhiliselt õpilase kuulatud tekstist arusaamist ja suulist väljendusoskust, jõudes õppe edenedes kõigi osaoskuste hindamiseni.
Puudustele juhib õpetaja tähelepanu taktitundeliselt.
Hinnates kasutatakse hindeid ning suulisi või kirjalikke sõnalisi hinnangud, mis toovad esile õpilase tugevused ja edusammud.
III kooliastmes hinnatakse kõiki osaoskusi kas eraldi või lõimitult. Igal õppeveerandil saab õpilane tagasisidet kas suulise või kirjaliku sõnalise hinnangu või hinde vormis kõigi osaoskuste kohta.
Soovitatav on kasutada ülesandeid, mis hõlmavad erinevaid osaoskusi (nt projektitööd, iseseisev lugemine jmt).
- Võõrkeelte pädevus
- Põhikooli lõpetaja:
2) on võimeline osalema erinevates võõrkeelsetes projektides, jätkama õpinguid emakeelest erinevas keeles ning on konkurentsivõimeline tulevases tööelus;
3) tunneb erinevaid keeli kõnelevaid rahvaid ja nende kultuure;
4) mõistab oma ning teiste kultuuride sarnasusi ja erinevusi ning väärtustab neid;
5) omandab edasiseks õppimiseks vajalikud oskused, mis tõstavad enesekindlust võõrkeelte õppimisel ja võõrkeeltes suhtlemisel.
3. Ainevaldkonna õppeainedVõõrkeelte valdkonda kuuluvad A-keelena inglise keel ja B-keelena vene keel. Inglise keelt õpitakse 3.-9.klassini, vene keelt 5.-9.klassini.
Võõrkeelte nädalatundide jaotumine klassiti nädalas:
- 3.klassis 3 tundi inglise keelt
- 4.klassis 3 tundi inglise keelt
- 5.klassis 4 tundi inglise keelt ja 1 tund vene keelt
- 6.klassis 4 tundi inglise keelt ja 3 tundi vene keelt
- 7.klassis 3 tundi inglise keelt ja 3 tundi vene keelt
- 8.klassis 3 tundi inglise keelt ja 3 tundi vene keelt
- 9.klassis 3 tundi inglise keelt ja 3 tundi vene keelt
- Ainevaldkonna kirjeldus
Nüüdisaegne keeleõpe on allutatud kommunikatiivsetele vajadustele, lähtutakse õppijast ja tema suhtluseesmärkidest. Keeleõppes on oluline eelkõige keele kasutamise oskus, mitte pelgalt keele struktuuri tundmine. Keeleline korrektsus kujuneb õppijal pikaajalise töö tulemusena.
Suhtluspädevust kujundatakse keele nelja osaoskuse arendamise kaudu: kuulamine, lugemine, rääkimine ja kirjutamine, mistõttu ka õpitulemused on esitatud osaoskuste kaupa. Neid osaoskusi õpetatakse integreeritult.
Keeleõpe on võimalus rikastada mõtlemist, arendada oskust end täpselt väljendada, luua tekste ning nendest aru saada. Nendes valdkondades toetub võõrkeeleõpetus emakeeleõpetusele ja vastupidi.
Suhtluspädevuse kõrval arendatakse õppijas oskust võrrelda oma ja võõra kultuuri sarnasusi ning erinevusi, mõista ja väärtustada teiste kultuuride ja keelte eripära, olla salliv ning vältida eelarvamuslikku suhtumist võõrapärasesse. Teiste kultuuride tundmine aitab teadlikumalt tajuda oma keele ja kultuuri spetsiifikat.
Võõrkeeleõpe nõuab avatud ning paindlikku metoodilist käsitust, mis võimaldab õpet kohandada õppija vajaduste järgi.
Õppijakeskse võõrkeeleõppe tähtsamad põhimõtted on:
1) õppija aktiivne osalus õppes, tema teadlik ja loov võõrkeele kasutamine ning õpistrateegiate kujundamine;
2) keeleõppes kasutatava materjali sisu vastavus õppija huvidele;
3) erinevate aktiivõppevormide (sh paaris- ja rühmatöö) kasutamine;
4) õpetaja rolli muutumine teadmiste vahendajast õpilase koostööpartneriks ja nõustajaks teadmiste omandamise protsessis;
5) õppematerjalide avatus, nende kohandamine ja täiendamine lähtuvalt õppija eesmärkidest ning vajadustest
- Lõiming
Võõrkeeleõppes kasutatavad materjalid täiendavad teadmisi, mida õpilane omandab teistes õppeainetes, andes õpilasele keelelised vahendid erinevate valdkondadega seonduvate teemade käsitlemiseks.
Võõrkeelteoskus võimaldab muu hulgas õppijale ligipääsu lisateabeallikatele (teatmeteosed, võõrkeelne kirjandus, internet jt), toetades sel moel materjali otsimist mõne teise õppeaine jaoks. Võõrkeelte ja eesti keele kui teise keele omandamisel on suureks toeks koostöös teiste ainevaldkondadega keeleoskuse integreeritud õppematerjalide kasutamine lõimitud aine- ja keeleõppe raames (LAK-õpe, keelekümblus). Võõrkeelte valdkonnal on kõige otsesem seos keele ja kirjandusega, kuna võõrkeeleõppes rakendatakse väga palju emakeeles omandatut ja kantakse seda üle teise kultuurikonteksti. Võõrkeelte ja eesti keele kui teise keele ainekavad haakuvad ennekõike ajaloo ja ühiskonnaõpetuse, geograafia, loodusõpetuse, bioloogia, tehnoloogia, inimeseõpetuse, muusika ning kunstiõpetuse teemadega.
Kunstipädevusega puututakse kokku eri maade kultuurisaavutusi tundma õppides ning teemade (nt „Riigid ja nende kultuur”, „Vaba aeg”) ja vahetute kunstielamuste kaudu (kino, teater, kontserdid, muusika, näitused, muuseumid jmt).
Tehnoloogiapädevus areneb arvutit kasutades. Arvuti on võõrkeeltes nii erinevate tööde tegemise kui ka suhtlus- ja info otsimise vahend.
