Ajalugu
VÕSU KOOLI AJALOOST
Laste õpetamine XIX sajandi lõpu Võsul oli juhuslik, aastaid tegi seda Reino talu peremees, Jõhvi köstriametist Võsule tulnud Joosep Siegfrid Saar. Lähimad koolid asusid Eskul ja Käsmus.
18. novembril 1898 alustas tööd Võsu kaupmehe Eduard Langsepa algatusel rajatud Võsu kool. Tegemist oli venekeelse ja tasulise erakooliga, mis töötas vallakoolide õppekava alusel. Õppetöö koolis kestis kolm aastat. Õpilasi esimesel, 1898/1899. õppeaastal oli 25. Esimeseks koolmeistriks kutsuti Jõhvi kihelkonnast Mäetaguselt pärit Tiido Jõesaar, kes oli lõpetanud Jõhvi ministeeriumikooli pedagoogikaklassi.
Oma maja Võsu koolil esialgu ei olnud, lapsi õpetati siin-seal talumajades.
Sajandivahetuseks oli Võsu kujunenud menukaks suvituskohaks ning Peterburist, Moskvast ja kaugemaltki pärit suvitajate lastele oli tarvis kooli. Selleks asutati Eduard Langsepa eestvõttel hoolekandeselts, mille toel valmis 1906 kooli- ja seltsimaja, kus suvekuudel korraldati ka pidusid ja näidati kino. Tänase Võsu kooli krundil paiknenud kool oli venekeelne, seltsi ülalpidamisel ja alates 1908. aastast õpilastele tasuta.
Kui 1906 anti võimude poolt luba emakeelsete erakoolide rajamiseks, asutati 1907 omakorda Tiido Jõesaare algatusel Võsu Noorsoo Kasvatuse Selts – eesmärgiga kutsuda ellu eestikeelne ja -meelne kool Võsul. Septembris 1908 avatigi seltsi kolmeklassiline (alates 1912. aastast neljaklassiline) eestikeelne kool. Kuni oma maja valmimiseni peeti kooli Neeluse majas (Kalevi tänavas).
Sügisel 1910 tehti algust eestikeelse kooli hoone ehitamisega ja külarahva üksmeelsel toel valmis see maikuus 1911. Maja ehitasid Võsu enda puusepad talgute korras, raha küsimata. Koolmeistriks sai Tiido Jõesaar.
Nii tegutses enne I maailmasõda Võsul kaks erakooli: Eduard Langsepa hoolekandeseltsi venekeelne kool (Kooli tänavas) ja Tiido Jõesaare Noorsoo Kasvatuse Selts eestikeelne kool (Vabaduse tänavas). Kahe kooli ühendamiseks tehti katseid, kuid need ei õnnestunud enne Eesti iseseisvumist.
1920 loodi mõlema erakooli baasil Võsu Algkool, mis alustas tegevust endises Langsepa kooli- ja seltsimajas. Kuni 1923. aastani oli kool neljaklassiline, siis lisandusid V ja VI klass.
Õpilaste arv 1920. aastail oli kõikuv, ulatudes siiski enamasti üle 100. 1924/1925 oli Võsu algkoolis neli klassikomplekti 131 õpilasega, 1928/1929 – samuti neli klassikomplekti 100 õpilasega. Õpetajaid oli ametis püsivalt neli.
1930. aastatel hakkas õpilaste arv langema. 1930/1931 oli koolis kolm klassikomplekti 83 õpilasega, 1938/1939 kaks klassikomplekti kõigest 61 õpilasega. Et tegemist oli 6-klassilise kooliga, tähendasid kõik need klassikomplektid liitklasse.
Vana Langsepa kooli- ja seltsimaja hävis tulekahjus detsembris 1930. Koolipere kolis ümber Võsu Noorsoo Kasvatuse Seltsi majja, kuid ruumid jäid kitsaks ning taaskord alustati uue, seekord juba üksnes koolitööks mõeldud hoone ehitust. 11. detsembril 1932 avati pidulikult Võsu Algkooli uus hoone, kus töötab ka tänane Võsu Kool.