Loodusteaduslik pädevus teostub erinevate teemavaldkondade ja nendes kasutatavate alustekstide kaudu.
- Läbivad teemad
Võõrkeelte valdkonna ained kajastavad erinevates kooliastmeis õpieesmärke ja teemasid, mis toetavad õpilase algatusvõimet, mõtteaktiivsust ning läbivate teemade omandamist, kasutades selleks sobivaid võõrkeelseid (autentseid) alustekste ning erinevaid pädevusi arendavaid töömeetodeid.
Eelkõige on läbivad teemad seotud alljärgnevate teemavaldkondadega:
1) „Õppimine ja töö” – elukestev õpe ja karjääri planeerimine;
2) „Kodukoht Eesti” – keskkond ja jätkusuutlik areng;
3) „Kodukoht Eesti”, „Riigid ja nende kultuur” – kultuuriline identiteet;
4) „Igapäevaelu. Õppimine ja töö”, „Riigid ja nende kultuur”, „Vaba aeg” – teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon;
5) „Mina ja teised”, „Kodu ja lähiümbrus”, „Igapäevaelu. Õppimine ja töö” – tervis ja ohutus;
6) „Mina ja teised”, „Kodu ja lähiümbrus”, „Kodukoht Eesti”, „Igapäevaelu. Õppimine ja töö”, „Riigid ja nende kultuur”, „Vaba aeg” – väärtused ja kõlblus.
- INGLISE KEEL
- Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid
1) saavutab iseseisva keelekasutaja taseme, mis võimaldab selles keeles igapäevastes
situatsioonides suhelda ning lugeda ja mõista eakohaseid võõrkeelseid originaaltekste;
2) huvitub võõrkeelte õppimisest ja nende kaudu silmaringi laiendamisest;
3) omandab oskuse märgata ja väärtustada erinevate kultuuride eripära;
4) omandab oskuse edaspidi õppida võõrkeeli ning pidevalt täiendada oma keeleoskust;
5) huvitub õpitavat keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist;
6) oskab kasutada eakohaseid võõrkeelseid teatmeallikaid (nt teatmeteosed, sõnaraamatud,
internet), et leida vajalikku infot ka teistes valdkondades ja õppeainetes.
- Õppeaine kirjeldus
Võõrkeele kui suhtlusvahendi omandamine on pikaajalist pingutust nõudev tegevus, mis eeldab õppija aktiivset osalust.
A-võõrkeele õppimisel saadud õpioskused on aluseks järgmiste võõrkeelte omandamisel. Õppija keeleoskuse arengut toetab ka lõimitud aine- ja keeleõpe.
Õpetuses lähtutakse kommunikatiivse õpetuse põhimõtetest. Rõhk on interaktiivsel õppimisel ja õpitava keele kasutamisel.
Kommunikatiivne keeleoskus (suhtluspädevus) hõlmab kolme komponenti: keelelist,
sotsiolingvistilist ja pragmaatilist.
Keeleteadmised ei ole eesmärk omaette, vaid vahend parema keeleoskuse omandamiseks. Keele struktuuri õpitakse kontekstis, järk-järgult jõutakse grammatikareeglite teadliku omandamise juurde.
Sotsiolingvistilise pädevuse kaudu areneb õppija keelekasutuse olukohasus (viisakusreeglid,
keeleregister jm).
Pragmaatilise pädevuse kaudu areneb õppija võime mõista ja luua tekste.
Suhtluspädevust arendatakse keeleliste toimingute (kuulamine, lugemine, rääkimine, kirjutamine) kaudu.
Keeleõppe telje moodustavad teemavaldkonnad, mille kaudu ja piires kujundatakse suhtluspädevust.
Põhikoolis on teemade käsitlemisel lähtepunktiks „Mina ja minu lähiümbrus”.
Kõigis kooliastmeis ja klassides käsitletakse teemasid kõigist teemavaldkondadest, kuid rõhuasetused ja maht on erinevad.
Teemade käsitlemisel lähtutakse vastava kooliastme õpilaste kogemustest, huvidest ja vajadustest.
Keeletunnis suheldakse peamiselt õpitavas võõrkeeles. Emakeelt võib kasutada vajaduse korral selgituste andmiseks.
Oluline on ka õpioskuste arendamine, sealhulgas oskus seada endale õpieesmärke ja analüüsida oma õpitulemusi, kasutades nt Euroopa keelemappi või õpimappi.
Kõigis kooliastmeis on oluline osa paaris- ja rühmatööl. Õpilasi suunatakse üha enam tegema
eakohast iseseisvat tööd (lugema, infot hankima, projektides osalema jne).
Õppetegevusi kavandades lähtutakse didaktilistest põhiprintsiipidest (lähemalt kaugemale, tuntult tundmatule, lihtsalt keerulisele, konkreetselt abstraktsele) ning keelekasutuse vajadustest (alustades sagedamini kasutatavatest sõnadest ja vormidest).
Võõrkeeleõppes on kesksel kohal tegevused, mis nõuavad keele eesmärgistatud kasutamist ning lõimivad erinevaid keeleoskuse aspekte.
Õpitava võõrkeelega tihedama kontakti loomiseks, suhtluspädevuse ja kultuuriteadlikkuse
arendamiseks ergutatakse õpilasi kasutama õpitavat keelt ka väljaspool keeletundi. Selleks sobivad erinevad ülesanded: iseseisev lugemine, teabe otsimine eri allikatest, projekttööd, kus õpilased töötavad õpetaja juhendamisel koos, kasutades kõiki osaoskusi.
Õpilaste motiveerimiseks on soovitatav aidata neil leida kirjasõpru, korraldada õppereise ja õpilasvahetust ning kutsuda keeletundi õpitavat keelt emakeelena kõnelejaid.
Kõigis kooliastmeis on oluline õppijat motiveerida ning kujundada temas positiivset hoiakut
keeleõppesse.
Eduelamuse saavutamiseks luuakse tundides positiivne õhkkond ja väärtustatakse õppija iga edusammu.
Õppimist toetab kujundav hindamine, igal õppeperioodil antakse õppijale tagasisidet kas sõnalise hinnangu või hinde vormis. Tunnustatakse ka tulemuse saavutamiseks tehtud jõupingutusi. Vigu käsitletakse normaalse keeleõppe osana, nende analüüsimine soodustab õpitava mõistmist ning võimaldab õpilasel oma keelekasutust korrigeerida.
Õpetaja hinnangute kõrval kasutatakse õppes enesehindamist ja kaaslaste antud hinnanguid, võttes ajaduse korral abiks nt Euroopa keelemapi.
7.3. 3.klass
Õppesisu
Käsitletavad teemad:
Mina ja teised. Enese ja kaaslaste tutvustus.
Kodu ja lähiümbrus. Pereliikmed, kodu asukoht.
Kodukoht Eesti. Riik, pealinn, rahvused; aastaajad, kodukoha kirjeldus.
Igapäevaelu. Õppimine ja töö. Lihtsad tegevused kodus ja koolis ning nende tegevustega seotud vahendid.
Vaba aeg. Lemmiktegevused ja eelistused.
Õpitulemused
3. klassi lõpetaja:
1) saab aru lihtsatest igapäevastest väljenditest ja lühikestest lausetest;
2) kasutab õpitud väljendeid ja lühilauseid oma vajaduste väljendamiseks ning oma lähiümbruse (pere, kodu, kooli) kirjeldamiseks;
3) reageerib adekvaatselt väga lihtsatele küsimustele ja korraldustele;
4) on omandanud esmased teadmised õpitava keele maast ja kultuurist;
5) suhtub positiivselt võõrkeele õppimisesse;
6) kasutab esmaseid õpioskusi (kordamist, seostamist) võõrkeele õppimiseks;
7) oskab õpetaja juhendamisel töötada nii paaris kui ka rühmas.
7.4. 4. klass
Õppesisu
Käsitletavad teemad:
Mina ja teised. Iseloom, välimus, viisakas käitumine.
Kodu ja lähiümbrus. Kodu ja koduümbrus, sugulased; pereliikmete ametid; igapäevased kodused tööd ja tegemised.
Kodukoht Eesti.
Õpitavat keelt kõnelevate riikide tähtpäevad ja kombed, mõned tuntumad sündmused.
Igapäevaelu. Õppimine ja töö. Kodused toimingud, söögikorrad, hügieeniharjumused; turvaline liiklemine, tee küsimine ja juhatamine; poes käik, arsti juures käimine; kool ja klass, koolipäev, õppeained; ametid.
Vaba aeg. Huvid, erinevad vaba aja veetmise viisid.
Õpitulemused:
4. klassi lõpetaja:
1) saab õpitud temaatika piires aru lausetest ja sageli kasutatavatest väljenditest;
2) mõistab olulist õpitud temaatika piirides;
3) kirjutab lühikesi tekste õpitud temaatika piires;
4) tuleb toime teda puudutavates igapäevastes suhtlusolukordades õpitavat keelt emakeelena kõnelejaga;
5) teadvustab eakohaselt õpitava maa ja oma maa kultuuri sarnasusi ja erinevusi ning oskab neid arvestada;
7.5. 5. klass
Õppesisu
Käsitletavad teemad:
Mina - välimus, riietus, lemmiktegevused, minu päev
Perekond ja kodu - pereliikmete välimus, iseloomuomadused
Sõbrad - välimus, riietus, ühised tegevused
Keskkond, kodukoht, eesti - aastaajad ja ilm, loomad, linnud, taimed; eesti asukoht, keel,
pealinn, sümbolid
Õpitavat keelt kõnelevad maad - keel, pealinn, sümbolid, tähtsamad pühad (Halloween,
Christmas, Easter )
Igapäevased tegevused - tee küsimine ja juhatamine, haigused
Õppimine ja töö - kool, kooliruumid, õpetajad, õppeained(tunniplaan), õpioskused
Harrastused ja kultuur - huvialad, mängud, sport, muinasjutud
Õpitulemused
5. klassi lõpetaja kuulamisel:
1) saab aru õpitud sõnavara ulatuses tekstidest, lauludest.
2) oskab eristada kuulatavast tekstist vajalikku informatsiooni;
3) eristab selgelt kuni kahe vestluses osaleva inimese kõnet.
5. klassi lõpetaja oskab kõnelemisel:
1) vestelda ja vastata küsimustele õpitud temaatika piires;
2) õpitud sõnavara piires rääkida igapäevastest tegevustest ja harrastustest;
3) võrrelda oma perekonda sõbra perekonnaga, oma koolielu teiste omaga;
4) küsitleda oma kaaslast ja saadud infot edasi anda;
5) kasutada õpitud fraase õige intonatsiooniga;
6) kirjeldada pilte;
7) hääldada kõiki võõrhäälikuid korrektselt.
5. klassi lõpetaja lugemisel:
1) oskab leida tekstist olulist;
2) saab aru kuni 20 % tundmatuid sõnu sisaldavatest lühitekstidest, kasutades piltide, konteksti võisõnaraamatu abi.
5. klassi lõpetaja oskab kirjutamisel:
1) täita aadressi ja isiklikke andmeid nõudvat ankeeti;
2) kirjutada sõbrale kirja ja elektronkirja, kasutades õpitud keelendeid;
3) lõpetada lauseid ja fraase;
4) kirjutada lühijutukesi;
5) kirjutada õpitud teksti põhjal etteütlust ja seda parandada.
7.6. 6. klass
Õppesisu
Käsitletavad teemad:
1) Mina - lemmiktegevused
2) Perekond ja kodu - pereliikmete hobid, sünnipäev
3) Sõbrad - klassikaaslased, klassiekskursioon
4) Keskkond, kodukoht, Eesti - linnud, loomad
5) Õpitavat keelt kõnelevad maad - English Country School, Places in Britain, The Tower of
London; pühad - tavad ja kombed (Thanksgiving, Christmas, Pancake fight)
6) Igapäevased tegevused - toit ja toidunõud, liiklus ja liiklusvahendid
7) Õppimine ja töö - koolivaheajad, ametid
8) Harrastused ja kultuur - hobid, muusika, raamatud, reisimine, raadio, televisioon, tuntud
persoonid, skautlus, viikingid, leiutised.