1930. aastatel sai kenaks tavaks pidada igal kevadel Laviku veski õuel ümbruskonna koolide (Võsu, Võhma, Käsmu, Sagadi) vahelisi spordivõistlusi, samuti olid kavas mälumäng ja laulmine. Niisamuti peeti kevaditi Võsul ühine pidu kõikidele algkoolide lõpuklasside õpilastele.
1940, aegade muutudes, lisandus Võsu kooli õppekavasse vene keel.
Sõja ajal, 1944. aasta kevadest sügiseni paiknes koolimajas Saksa sõjaväeosa, kel oli plaanis septembris Punaarmee eest põgenedes õhku lasta nii koolimaja kui postkontor. Õnneks jäi see tegemata.
Nõukogude võimu tulles kehtestati 7-aastane koolikohustus ja sügisel 1944 avati Võsu kooli VII klass. Kooli nimeks sai Võsu Mittetäielik Keskkool, hiljem Võsu 7-klassiline Kool.
1949. aasta märtsiküüditamine viis Võsu koolist 13 õpilast, mistõttu õpilaste arv vähenes ja 1950. aastatel tegutses kool liitklassidena (I-II, III-IV, V-VI ja VII).
1961 sai koolist Võsu 8-klassiline Kool ja 1962. aasta kevadel lõpetas esimene VIII klass. Et 1960. aastate esimesel poolel suleti järgemööda ümbruskonna väikekoolid (Koolimäe, Vergi, Käsmu, Sagadi) ja sealsete laste koolitee tõi nüüdsest Võsule, hakkas õpilaste arv sellevõrra kasvama. Nii oli 1963/1964 koolis 137 õpilast ja 14 õpetajat.
Ruumipuudus oli ilmne, seetõttu alustati koolimaja juurdeehitusega ning sügiseks 1964 valmis silikaattellistest ühekorruseline hoonetiib, mis andis juurde neli klassiruumi.
1968 avati kooli juures esmakordselt pikapäevarühm.
Koolil kujunesid sidemed ümbruskonna majanditega, kooli abistasid Gorki kalurikolhoos ja Ilumäe kolhoos. Et koolimaja oli endiselt ahiküttel, oli kevaditi suuremaks tööksküttepuude riita ja kuuri ladumine. Lapsevanemad lõhkusid-saagisid, ülejäänu jäi õpilaste hooleks. Kütteperioodil pidi iga klass hoolitsema, et puud oleks ahju juures valmis.
1972 moodustati Võsu koolimetskond, keda juhendas Lahemaa rahvuspargi metsaülem Aarne Kaasik. Koolimetskonna esimene ülem oli tollane õpilane Annes Naan. Talveks viidi ulukitele metsa vihtasid, käidi metsloomi loendamas, metsa istutamas ja taimeaias noori istikuid hooldamas.
Kuni 1980. aastani oli kooli õppekavas teise võõrkeelena saksa keel, seejärel vahetati see inglise keele vastu.
1983 tähistati suurejooneliselt Võsu kooli 85. sünnipäeva, esmakordselt toimus sel puhul kooli vilistlaste kokkutulek, samuti valmistati sündmuse tähistuseks voldik ja vimpel.
1980. aastate teine pool tõi Eesti kooli mitmed haridusuuendused. 1987 avati esmakordselt kaks I klassi (eraldi 6- ja 7-aastastele) ning kool muutus seadusekohaselt 9-klassiliseks. Selsamal 1987/1988. õppeaastal oli Võsu kooli õpilaste arv läbi aegade suurim – koolis õppis 171 last.
1989 sai kooli nimeks Võsu Põhikool. Kevadel 1990 lõpetas esimene IX klass.
1995 otsustas Võsu vallavalitsus rajada Võsule lasteaia, mis seni puudus. Selleks saadi endine Langsepa maja Pargi tänavas, maja remonditi ja 22. jaanuaril 1996 alustas lasteaed tegevust.
Õpilaste arv ulatus sajandivahetusel jätkuvalt üle 100. 1999/2000 oli koolis 156, 2002/2003 – 139 õpilast.
2004 valmis kauaoodatud Võsu kooli spordihoone, minevikku jäid kehalise kasvatuse tunnis rannaklubi saalis.