Õpitulemused
6. klassi lõpetaja kuulamisel:
1) saab aru õpitud sõnavara ulatuses tekstidest, lauludest, samuti passiivset sõnavara sisaldavatest tekstidest;
2) mõistab konteksti abil neis esinevaid üksikuid tundmatuid sõnu;
3) oskab eristada kuulatavast tekstist vajalikku informatsiooni;
4) eristab selgelt kuni kolme vestluses osaleva inimese kõnet.
6. klassi lõpetaja oskab kõnelemisel:
1) vestelda ja vastata küsimustele õpitud temaatika piires;
2) õpitud sõnavara piires rääkida igapäevastest tegevustest ja harrastustest;
3) võrrelda oma perekonda sõbra perekonnaga, oma koolielu teiste omaga;
4) küsitleda oma kaaslast ja saadud infot edasi anda;
5) väljendada ja põhjendada oma arvamust;
6) kasutada õpitud fraase õige intonatsiooniga;
7) kirjeldada pilte;
8) hääldada kõiki võõrhäälikuid korrektselt.
6. klassi lõpetaja lugemisel:
1) oskab leida tekstist olulist;
2) saab aru kuni 20 % tundmatuid sõnu sisaldavatest lühitekstidest, kasutades piltide, konteksti või sõnaraamatu abi;
3) on tuttav erinevate lugemisstrateegiatega.
6. klassi lõpetaja oskab kirjutamisel:
1) täita aadressi ja isiklikke andmeid nõudvat ankeeti;
2) eeskuju järgi kirjutada küllakutset, õnnitlus- ja tänukaarti;
3) kirjutada sõbrale kirja ja elektronkirja, kasutades õpitud keelendeid;
4) lõpetada lauseid ja fraase;
5) kirjutada lühijutukesi;
6) kirjutada õpitud teksti põhjal etteütlust ja seda parandada
7.7. 7.klass
Õppesisu
7. klassis jätkuvad I ja II kooliastmes alustatud alateemad osaoskuste arengu põhjal. Neile lisanduvad järgmised alateemad:
Mina ja teised. Võimed, tugevused ja nõrkused; inimestevahelised suhted, viisakusreeglid.
Kodu ja lähiümbrus. Perekondlikud sündmused ja tähtpäevad; kodukoha vaatamisväärsused ja nende tutvustamine.
Kodukoht Eesti. Elu linnas ja maal; Eesti vaatamisväärsused.
Riigid ja nende kultuur. Õpitava keele kultuuriruumi kuuluvad riigid ja nende lühiiseloomustus, tuntumate riikide nimetused, rahvad, keeled.
Igapäevaelu. Õppimine ja töö. Tervislik eluviis ja toitumine, suhtlemine teeninduses, turvalisus.
Vaba aeg. Kultuuriline mitmekesisus; kirjandus.
Õpitulemused
7. klassi lõpetaja:
1) mõistab endale tuttaval teemal kõike olulist;
2) oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, ning lühidalt selgitada oma seisukohti ning plaane;
3) oskab koostada lihtsat teksti tuttaval teemal;
4) saab õpitavat keelt emakeelena kõnelevate inimestega igapäevases suhtlemises enamasti hakkama;
5) tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu;
6) kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid (nt tõlkesõnaraamatut, Internetti) vajaliku info otsimiseks ka teistes valdkondades ja õppeainetes;
7) töötab iseseisvalt, paaris ja rühmas;
8) hindab õpetaja abiga oma tugevaid ja nõrku külgi seatud eesmärkide järgi.
7.8. 8. klass
Õppesisu
MINA: huvid, võimed, harjumused, iseloom
PEREKOND JA KODU: suhted perekonnas, ühistegevused, kombed tavad peres
SÕBRAD: suhted sõpradega, koolikaaslased, erinevad võimed ja välimused
KESKKOND, KODUKOHT: loodushoid, säästev eluviis; geograafia
ÕPITAVAT KEELT KÕNELEVAD MAAD: UK, USA, Iirimaa; Ameerika inglise keel
IGAPÄEVASED TEGEVUSED: tervishoid, haigused, õnnetused, esmaabi; liiklus, tänaval;
söömine kodus ja väljaspool kodu
ÕPPIMINE JA TÖÖ: kool, koolivägivald, UK ja USA kool
HARRASTUSED JA KULTUUR: puhkus, reisimine; peod; sport; raamatud, kirjanikud
Õpitulemused
1. Kuulamisel mõistab 8. kl. lõpetaja kuuldu sisu, kasutades vastavalt kuulamisülesandele või vajadusele globaalset, selektiivset või detailset kuulamist.
2. Kõnelemisel: oskab esitada lihtsat seotud teksti käsitletud temaatika piires loetu, kuuldu võikogetu edasiandmiseks järgmises vormis: teade, kokkuvõte, lühireferaat, (ümber)jutustus, (pildi,ruumi, isiku-) kirjeldus.
3. Kõnelemisel: osaleb vestluses, mis võib toimuda suunatud vestluse, suhtlussituatsiooni,
rollimängu, intervjuu vormis.
4. Lugemisel mõistab põhikooli lõpetaja loetu sisu, kasutades vastavalt lugemisülesandele või vajadusele globaalset, selektiivset või detailset lugemist.
5. Kirjutamisel oskab põhikooli lõpetaja kirjutada lihtsat seotud teksti: isiklik kiri, õnnitlus-,
tervitus-, tänukaart, küllakutse, teade, lihtne tarbekiri, (kirjeldav, jutustav) lühiessee; lühireferaat.
7.9. 9. klass
Õppesisu
MINA: iseloom, huvid, võimed, oskused, harjumused, tervis (1, 2, 3, 4, 5)
PEREKOND JA KODU: suhted perekonnas, taskuraha (1, 2, 3, 4, 5)
SÕBRAD: erinevad iseloomud; suhted sõpradega (1, 2, 3, 4, 5)
KESKKOND, KODUKOHT, EESTI: keskkonnasõbralik käitumine; kodukoht, kultuuritavad;
Eestimaa loodus, vaatamisväärsused (1, 2, 3, 4, 5)
ÕPITAVAT KEELT KÕNELEVAD MAAD: UK, USA, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa,
Iirimaa (1, 2, 3, 4, 5)
IGAPÄEVASED TEGEVUSED: majapidamistööd; söömine kodus, väljaspool kodu; külaliste
vastuvõtmine; liiklemine (1, 2, 3, 4, 5)
ÕPPIMINE JA TÖÖ: õpioskused, edasiõppimine, kutsevalik, tulevane töö (1, 2, 3, 4, 5)
HARRASTUSED JA KULTUUR: kino, teater, ilukirjandus; meedia: TV, raadio, ajakirjandus,
Internet (1, 2, 3, 4, 5)
Õpitulemused
1. Kuulamisel mõistab põhikooli lõpetaja kuuldu sisu, kasutades vastavalt kuulamisülesandele võivajadusele globaalset, selektiivset või detailset kuulamist.
2. Kõnelemisel: oskab esitada lihtsat seotud teksti käsitletud temaatika piires loetu, kuuldu võikogetu edasiandmiseks järgmises vormis: teade, kokkuvõte, lühireferaat, (ümber)jutustus, (pildi,ruumi, isiku-) kirjeldus.
3. Kõnelemisel: osaleb vestluses, mis võib toimuda suunatud vestluse, suhtlussituatsiooni,
rollimängu, intervjuu vormis.
4. Lugemisel mõistab põhikooli lõpetaja loetu sisu, kasutades vastavalt lugemisülesandele või vajadusele globaalset, selektiivset või detailset lugemist.
5. Kirjutamisel oskab põhikooli lõpetaja kirjutada lihtsat seotud teksti: isiklik kiri, õnnitlus-,
tervitus-, tänukaart, küllakutse, teade, lihtne tarbekiri, (kirjeldav, jutustav) lühiessee; lühireferaat.
7.10. Õppetegevus
3. klassis on oluline mängulisus, suur kaal on salmidel ja lauludel. Rõhk on kuulamisel ning rääkimisel. Omandatakse esmane sõnavara. Õpetaja julgustab õpilasi kasutama õpitud väljendeid ja lühilauseid kontekstis. Õpilased õpivad võõrkeele häälikuid eristama ning omandavad õige hääldusaluse. Loetakse ja kirjutatakse peamiselt seda, mis on suuliselt juba õpitud. Peamise õpistrateegiana kasutatakse õpitu kordamist ja seostamist. Tunnis juhitakse õpilasi töötama nii paaris kui ka rühmas.
Metoodiliste võtete valikul lähtutakse eakohasusest. Osaoskuste arendamiseks sobivad näiteks:
1) teatud sõnale või fraasile reageerimine (käetõstmine, püstitõusmine, esemele või pildile osutamine);
2) loetellu sobimatu sõna äratundmine;
3) kuuldu põhjal pildi täiendamine;
4) tähelepanelikku kuulamist nõudvate mängude mängimine (nt bingo);
5) laulude ja luuletuste kuulamine ning nende põhjal ülesande täitmine (nt ridade järjestamine, riimuvate sõnade leidmine);
6) dialoogide, laulude ja luuletuste esitamine;
7) häälega lugemine;
8) rääkimine pildi alusel;
9) ärakirja tegemine ja mudeli järgi kirjutamine.
4. klassis julgustab õpetaja õpilast võõrkeeles suhtlema, suurendades suulise suhtluse kõrval järk-järgult kirjalike tööde mahtu.
Kuulamis- ja rääkimisoskuse kõrval muutuvad tähtsaks ka lugemis- ja kirjutamisoskus, sh õigekirjaoskuse ja loovuse süstemaatiline arendamine. Jätkub põhisõnavara kiire laiendamine, õpilasi juhitakse iseseisvalt lugema. Oluline on arendada teksti mõistmise oskust. Suulist suhtlemisoskust arendatakse erineva sisuga rühmatöödega, sh mängude ja rollimängudega. Kirjutamisel on oluline tekstiloomeoskuse arendamine. Teemasid käsitledes pööratakse erinevate osaoskuste kaudu tähelepanu teiste kultuuride tundmaõppimisele ning kõrvutamisele oma kultuuriga. Õpilasi harjutatakse kasutama sõnaraamatuid.
5. – 6. klassis kasutatakse jätkuvalt suulise eelnevuse printsiipi: seda, mida laps hakkab lugema ja kirjutama,omandatakse eelnevalt suulises kõnes. Kompleksselt arendatakse kõiki osaoskusi;
õppimisprotsessis kasutatakse erinevaid töömeetodeid (paaris- ja rühmatöö, projekt, rollimäng,dramatiseering, intervjueerimine jms) ning meediavahendeid (video, arvuti);
kuulamis- ja lugemisstrateegiate arendamine, töö sõnavaraga, sõnaraamatuga, aitavad õpilaselkeelelist infot kiiremini ja kindlamalt meelde jätta.
süvendatakse iseseisva õppimise oskust (õpitakse tundma erinevaid õpistrateegiaid, mis aitavad edaspidi iseseisvalt töötada).
7.- 9. klassis arendatakse kõiki osaoskusi võrdselt. Olulisel kohal on sõnavara avardamine ja kinnistamine ning iseseisvate tööharjumuste väljakujundamine. Tunnis suheldakse peaasjalikult õpitavas võõrkeeles. Õpilast suunatakse õpitavat keelt aktiivselt kasutama nii tunnis kui ka väljaspool tundi. Õpilane õpib lisaks harjumuspärasele tööle õppevahenditega lugema lühemaid adapteerimata ilukirjandus-, teabe-, tarbe- ja meediatekste. Kirjutamisoskuse arendamiseks kasutakse erinevat liiki loovtöid. Tähelepanu pööratakse loovuse arendamisele nii suulises kui ka kirjalikus väljendusoskuses.
7.11. Füüsiline õppekeskkond
Kool korraldab õppe vajadusel rühmades.