2009 kolis Võsu lasteaiarühm, mis alates 2004. aastast oli Võsu kooli alluvuses, Langsepa majast koolimajja. Samal aastal liideti Võsu kooliga Võsupere lasteaed, mis 2011 sai oma maja.
2010 nimetati senine Võsu Põhikool Võsu Kooliks lasteaed-põhikooli staatuses.
2012 suleti Vihula algkool, sealne lasteaiaosa liideti Võsu Kooliga 2013. Seega oli Võsu koolist kujunenud kolmes asukohas (Võsul, Võsuperes ja Vihulas) tegutsev haridusasutus, mis ühendab neli lasteaiarühma ja üheksa kooliklassi.
Pärast 2017. aasta haldusreformi sai Võsu kooli pidajaks Haljala vald, kes viis 2019 läbi arhitektuurikonkursi Võsu kooli uue hoonekompleksi ehitamiseks. 2022 on kavas projekteerimistööd eesmärgiga luua Võsu ning ümbruskonna lastele vana ja uut ühendav, XXI sajandi õpikeskkond.
Võsu koolijuhatajad ja -direktorid läbi aegade
1898-1907 Tiido Jõesaar
1907-1914 Magda Lemnits
1914-1918 Tiido Jõesaar
1918-1924 Friedrich Wienerfeldt
1924-1930 Johannes Sepp
1930-1947 Roman Raudla
1947-1949 Arnold Eesmaa
1949-1951 Orvi Part
1951-1953 Harri Valentin
1953-1963 Endel Tingas
1963-1969 Niina Rand
1969-1972 Mare Saks
1972-1984 Aino Kurmiste
1984-1997 Lembit Paat
1997-2005 Virge Ong
2005-2006 Peeter Sipelgas
2006-2007 Rein Reidla
2007-2008 Tõnu Ammussaar
2008-2014 Külli Sooväli
2014 Aivar Lankei
2014 Tõnu Valdma
2014-2017 Liis Reier
2017-2020 Liina Altroff
2020. aastast Aet Kruusimägi
Vanu fotosid Võsu koolist
VÕSU KOOLI AJALOOST
Laste õpetamine XIX sajandi lõpu Võsul oli juhuslik, aastaid tegi seda Reino talu peremees, Jõhvi köstriametist Võsule tulnud Joosep Siegfrid Saar. Lähimad koolid asusid Eskul ja Käsmus.
18. novembril 1898 alustas tööd Võsu kaupmehe Eduard Langsepa algatusel rajatud Võsu kool. Tegemist oli venekeelse ja tasulise erakooliga, mis töötas vallakoolide õppekava alusel. Õppetöö koolis kestis kolm aastat. Õpilasi esimesel, 1898/1899. õppeaastal oli 25. Esimeseks koolmeistriks kutsuti Jõhvi kihelkonnast Mäetaguselt pärit Tiido Jõesaar, kes oli lõpetanud Jõhvi ministeeriumikooli pedagoogikaklassi.
Oma maja Võsu koolil esialgu ei olnud, lapsi õpetati siin-seal talumajades.
Sajandivahetuseks oli Võsu kujunenud menukaks suvituskohaks ning Peterburist, Moskvast ja kaugemaltki pärit suvitajate lastele oli tarvis kooli. Selleks asutati Eduard Langsepa eestvõttel hoolekandeselts, mille toel valmis 1906 kooli- ja seltsimaja, kus suvekuudel korraldati ka pidusid ja näidati kino. Tänase Võsu kooli krundil paiknenud kool oli venekeelne, seltsi ülalpidamisel ja alates 1908. aastast õpilastele tasuta.
Kui 1906 anti võimude poolt luba emakeelsete erakoolide rajamiseks, asutati 1907 omakorda Tiido Jõesaare algatusel Võsu Noorsoo Kasvatuse Selts – eesmärgiga kutsuda ellu eestikeelne ja -meelne kool Võsul. Septembris 1908 avatigi seltsi kolmeklassiline (alates 1912. aastast neljaklassiline) eestikeelne kool. Kuni oma maja valmimiseni peeti kooli Neeluse majas (Kalevi tänavas).