Kool korraldab õppe klassis, kus on keeleõppe eesmärkide saavutamist toetav ruumikujundus
koos vajaliku õppematerjali, sisustuse ja tehniliste abivahenditega.
7.12. Hindamine
3. klassis hinnatakse põhiliselt õpilase kuulatud tekstist arusaamist ja suulist väljendusoskust. Hinnates kasutatakse sõnalisi hinnangud, mis toovad esile õpilase tugevused ja edusammud. Puudustele juhib õpetaja tähelepanu taktitundeliselt.
Õpilane õpib õpetaja juhendamisel ise oma tööle hinnangut andma. Õppetöö vältel toob ta koostöös õpetajaga esile:
1) oskused ja teadmised, mis ta on enda arvates hästi omandanud;
2) oskused või teadmised, mille omandamiseks peab ta veel tööd tegema.
4.- 9. klassis hinnatakse kõiki osaoskusi kas eraldi või lõimitult. Igal õppeveerandil saab õpilane tagasisidet kas suulise või kirjaliku sõnalise hinnangu või hinde vormis kõigi osaoskuste kohta.
Hindamisel lähtutakse kooli hindamisjuhendist. Eesmärgiks on kõikide keele osaoskuste
tasakaalustatud hindamine. Igal õppeveerandil saab õpilane tagasisidet nii suulises kui kirjalikus vormis oma õpitulemuste kohta.
- Vene keel
8.1 Õppe- ja kasvatuseesmärgidPõhikooli B-võõrkeele õpetusega taotletakse, et õpilane:
1) saavutab keeleoskuse taseme, mis võimaldab tal igapäevastes suhtlusolukordades toime
tulla;
2) huvitub võõrkeelte õppimisest ning nende kaudu silmaringi laiendamisest;
3) omandab oskuse märgata ja väärtustada erinevate kultuuride eripära;
4) tunneb erinevaid võõrkeelte õppimise strateegiaid ning oskab neid iseseisvalt kasutada;
5) huvitub õpitavat keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist;
6) oskab kasutada eakohaseid võõrkeelseid teatmeallikaid (nt teatmeteosed, sõnaraamatud,
internet), et leida vajalikku infot ka teistes valdkondades ja õppeainetes.
8.2. Õppeaine kirjeldusB-võõrkeele kui teise omandatava võõrkeele õpe võimaldab õpilasel laiendada oma
suhtlemisvõimalusi ja kultuurilist silmaringi, tagab juurdepääsu teadmisallikaile ning loob
eeldused vahetuks suhtlemiseks, toetab edasisi õpinguid ja tegevust ühiskonnas.
Oluline on erinevate keelte üksteist toetav ja väärtustav õpetamine, aga eriti seoste nägemine Avõõrkeelega.
A-võõrkeelt õppides saadud õpikogemus ja omandatud õpioskused toetavad B-võõrkeele
õppimist. Samuti arvestatakse teadmisi, mida õpilane saab õpitava keele maa ja kultuuri
kohta teiste õppeainete kaudu.
Võõrkeele kui õppeaine ja suhtlusvahendi omandamine on tegevus, mis nõuab õppijalt pikaajalist pingutust ning aktiivset osalust.
Keeletunnis suheldakse peamiselt õpitavas võõrkeeles. Emakeelt võib kasutada vajaduse korral selgituste andmiseks.
Võõrkeeleõppes on kesksel kohal tegevused, mis nõuavad keele eesmärgistatud kasutamist ja lõimivad erinevaid keeleoskuse aspekte.
Õpetuses lähtutakse kommunikatiivse õpetuse põhimõtetest. Kommunikatiivne keeleoskus
(suhtluspädevus) hõlmab kolme komponenti: keelelist, sotsiolingvistilist ja pragmaatilist.
Keeleteadmised ei ole eesmärk omaette, vaid vahend parema keeleoskuse omandamiseks. Keele struktuuri õpitakse kontekstis, järk-järgult jõutakse grammatikareeglite teadliku omandamise juurde.
Sotsiolingvistilise pädevuse kaudu areneb õppija keelekasutuse olukohasus (viisakusreeglid,
keeleregister jm).
Pragmaatilise pädevuse kaudu areneb õppija võime mõista ja luua tekste.
Suhtluspädevust arendatakse keeleliste toimingute (kuulamise, lugemise, rääkimise, kirjutamise) kaudu.
Keeleõppe telje moodustavad teemavaldkonnad, mille kaudu ja piires kujuneb suhtluspädevus.
Kõigis kooliastmeis ja klassides käsitletakse teemasid kõigist teemavaldkondadest, kuid
rõhuasetused ja maht on erinevad. Teemade käsitlemisel lähtutakse õpilaste kogemustest, huvidest ja vajadustest.
Õppetegevusi kavandades lähtutakse didaktilistest põhiprintsiipidest (lähemalt kaugemale, tuntult tundmatule, lihtsalt keerulisele, konkreetselt abstraktsele) ning keelekasutuse vajadustest (alustades sagedamini kasutatavatest sõnadest ja vormidest).
Rõhk on interaktiivsel õppimisel ja õpitava keele kasutamisel. Kõigis kooliastmeis on oluline osa paaris- ja rühmatööl. Õpilasi suunatakse tegema eakohast iseseisvat tööd (lugema, infot hankima, projektides osalema jne ).
Suhtluspädevuse ja kultuuriteadlikkuse arendamiseks ergutatakse õpilasi kasutama õpitavat keelt ka väljaspool keeletundi. Motivatsiooni suurendamiseks on soovitatav aidata leida kirjasõpru ning korraldada õppereise, õpilasvahetusi ja kohtumisi õpitavat keelt emakeelena kõnelejatega.
Kõigis kooliastmeis on oluline õppijat motiveerida ning kujundada temas positiivset hoiakut
keeleõppesse. Eduelamuse saavutamiseks luuakse tundides positiivne õhkkond ja väärtustatakse õppija iga edusammu.