Sügisel 1910 tehti algust eestikeelse kooli hoone ehitamisega ja külarahva üksmeelsel toel valmis see maikuus 1911. Maja ehitasid Võsu enda puusepad talgute korras, raha küsimata. Koolmeistriks sai Tiido Jõesaar.
Nii tegutses enne I maailmasõda Võsul kaks erakooli: Eduard Langsepa hoolekandeseltsi venekeelne kool (Kooli tänavas) ja Tiido Jõesaare Noorsoo Kasvatuse Selts eestikeelne kool (Vabaduse tänavas). Kahe kooli ühendamiseks tehti katseid, kuid need ei õnnestunud enne Eesti iseseisvumist.
1920 loodi mõlema erakooli baasil Võsu Algkool, mis alustas tegevust endises Langsepa kooli- ja seltsimajas. Kuni 1923. aastani oli kool neljaklassiline, siis lisandusid V ja VI klass.
Õpilaste arv 1920. aastail oli kõikuv, ulatudes siiski enamasti üle 100. 1924/1925 oli Võsu algkoolis neli klassikomplekti 131 õpilasega, 1928/1929 – samuti neli klassikomplekti 100 õpilasega. Õpetajaid oli ametis püsivalt neli.
1930. aastatel hakkas õpilaste arv langema. 1930/1931 oli koolis kolm klassikomplekti 83 õpilasega, 1938/1939 kaks klassikomplekti kõigest 61 õpilasega. Et tegemist oli 6-klassilise kooliga, tähendasid kõik need klassikomplektid liitklasse.
Vana Langsepa kooli- ja seltsimaja hävis tulekahjus detsembris 1930. Koolipere kolis ümber Võsu Noorsoo Kasvatuse Seltsi majja, kuid ruumid jäid kitsaks ning taaskord alustati uue, seekord juba üksnes koolitööks mõeldud hoone ehitust. 11. detsembril 1932 avati pidulikult Võsu Algkooli uus hoone, kus töötab ka tänane Võsu Kool.
1930. aastatel sai kenaks tavaks pidada igal kevadel Laviku veski õuel ümbruskonna koolide (Võsu, Võhma, Käsmu, Sagadi) vahelisi spordivõistlusi, samuti olid kavas mälumäng ja laulmine. Niisamuti peeti kevaditi Võsul ühine pidu kõikidele algkoolide lõpuklasside õpilastele.
1940, aegade muutudes, lisandus Võsu kooli õppekavasse vene keel.
Sõja ajal, 1944. aasta kevadest sügiseni paiknes koolimajas Saksa sõjaväeosa, kel oli plaanis septembris Punaarmee eest põgenedes õhku lasta nii koolimaja kui postkontor. Õnneks jäi see tegemata.
Nõukogude võimu tulles kehtestati 7-aastane koolikohustus ja sügisel 1944 avati Võsu kooli VII klass. Kooli nimeks sai Võsu Mittetäielik Keskkool, hiljem Võsu 7-klassiline Kool.
1949. aasta märtsiküüditamine viis Võsu koolist 13 õpilast, mistõttu õpilaste arv vähenes ja 1950. aastatel tegutses kool liitklassidena (I-II, III-IV, V-VI ja VII).
1961 sai koolist Võsu 8-klassiline Kool ja 1962. aasta kevadel lõpetas esimene VIII klass. Et 1960. aastate esimesel poolel suleti järgemööda ümbruskonna väikekoolid (Koolimäe, Vergi, Käsmu, Sagadi) ja sealsete laste koolitee tõi nüüdsest Võsule, hakkas õpilaste arv sellevõrra kasvama. Nii oli 1963/1964 koolis 137 õpilast ja 14 õpetajat.
Ruumipuudus oli ilmne, seetõttu alustati koolimaja juurdeehitusega ning sügiseks 1964 valmis silikaattellistest ühekorruseline hoonetiib, mis andis juurde neli klassiruumi.
1968 avati kooli juures esmakordselt pikapäevarühm.
Koolil kujunesid sidemed ümbruskonna majanditega, kooli abistasid Gorki kalurikolhoos ja Ilumäe kolhoos. Et koolimaja oli endiselt ahiküttel, oli kevaditi suuremaks tööksküttepuude riita ja kuuri ladumine. Lapsevanemad lõhkusid-saagisid, ülejäänu jäi õpilaste hooleks. Kütteperioodil pidi iga klass hoolitsema, et puud oleks ahju juures valmis.
1972 moodustati Võsu koolimetskond, keda juhendas Lahemaa rahvuspargi metsaülem Aarne Kaasik. Koolimetskonna esimene ülem oli tollane õpilane Annes Naan. Talveks viidi ulukitele metsa vihtasid, käidi metsloomi loendamas, metsa istutamas ja taimeaias noori istikuid hooldamas.
Kuni 1980. aastani oli kooli õppekavas teise võõrkeelena saksa keel, seejärel vahetati see inglise keele vastu.
1983 tähistati suurejooneliselt Võsu kooli 85. sünnipäeva, esmakordselt toimus sel puhul kooli vilistlaste kokkutulek, samuti valmistati sündmuse tähistuseks voldik ja vimpel.
1980. aastate teine pool tõi Eesti kooli mitmed haridusuuendused. 1987 avati esmakordselt kaks I klassi (eraldi 6- ja 7-aastastele) ning kool muutus seadusekohaselt 9-klassiliseks. Selsamal 1987/1988. õppeaastal oli Võsu kooli õpilaste arv läbi aegade suurim – koolis õppis 171 last.
1989 sai kooli nimeks Võsu Põhikool. Kevadel 1990 lõpetas esimene IX klass.
1995 otsustas Võsu vallavalitsus rajada Võsule lasteaia, mis seni puudus. Selleks saadi endine Langsepa maja Pargi tänavas, maja remonditi ja 22. jaanuaril 1996 alustas lasteaed tegevust.
Õpilaste arv ulatus sajandivahetusel jätkuvalt üle 100. 1999/2000 oli koolis 156, 2002/2003 – 139 õpilast.
2004 valmis kauaoodatud Võsu kooli spordihoone, minevikku jäid kehalise kasvatuse tunnis rannaklubi saalis.
2009 kolis Võsu lasteaiarühm, mis alates 2004. aastast oli Võsu kooli alluvuses, Langsepa majast koolimajja. Samal aastal liideti Võsu kooliga Võsupere lasteaed, mis 2011 sai oma maja.
2010 nimetati senine Võsu Põhikool Võsu Kooliks lasteaed-põhikooli staatuses.
2012 suleti Vihula algkool, sealne lasteaiaosa liideti Võsu Kooliga 2013. Seega oli Võsu koolist kujunenud kolmes asukohas (Võsul, Võsuperes ja Vihulas) tegutsev haridusasutus, mis ühendab neli lasteaiarühma ja üheksa kooliklassi.
Pärast 2017. aasta haldusreformi sai Võsu kooli pidajaks Haljala vald, kes viis 2019 läbi arhitektuurikonkursi Võsu kooli uue hoonekompleksi ehitamiseks. 2022 on kavas projekteerimistööd eesmärgiga luua Võsu ning ümbruskonna lastele vana ja uut ühendav, XXI sajandi õpikeskkond.
Võsu koolijuhatajad ja -direktorid läbi aegade
1898-1907 Tiido Jõesaar
1907-1914 Magda Lemnits
1914-1918 Tiido Jõesaar
1918-1924 Friedrich Wienerfeldt
1924-1930 Johannes Sepp
1930-1947 Roman Raudla
1947-1949 Arnold Eesmaa
1949-1951 Orvi Part
1951-1953 Harri Valentin
1953-1963 Endel Tingas
1963-1969 Niina Rand
1969-1972 Mare Saks
1972-1984 Aino Kurmiste
1984-1997 Lembit Paat
1997-2005 Virge Ong
2005-2006 Peeter Sipelgas
2006-2007 Rein Reidla
2007-2008 Tõnu Ammussaar
2008-2014 Külli Sooväli
2014 Aivar Lankei
2014 Tõnu Valdma
2014-2017 Liis Reier
2017-2020 Liina Altroff
2020. aastast Aet Kruusimägi
Vanu fotosid Võsu koolist