Õppimist toetab kujundav hindamine. Igal õppeperioodil peab õpilane saama tagasisidet kas
sõnalise hinnangu või hinde vormis. Tunnustama peab ka tulemuse saavutamiseks tehtud
jõupingutusi. Vigu käsitletakse õppeprotsessis normaalse õppimise osana, nende analüüsimine
soodustab õpitava mõistmist ning võimaldab õpilasel oma keelekasutust korrigeerida.
Õpetaja hinnangute kõrval kasutatakse õppes ka enesehindamist ja kaaslaste antud hinnanguid, võttes vajaduse korral abiks nt Euroopa keelemapi.
8.3. 5.klass
Õppesisu :
Kõnearendus ja lugemisteemad:
- Mina ise: nimi, vanus, välimus, kehaosad.
- Minu perekond ja kodu: pereliikmed, sugulased, aadress.
- Minu kodukoht: asukoht, aastaajad
- Minu kool ja klass: sõbrad.
Suhtlusoskused:
- Tervitamine ja hüvastijätmine.
- Enda ja oma kaaslaste tutvustamine.
- Palumine ja tänamine.
- Vabandamine.
Kuulamisoskuste kujundamine.
CD kuulamine ja kuulamisülesannete täitmine: piltide reastamine
Kõnelemisoskuste kujundamine.
1.Repliikide järjestamine dialoogiks.
2.Lausete moodustamine dialoogiks.
Kirjutamisoskuste kujundamine.
1.Suur ja väike algustäht.
2.Tähestik ja hääldamise järgi kirjutamine.
3.Numbrid. päevad, nädalad, kuud ja aastaajad.
Õpitulemused:
- Tunneb vene keele trüki ja kirjatähti, oskab kirjutada lihtsat teksti vene keeles
- Saab aru lihtsast ja selgest vene kõnest
- Tunneb nimisõnu ainsuses ja mitmuses
- Tunneb ära pärisnimed ja kohanimed
- Tunneb tegusõnu ja põhiarvsõnu.
- Tunneb omastavaid asesõnu: МОЙ, ТВОЙ, ЕЕ, ЕГО, НАШ, ВАШ, ИХ.
- Kasutab küsivaid asesõnu: КТО, ЧТО, ЧЕЙ, ГДЕ, КОГДА, КУДА.
8.4. 6.klass
Õpitulemused
6. klassi lõpetaja:
1) saab aru igapäevastest väljenditest ja lühikestest lausetest;
2) kasutab õpitud väljendeid ja lühilauseid oma vajaduste väljendamiseks ning oma
lähiümbruse (pere, kodu, kool) kirjeldamiseks;
3) reageerib adekvaatselt lihtsatele küsimustele ja korraldustele;
4) on omandanud esmased teadmised õpitava keele kultuuriruumist;
5) rakendab õpetaja juhendamisel varem omandatud õpioskusi ja -strateegiaid;
6) seab endale õpieesmärke ning hindab koostöös kaaslaste ja õpetajaga oma saavutusi;
7) töötab õpetaja juhendamisel iseseisvalt, paaris ja rühmas
Õppesisu
Õpitakse sõnavara teemade kaupa: perekond, loomad, köögiviljad jne. Õpitakse tundma omadus- ase- ja tegusõnade vorme.
Omandatakse grammatikat, mille abil sõnadest saavad laused.
Hääldust õpitakse sõnamängude abil.
Tutvutakse vene kultuuri ja kommetega, saame teada, mis on Venemaa pealinn.
Loeme ja tõlgime vene luuletusi ja valme, õpime õigesti sõnu hääldama ja dialooge koostama.
Õpime selgeks numbrid ja tegusõna vormid.
8.5. 7.klass
Õpitulemused
Vene keeles:
1) tuleb toime teda puudutavates igapäevastes suhtlusolukordades õpitavat keelt emakeelena
rääkiva kõnelejaga;
2) saab õpitud temaatika piires aru lausetest ja sageli kasutatavatest väljenditest;
3) mõistab õpitud temaatika piires olulist;
4) kirjutab lühikesi tekste õpitud temaatika piires;
5) hangib infot erinevatest võõrkeelsetest infoallikatest;
6) on omandanud esmased teadmised õpitava keele maa kultuuriloost;
7) teadvustab eakohaselt õpitava maa ja oma maa kultuuri erinevusi ning oskab neid
arvestada;
8) töötab iseseisvalt, paaris ja rühmas;
9) hindab õpetaja abiga oma tugevaid ja nõrku külgi seatud eesmärkide järgi ning vajaduse
korral kohandab oma õpistrateegiaid.
Õppesisu
Mina ja teised. Huvid ja võimed, iseloom; tervis; suhted sõpradega ja lähikondsetega.
Kodu ja lähiümbrus. Kodu ja koduümbrus, kodukoha tuntumad vaatamisväärsused; igapäevased
kodused tööd ja tegemised, perekondlikud sündmused ja tähtpäevad.
Kodukoht Eesti. Eesti asukoht ja sümboolika, riigikord, tähtpäevad ja kultuuritavad, vaatamisväärsused;
elu linnas ja maal; ilmastikunähtused, loodus ja käitumine looduses, looduskaitse.
Riigid ja nende kultuur. Õpitavat keelt kõnelevate riikide sümboolika, tähtpäevad ja kombed;
mõned tuntumad sündmused ja saavutused ning nendega seotud nimed ajaloo- ja
kultuurivaldkonnast; õpitava keele kultuuriruumi kuuluvad riigid; Eesti naaberriikide ja tuntumate
maailmariikide nimed, rahvad ja keeled.
Igapäevaelu. Õppimine ja töö. Koolitee; koolielu; tee küsimine ja juhatamine; suhtlemine teeninduses ja arsti juures; ametid ja
kutsevalik.
Vaba aeg. Huvid, erinevad vaba aja veetmise viisid; meediavahendid;
8.6. 8.klass
Õpitulemused
Õpilane:
- suudab kõnes ja kirjas ära tunda mis on sihilised ja sihitud tegusõnad; rektsioon; eesliited;
- oskab tegusõnu pöörata ainsuses ja mitmuses;
- oskab kasutada ajavorme: olevik, minevik, liht- ja liittulevik;
- loeb venekeelset teksti;
- oskab õigesti koostada lauseid, kasutades nimi-, arv-, omadus- ja määrsõnu.
- kasutab õigesti kõneviise ja tunneb tegusõna rektsiooni;
- oskab viisakalt suhelda ja saab rahuldavalt aru venekeelsest kõnest ja kirjast
Õppesisu
a)tõsiasja nentimine, olenemata lõpptulemusest (nt Вчера я смотрел телевизор)
b)tegevuse või protsessi väljendamine(nt Этот дом строился целый год)
с)korduv tegevus (nt Летом я каждый день загорала)
d) minevik: lõpetatud tegevus:tegevuse tulemus (nt купили копьютер), tegevus ,mis on viidud lõpuni(nt Я дописала письмо)
e) käskiv kõneviis
Teemad:
- Глаголы несовершенного/ совершенного вида
- Видовые пары глаголов
- Повелительное наклонение(сов.вид)
- Повелительное наклонение(несов.вид)
- Прошедшее время.
- Видовые пары глаголов
- Будущее сложное время.
- Будушее время(простое и сложное)
- Глаголы движения.
- Повторяем склонение существительных
- Как прекрасен этот мир.
- Цвета и оттенки
- Лето у детей было интересное
- Притяжательное рпилагательное
- Степени сравнения
- Полная и краткая форма прилагательных.
- Mосква большой современный город.
- Родительный падеж.
8.7. 9.klass
Õppesisu
Tunneme kõneetiketti, loeme venekeelset teksti, oskame õigesti koostada lauseid kasutades nimi-, arv-omadus- ja määrsõnu.
Kasutame õigesti kõneviise ja tunneme tegusõna rektsiooni.
Oskame viisakalt suhelda ja saame rahuldavalt aru venekeelsest kõnetekstist . Suudame jutustada enesest, oma õpingutest ja kodukohast.
Oleme võimelised kirjutama lühikirjandit või ümberjutustust ja tuleme toime ankeedi kirjutamisega. Oskame kasutada arvsõna -mõõtühikud, kellaajad, kuupäevad, aasta, pikkus , kaugus, kaal. Järgarvude ühildumine nimisõnaga soos arvus ja käändes.
Käänamine koos nimisõnaga ainsuses ja mitmuses.
Omadussõnade lühivormid. Omadussõnad öeldistäitena. Omadussõnade võrdlusastmed.
Õpitulemuse
Põhikooli lõpetaja :
1) tuleb toime teda puudutavates igapäevastes suhtlusolukordades vene keelt emakeelena
rääkiva kõnelejaga;
2) saab õpitud temaatika piires aru lausetest ja sageli kasutatavatest väljenditest;
3) mõistab õpitud temaatika piires olulist;
4) kirjutab lühikesi tekste õpitud temaatika piires;
5) hangib infot erinevatest võõrkeelsetest infoallikatest;
6) on omandanud esmased teadmised õpitava keele maa kultuuriloost;
7) teadvustab eakohaselt õpitava maa ja oma maa kultuuri erinevusi ning oskab neid
arvestada;
8) töötab iseseisvalt, paaris ja rühmas;
9) hindab õpetaja abiga oma tugevaid ja nõrku külgi seatud eesmärkide järgi ning vajaduse
korral kohandab oma õpistrateegiaid.
8.8. Õppetegevus
Õpetuse eesmärk on julgustada õpilast võõrkeeles suhtlema. Kõiki osaoskusi arendatakse võrdselt, suurendades suulise suhtluse kõrval järk-järgult kirjaliku suhtluse mahtu.
Õpilast suunatakse õpitavat keelt aktiivselt kasutama nii tunnis kui ka väljaspool tundi. Õpilased õpivad lähenema keeleõppele analüüsivalt, õppides kõrvutama eri keelte sarnasusi ja erinevusi ning märkama enda ja teiste keelekasutusvigu.
Teemade käsitlemisel pööratakse tähelepanu kultuuride tundmaõppimisele ja kõrvutamisele oma kultuuriga, rõhutades kõigi kultuuride omanäolisust ja väärtuslikkust.
Õpilased mõistavad erinevaid kultuuritavasid ning oskavad neid arvestada.
Õpilane õpib väärtustama mõtteviiside mitmekesisust, avaldama oma arvamust ning arvestama erinevate seisukohtadega.
Osaoskuste arendamiseks sobivad näiteks:
1) eri liiki eakohaste tekstide kuulamine ja lugemine;
2) adapteeritud eakohaste tekstide iseseisev lugemine;
3) meedia- ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine (nt uudised, lühifilmid);
4) loovtööde kirjutamine (nt sõnumid, postkaardid, isiklikud kirjad, kuulutused,
lühiülevaated);
5) projektitööd;
6) lühiettekanded (nt pildikirjeldus, hobide tutvustamine, projektitööde kokkuvõtted);
7) rolli- ja suhtlusmängud;
8) info otsimine erinevatest võõrkeelsetest teatmeallikatest (nt sõnaraamatud, internet).
8.9. Füüsiline õpikeskkond
1. Kool korraldab õppe vajadusel rühmades.
2. Kool korraldab õppe klassis, kus on keeleõppe eesmärkide saavutamist toetav ruumikujundus koos vajaliku õppematerjali, sisustuse ja tehniliste abivahenditega.
8.10. Hindamine
II kooliastmes hinnatakse õppe alguses põhiliselt õpilase kuulatud tekstist arusaamist ja suulist väljendusoskust, jõudes õppe edenedes kõigi osaoskuste hindamiseni.
Puudustele juhib õpetaja tähelepanu taktitundeliselt.
Hinnates kasutatakse hindeid ning suulisi või kirjalikke sõnalisi hinnangud, mis toovad esile õpilase tugevused ja edusammud.
III kooliastmes hinnatakse kõiki osaoskusi kas eraldi või lõimitult. Igal õppeveerandil saab õpilane tagasisidet kas suulise või kirjaliku sõnalise hinnangu või hinde vormis kõigi osaoskuste kohta.
Soovitatav on kasutada ülesandeid, mis hõlmavad erinevaid osaoskusi (nt projektitööd, iseseisev lugemine jmt).
